KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 01.03.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 16.02.2016 koht Kohtuasja number 1-14-5475 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kaitsja Silver Reinsaar Kohtuasi Viru Vangla materjalid Nikita Grulevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Nikita Grulev, isikukood 39005072219, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 27.01.2015 ja lõpp 20.01.2017 RESOLUTSIOON Jätta NIKITA GRULEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Nikita Grulevilt menetluskuluna riigituludesse 120 eurot kaitsetasu adv. Silver Reinsaare poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo CLARUS kasuks 120 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Silver Reinsaare poolt süüdimõistetu Nikita Grulevi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Nikita Grulevile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikita Grulevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 30.01.2015 otsusega nr 1-14-5475 tunnistati Nikita Grulev süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulus 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.04.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aastat vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikult kandmisele kuulus 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.01.
- Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, reaalselt vangistust kannab ta teist korda. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks. Käeoleval hetkel kannab karistust varguse eest, mis on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Varasemalt karistatud varguste, röövide ja üks kord vägivalla eest võimuesindaja vastu. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud grupi mõju ja materiaalse kasu saamise soov. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Individuaalse täitmiskava raames töötab kinnipeetav alates 05.08.2015 vangla majandustöödel, suhtumine töösse on positiivne. On osalenud MTÜ Corrigo tugigrupis ning alustanud sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Viha juhtimine läbimist. Kinnipeetav alustas ka riigikeele omandamist, kuid loobus, kuna see oli tema jaoks raske. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isiku sõnul elas ta enne vangistust koos emaga üürikorteris aadressil xxxx. Peale vabanemist asub elama samale elukohale. Ema on nõus poja enda juurde elama asumisega. Isik on andnud nõusoleku SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse minemiseks, kuna leiab, et see annaks talle võimaluse uut elu alustada.
- klassi lõpetas Tapa erikoolis,
- klassi Viljandi vanglas. Riigikeelt ei valda. Soovib vanglas omandada kutsehariduse. Enne vangistust ei töötanud. Sissetulekuks oli kriminaalsel teel saadud tulu. Toimetulekut mõjutas sõltuvusprobleem. Röövimine oli toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Isikul on täitmata nõudeid, soovib neid tasuda. Vanglas toetab majanduslikult ema, kes on nõus poega toetama ka vabaduses. Garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava vanemad läksid lahku, kui ta oli 6-aastane. See oli raske periood, viibis palju tänaval, sattus kampa. Sealt algas allakäik. Riskiv ja hoolimatu elustiil – sõltuvusainete tarvitamine lapsest saati, rohked seaduserikkumised. Suhted emaga on head, ema käib kokkusaamistel, isaga ei suhtle. Suhtlusringkonnas oli varasemalt kriminaalse taustaga isikud. Suurim osa oma kuritegudest on toime pandud grupiviisiliselt. Isik oli süstemaatiline õigusrikkuja. Enne vangistust tarvitas alkoholi harva, alkoholi asemel tarvitas narkootikume, mille tarvitamist alustas 14-aastaselt, peale Tapa erikooli. Raha narkootikumide ostmiseks hankis varguste teel. Tunnistab oma sõltuvust. Vanglas on osalenud rehabilitatsiooni tegevuses ning AN kohtumistel. Vangla poolt tehti ettepanek peale võimalikku vabanemist läbida 2 sõltuvusravi. Soovib seal osaleda ja leiab, et see aitab tal paremini resotsialiseeruda. Isikul on olnud enesevigastamise juhtum manipuleerimise eesmärgil ning murdeeas esinenud probleeme psüühikaga. Vägivaldset käitumist on esinenud röövimisel. Seni on oma probleeme lahendanud kriminaalselt, kuid on hakanud vanglas olles oma väärtushinnanguid muutma paremuse poole. Varasemalt olnud väga impulsiivne, käitus läbimõtlematult, konfliktide tekitamisel tegutses peamiselt tunnete ajel. Keskendus lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, eirates pikemaajalisi probleeme. Vanglas on isiku käitumine olnud rahulik ja viisakas, ametnikesse suhtub rahulikult, probleeme ei ole esinenud. Vaatamata sellele, et isik on alles 25-aastane, on ta juba 8 korda kriminaalkorras karistatud. Isiku sõnade kohaselt mõistab nüüd enda teo õigusvastasust. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on olemas, kuid probleemide lahendamisoskus on nõrk. Kriminaalhoolduse ajal on rikkunud kontrollnõudeid. Väljendab soovi edaspidi õiguskuulekalt elada. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 84%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 49%. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus peab otstarbekaks isiku tingimisi ennetähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Nikita Grulevile katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni 20.01.2017 ning käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Nikita Grulevi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Teda on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, reaalselt vangistust kannab teist korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Vaatamata varasematele karistustele, pani ta Viru Maakohtu 10.04.2013 otsusega määratud katseajal toime uusi tahtlike kuritegusid 7 kuriteoepisoodi. Eeltoodu räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks varasematest karistustest järeldusi teinud Seega ei ole kriminaalhooldus süüdimõistutule varasemalt piisavalt mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, mis muudab äärmiselt kaheldavaks, et uus määratav katseaeg kulgeks edukamalt. Seega leiab prokurör, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Vangistatul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Käesoleval juhul ei ole vangistatu õiguspärasuse käitumise tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende omandiõiguse kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Nikita Grulev on näidanud oma varasema käitumisega, et süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute kuritegude toimepanemisest. Varasemalt oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (enne vangistamist oli isik metadooni asendusravil) ning tal võib olla 3 tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 84% ja 49%, mis on suur risk. