← Eesti

1-15-6858/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-6858 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Meelika Aava, Ivi Kesküla Kriminaalasi Nata

§ 185

lg 2 alusel mõista Natalja Martanovalt välja Eesti Vabariigi kasuks 96,00 (üheksakümmend kuus) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE873300333499990003 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Natalja Martanova on kohtu alla antud ja süüdistatakse AM tahtlikus tapmises, mis seisnes selles, et ajavahemikul 10.05.2015 kell 22:00 kuni 11.05.2015 kell 01:47 tekkis Harjumaal XXX asuvas elumajas AM ja Natalja Martanova vahel suuline konflikt, mille käigus võttis Natalja Martanova magamistoast roostes teraga puidust käepidemega noa ning liikus elutuppa, kus lõi selili diivanil lamavat AM tahtlikult üks kord noaga rindkere piirkonda. Noalöögiga põhjustas Natalja Martanova oma emale AM-le rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava rindkerel vasakul koos üleneva aordi, südamepauna, II ja III roide kõhrelise osa vigastusega, mille tagajärjel AM silmapilkselt sündmuskohal suri. Sellise tegevusega pidi Natalja Martanova vähemalt möönma igasuguse raskusega tagajärje saabumist AM tervisele ja elule. Oma tegevusega pani Natlaja Martanova toime teise inimese tahtliku tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  2. Harju Maakohtu 08.02.
  3. a otsusega tunnistati Natalja Martanova süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. Määrati, et KarS § 68 lg 1 alusel arvestatakse Natalja Martanova karistusaja algust alates tema kinnipidamisest s.o 11.05.
  4. a. Natalja Martanova suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. ESITATUD APELLATSIOON
  5. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes leiab, et süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. Natlaja Martanova on süüdi tunnistatud ühes isikuvastases kuriteos, kohtuotsustest ei nähtu veenvad põhjendused, miks ei ole kuriteo raskusest ja konkreetse teo sisemisest ebaõigusest tulenevalt võimalik mõista sanktsiooni alammääras karistust. Igal konkreetsel juhul peab kohus oma karistusraamid seadma tulenevalt kuriteo tehioludest ja vägivalla laadist. Käesoleval juhul seisnes süüdistatavapoolne vägivald ühes löögis ja ei olnud seega kuigi intensiivne ega kestev. Ilmselt ei olnud tegemist sellise vahendi kasutamisega, mille juba eelnevalt rünnet kavatsedes Natalja Martanova enda kätte haaras, vaid pigem tegutses ta spontaanselt, haarates eseme, mis oli tal käe ulatuses. Samuti tuleks arvestada, et nii süüdistatava kui tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei soovinud Natalja Martanova kannatanu surma. Tuleb möönda, et noaga löömine toimus tahtlikult, kuid Natalja Martanova võis alkoholijoobe ja kannatanu käitumisest tingitud ärrituse tõttu kaotada tasakaalu ja sellest tulenevalt võis noalöök osutuda tugevamaks kui süüdistatav planeeris. Kaitsja leiab, et süüdistatava süü suurusele vastav proportsionaalne karistus peaks olema lühem maakohtu poolt mõistetust. Kaitsja märgib, et kohtuotsuses on õigesti märgitud, et Natlaja Martanova on eeluurmisel avaldanud kahetsust ning vabandanud kannatanu ees, mistõttu luges kohus seda karistust kergendavaks asjaoluks. Kohtu arvates on süüdistatava kahetsus siiras. Samas ei ole käesolevas asjas nimetatud asjaoluga piisaval määral arvestatud. Käesolevas asjas on ümberlükkamatult tõendatud kannatanu provokatiivne käitumine, mis vahetult eelnes süüdistatava teole. Kannatanupoolne õigusvastane käitumine (milleks võis olla ka solvang) leidis vaieldamatult aset ja ilmselt oli ka süüdistatava reaktsiooni esilekutsuvaks teguriks. Nimetatud ajendit tuleks arvestada Natalja Martanova süü suurust iseloomustava asjaoluna. Vangistuse määra üle otsustamisel on oluline, et konkreetse isiku puhul oleks see karistuse eesmärgi saavutamiseks piisav. Natlaja Martanova on kriminaalkorras karistamata. Kaitsja leiab, et eeltoodu põhjal ei ole alust arvata, et Natlaja Martanova võiks uuesti asuda 2 vägivallategusid toime panema. Süüdistatava isikuandmetest ja nähtuvalt ei saa asuda seisukohale, et tema poolt vägivallategude toimepanemine on kujunenud käitumismalliks. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et Natlaja Martanova suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale 8-aastase reaalse vangistuse. Käesolevas asjas on eeltoodut arvestades põhjendatud Natlaja Martanovale karistuse määramine sanktsiooni minimaalmäära lähedaselt. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu
  6. veebruari
  7. a otsus kriminaalasjas nr 1-156858

(15230102461)Natlaja Martanovale karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega mõista Natlaja Martanovale kergem karistus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED 4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et süüdistatava kaitsja Leelo Viili esitatud apellatsioon, milles on taotletud maakohtu otsuse tühistamist Natalja Martanovale mõistetud karistuse osas ja palutud kergema karistuse mõistmist, on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning jääb sellest tulenevalt läbi vaatamata. 5.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

  1. Kriminaalkolleegium leiab, et Natalja Martanova kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Esitatud apellatsioonis kaitsja ise osundab, et kohtuotsuses on õigesti märgitud, et Natlaja Martanova on eeluurmisel avaldanud kahetsust ning vabandanud kannatanu ees, mistõttu luges kohus seda karistust kergendavaks asjaoluks. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud teisi KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka esitatud apellatsioonis. Maakohus õigesti aga arvestas Natalja Martanova karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 4 kohaselt süüteo toimepanemist pereliikme suhtes. KarS § 113 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 10aasta 6kuuline vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Maakohus on kaugelt alla sanktsiooni keskmist määra jääva 3 karistuse mõistmisel arvestanud Natalja Martanova süü suurust, õigesti välja tuues, et kasutatud vägivalla intensiivsusest lähtudes saab süüd hinnata pigem keskmisest väiksemaks – tegemist oli ühe löögiga. Apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis oleks jäänud maakohtu poolt karistuse mõistmisel arvestamata. Maakohus on ammendavalt põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.
  2. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 8. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 96 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud maakohtu otsuse analüüs, süüdistatava nõustamine Tallinna vanglas, apellatsiooni koostamine ja ajakuluks 2 tundi. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas

§ 175

lg 2 p 4 ettenähtuga.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu Natalja Martanova kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.