4-16-107/14

4-16-107 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil
2. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-107 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Leili Merila Kaebuse sisu Heigo XXX’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.12.
3. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2316,15,014800 Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Heigo XXX (isikukood: XXX) Eesti Vabariigi kodanik Aadress: XXX E-post: XXX Töökoht: XXX Karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Ametnik vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistus Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn 11316 E-post: pohja.lmt@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 3 ja § 29 lg 1 p-st 1, §-st 2 ning KrMS 7 lg-st 3 kohus otsustas:
4. Rahuldada Heigo XXX’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.12.
5. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2316,15,
7. Tühistada täielikult Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.12.
8. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,15,
10. Lõpetada väärteoasjas nr 4-16-107 (2316,15,014800) väärteomenetlus Heigo XXX’i suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 4-16-107 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib kasutada kassatsiooniõigust, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
11. KAEVATAV OTSUS 17.12.
12. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2316,15,014800 Heigo XXX’i suhtes (tl 4, kohtu tl 12). Otsusega karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 20 trahviühiku, s.o 80 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 24.11.
13. a kell 23:48 Telliskivi tn ja Ristiku tn ristmikul juhtides mootorsõidukit alustas ristmiku ületamist keelava kollase fooritule põledes, kuigi peatumine ettenähtud kohas oli võimalik ilma liiklust ohustamata. Väärteootsuse kohaselt rikkus Heigo XXX sellise tegevusega LS § 58 lg-s 3 sätestatut ja pani toime LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
14. KAEBUS Menetlusalune isik esitas 05.01.
15. a kaebuse, milles palus väärteoprotokoll tühistada tõendamatuse tõttu (kohtu tl 1-4, 8-12). Kaebaja leidis, et ta küll liikus Telliskivi ristmikul suunaga Paldiski mnt poole, kuid ületas ristmiku rohelise tulega. Politsei pidas teda kinni Paldiski mnt-Sõle ristmiku ees. Politseiautos näidatud videol ületas küll sõiduauto ristmikku kollase tulega, kuid videol polnud võimalik aru saada, kas sõiduauto oli kaebaja sõiduauto, videolt pole võimalik aru saada ei sõiduauto marki ega registreerimisnumbrit. Samuti leidis kaebaja, et kuivõrd teekattel puudus korrektselt märgitud stoppjoon, polnud tal võimalik korrektselt peatuda. Lisaks leidis kaebaja, et politseibuss asus eravalduses, seega rikkusid nad ise seal viibides ja filmides seadust. Kaebaja leidis ka, et trahvi suuruse mõistmisel ei olnud järgitud seadust.
16. KOHTU PÕHJENDUSED Väärteoprotokolli (tl 1) ja kohtuvälise menetleja otsuse (tl 4, kohtu tl 12) kohaselt heidetakse Heigo XXX’ile ette LS § 58 lg-s 3 sätestatu rikkumist, millise tegevusega täitis ta LS § 221 lgs 1 kirjeldatud väärteokoosseisu. LS § 221 lg 1 kohaselt on väärteokorras karistatav juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine. LS § 58 lg 3 kohaselt peab juht foori või reguleerija keelava märguande korral seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi juhistele tuleb maakohtus arutada väärteoasja täies ulatuses (ab ovo). Riigikohus on leidnud, et Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu 2 4-16-107 hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega (RKKK 13.12.
17. a otsus nr 3-1-1-122-13 p 7). Kohtuväline menetleja tugines 06.04.
18. a kohtuistungil kolmele tõendile – tunnistaja Erlika Malbergi ütlustele, kohtule esitatud videosalvestisele ja menetlusaluse isiku ütlustele. Riigikohus on
19. oktoobri
20. a otsuse nr 3-1-1-83-15 p-s 14 leidnud, et VTMS § 99 lg-s 8 järgi on tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamine võimalik vaid olukorras, kus tunnistaja ei ole asja arutamisele ilmunud. Tunnistaja J. P. osales kohtuistungil. Kohtul oli seega võimalus tugineda üksnes tunnistaja kohtus antud ütlustele. (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
21. augusti
22. a otsust väärteoasjas nr 3-1-1-55-10, p 15). Seega saab kohus tugineda tunnistaja Erlika Malbergi poolt 06.04.
23. a kohtuistungil antud ütlustele, ega saa arvestada tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi. Kohtuistungil andis tunnistaja ütlusi, et ta ei mäleta väärteo toimumise asjaolusid, küll aga teadis ta anda ütlusi, et menetlusaluse isiku auto peeti kinni Telliskivi ja Ristiku tänava ristmiku kollase tulega ületamise tõttu ja et isik sõitis suunaga Paldiski mnt suunas, kuid üksikasju ei liiklustihedust ega auto marki tunnistaja ei mäletanud. Menetlusalune isik andis ütlusi, et sõitis 24.11.
24. a Telliskivi ja Ristiku tänava ristmikul, enda teada ületas ristmiku vilkuva rohelise tulega. Ei pidurdanud, sest äkkpidurdamine oleks olnud ohtlik. Teel olid sügavad roopad, liiklus oli hõre, kiirus oli ca 50 km/h, ristmikule lähenedes kiirust ei vähendanud, kas ristmikul mõni auto mööda sõitis, ei mäleta, kuid samal ristmikul oli mõni auto kõrval. Kohtuväline menetleja esitas ka videosalvestuse rikkumise kohta. Videosalvestus avaldati ja seda uuriti 06.04.
25. a kohtuistungil. Videosalvestisel on jäädvustatud, kuidas heledat värvi sõiduauto läbib valgusfooriga reguleeritud teelõiku kollase tulega. Siinjuures ei ole võimalik tuvastada salvestise tegemise asukohta, kas tegemist oli ristmikuga või ülekäigurajaga, sõiduauto marki ega sõiduauto registreerimisnumbrit. Samuti ei nähtu ei salvestiselt endalt ega ka salvestise failist video tegemise kuupäeva ega kellaaega. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik antud salvestist seostada Heigo XXX’ile etteheidava väärteoga. VTMS § 2 ja KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb väärteomenetluses kõrvaldamata kahtlus menetlusaluse isiku süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole kohtul võimalik koguda ka täiendavaid tõendeid, siis tuleb väärteomenetlus lõpetada ning kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteoprotokollis kirjeldatud ja Heigo XXX’ile etteheidetav väärtegu ei ole tõendamist leidnud ja väärteomenetlus väärteoasjas nr 4-16-107 (2316,15,014800) Heigo XXX’i suhtes tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Seetõttu tuleb Heigo XXX’i kaebus rahuldada ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.12.
26. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,15,014800 täielikult tühistada. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 3