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Nikita Grulevi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 16.02.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta ei eita oma narkosõltuvust, vaid soovib sellest vabaneda Sillamäe Rehabilitatsioonikeskuse abiga. Rikkumised katseajal pani toime olles metadooni asendusravil. Ta lülitati välja sellest programmist ja peale seda oli sunnitud endale hankima narkootikume. Selgitab, et on nõus lisakohustusena minema rehabilitatsioonikeskusesse. Kaitsja seisukoht Kaitsja leiab, et süüdimõistetu puhul on tegu isikuga, kes on vangistusse sattunud seoses narkosõltuvusega. Alati on algallikaks olnud narkootikumid tema probleemidel. Ta on mõistnud selle probleemi olemust ning avaldanud soovi pöörduda rehabilitatsioonikeskusesse, et vabaneda sõltuvusest ja vabaneda ka tuttavatest, kes sellisele teele viisid. Tema iseloomustusest nähtub, et on motiveeritult osalenud sotsiaalabiprogrammidest. Võib arvata, et ka rehabilitatsiooniteenuse abil suudab ta vabaneda narkootiliste ainete tarvitamisest ja seoses sellega on võimalik välistada uute kuritegude toimepanekut. Töökoha puudumine on seletatav sellega, et isik soovib pöörduda rehabilitatsioonikeskusesse, kuna samaaegselt ei ole võimalik töötada. Narkootikumide küüsi sattunud isiku koht ei ole vanglas vaid rehabilitatsioonikeskuses. Uue kuriteo toimepanemise protsent ei arvesta isiku soove ja hoiakuid tuleviku suhtes. Kaitsja leiab, et esinevad asjaolud, mis õigustavad tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kui kohus peab vajalikuks, võib ta lisakohustusena kehtestada rehabilitatsiooniteenusele asumise. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 8-l korral, vangistuses viibib ta teist korda. Sellest nähtub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole ka kuritegude toimepanemine juhuslik, mistõttu on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks, käesoleval ajal kannab karistust varguse toimepanemise eest raskendavatel asjaoludel, varasemalt karistatud samuti varguste ja röövimiste eest. Kuriteod on toime pandud grupi mõjul ja materiaalse kasu saamise soovil. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. 4 Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav töötab vangla majandustöödel ning tema suhtumine töötamisse on positiivne. Samuti on kinnipeetav läbinud MTÜ Corrigo tugigrupi ja alustanud sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Viha juhtimine läbimist. Samuti on kinnipeetaval vabanemisel olemas kindel alaline elukoht oma ema elukohas, ema on nõus poja elama asumisega tema juurde. Ema näol on tegemist isikuga, kes on kinnipeetavat toetanud vangistuse jooksul nii materiaalselt, kui ka käinud kokkusaamistel ning kes on lubanud isikut nii moraalselt kui ka materiaalselt aidata ka vabanemisjärgselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumisi ka range järelevalve all viibides. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Enne vangistust isik ei töötanud, sissetulekuks oli kriminaalsel teel saadud tulu, mida suuremas osas kulutas narkootikumide ostmiseks. Isik omab ka tasumata nõudeid, mida enda sõnul on motiveeritud tasuma, kuid mis vabanemisel ja garanteeritud töökoha puudumisel, võib isiku majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutada. Isiku suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Kuriteod on toime pandud grupis ja teiste mõjutusel, mistõttu on teiste poolt mõjutatavus uue kuriteo toimepanemise riskiks. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mida ka ise tunnistab. On andnud nõusoleku vabanemisjärgselt sõltuvusravile minemiseks, kuid käesoleval ajal ei ole rehabilitatsioonikeskuses vabu kohti, mistõttu peab isik olema järjekorras ning ta on ka varem olnud sõltuvusravil, mis ei andnud tulemusi ning isik jätkas narkootikumide tarvitamist. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 84% ning vägivaldse kuriteo puhul 49%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku preventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Isik on varem kolmel korral olnud kriminaalhooldusele allutatud, millest kõik lõppesid mitterahuldavalt, sh rikkus ta kontrollnõudeid ning ühel korral vahistati ta katseajal seoses uue kuriteo toimepanemisega. Kontrollnõuete rikkumine seisnes selles, et isik ei ilmunud registreerimisele, mistõttu kuulutati ta tagaotsitavaks. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Nikita Grulevi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Prokuratuur ja vangla ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Nikita Grulevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5 Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
- Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- märtsi 2016 määrus jätta muutmata.
- Määruskaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu 04.05.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Nikita Grulevi kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare määruskaebus menetlusse võtmata. Kohtumäärus jõustus
- mail
- a Riigikohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 6