3-15-2573/33

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2573 Otsuse kuupäev

1. veebruar 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Sergei Sokovi kaebus Tartu Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 62/1195 tühistamise nõudes Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Sergei Sokov Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta rahuldamata Sergei Sokovi 17.12.2015 ja 12.01.2016 kohtusse saabunud kaebuse muutmise taotlused ning 28.12.2015 ja 12.01.2016 kohtusse saabunud taotlused videosalvestise väljanõudmiseks.
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
5. märts
6. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Vangla kinnipeetav Sergei Sokovit karistati Tartu Vangla 04.09.2015 käskkirjaga nr 6-2/1195 distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks ning karistuse täitmisele pööramine lükati edasi kuuekuulise katseajaga. Käskkirja kohaselt karistati kinnipeetav S. Sokovit, kuna 06.08.2015 kella 16.35 ajal joogatreeningutelt eluosakonda naastes ei allunud ta korraldusele minna oma elukambrisse, vaid käis eelnevalt duši all. S. Sokov esitas käskkirja peale vaide, mis jäeti Tartu Vangla 08.10.2015 vaideotsusega nr 111/614-2 rahuldamata.
8. 13.10.2015 saabus Tartu Halduskohtusse S. Sokovi kaebus Tartu Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1195 peale. 1
9. Tartu Halduskohus jättis 19.10.2015 kaebuse käiguta ning andis S. Sokovile tähtaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks, kuna kaebaja polnud esitanud selget nõuet ega tasunud riigilõivu või esitanud menetlusabi taotlust.
10. 26.10.2015 saabus Tartu Halduskohtusse S. Sokovi avaldus, milles ta märkis, et nõuab Tartu Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1195 tühistamist ja taotleb enda riigilõivu tasumisest vabastamist.
11. Oma 29.10.2015 määrusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse teistkordselt käiguta, kuna kaebaja polnud oma kaebust faktiliselt põhjendanud.
12. Tartu Halduskohtusse saabus 30.10.2015 S. Sokovi avaldus, millega ta esitas täiendavaid tõendeid. 11.11.2015 saabus Tartu Halduskohtusse S. Sokovi avaldus, milles ta põhjendas kaebuse esitamist.
13. 16.11.2015 rahuldas Tartu Halduskohus S. Sokovi menetlusabi taotluse ning vabastas ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.
14. 24.11.2015 saabus Tartu Halduskohtusse S. Sokovi avaldus, milles ta avaldas rahulolematust kindla valvuriga kohtumise osas ning palus end karistuse kandmiseks üle viia Maardusse. Tartu Halduskohus jättis kohustamisnõude 25.11.2015 määrusega läbi vaatamata.
15. Tartu Vangla esitas 07.12.2015 kirjaliku vastuse kaebusele, milles paluti see rahuldamata jätta.
16. Tartu Halduskohus määras 15.12.2015 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 09.02.2016 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 09.03.
18. 17.12.2015 saabus Tartu Halduskohtusse S. Sokovi teistkordne taotlus, milles ta palus end üle viia Maardusse. 28.12.2015 saabus kohtusse S. Sokovi taotlus tõendina videosalvestise väljanõudmiseks.
19. 11.01.2016 muutis Tartu Halduskohus otsuse teatavakstegemise aega ning määras, et otsus tehakse teatavaks 17.02.
21. Tartu Halduskohtusse saabus 12.01.2016 S. Sokovi avaldus, milles ta uuesti taotles videosalvestise väljanõudmist ning vangla vahetamist. Kaebuse põhjendused
22. S. Sokov selgitab, et 04.09.2015 käskkirjaga nr 6-2/1195 süüdistati teda korraldusele mitteallumises. Samas ei taha keegi mõista, et ta ei saanud korraldusest aru ning kulges loomulikul marsruudil. Ta külastab aktiivselt spordigruppe ja käib iga päev duši all. See on inimese jaoks loomulik. Pärast karistuse määramist on aga keelatud nii spordisaal, täiendav töö kui avavangla. Kaebaja märgib, et 06.08.2015 naasis ta pärast joogatreeningut eluosakonda. Koos temaga oli Sergei Karlov. Talle ei antud mingeid korraldusi ning ta läks külmkapi juurde, jõi mahla ja liikus duširuumi. Kui S. Karlov läks kambrisse käterätiku järele, öeldi talle, et see 2 pole lubatud ja teda ei lastud duši alla. Korraldus tuleb anda vahetult kinnipeetava taga kõndides või näost-näkku, mitte aga nii, et tekiks küsimus, kellega räägitakse. Eluosakonnas ei olnud mingit erakorralist olukorda. Koristamine oli lõppemas, mistõttu ta koristajaid segada ei saanud. S. Sokov selgitab, et kui vanglaametnik tuli duširuumi, allus ta kohe korraldusele ja andis oma selgitused kirjalikult. Vastustaja vastuväited
23. Tartu Vangla rõhutab, et kaebaja väide, nagu poleks valvur talle andnud korraldust kambrisse minna, ei vasta tõele. Distsiplinaarmenetluses 25.08.2015 koostatud turvakaamera salvestise vaatluse protokollist nähtuvalt sisenesid 06.08.2015 kella 16.37 ajal S2 eluosakonda valvuri saatel kolm kinnipeetavat, kellest üks oli kaebaja. Valvuri ja kinnipeetavate vahel toimus vestlus ning kaebaja žestikuleerimisest on aru saada, et valvuri öeldu kaebajale ei meeldi. Kaebaja käis korra köögis, naasis sealt pudeliga ning läks duširuumi. Sellele, et valvur keelas minna duširuumi, viitab ka kaebaja 06.08.2015 seletus, milles ta avaldas, et talle isiklikult mingit korraldust ei antud. Distsiplinaarmenetluses kogutud tõendeid ning kaebaja seletusi kogumis hinnates on üheselt selge, et kui kinnipeetavad soovisid joogatrennist tagasi tulles minna duši alla pesema, teatas valvur neile, et seda ei tohi teha ning andis kõigile kinnipeetavatele korraga arusaadava korralduse minna oma elukambritesse. Kaks kinnipeetavat täitsid korralduse, ent kaebaja mitte. Jättes ametniku korralduse täitmata, pani kaebaja tahtlikult toime vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise ning selle eest distsiplinaarkaristuse määramine oli õiguspärane. Kohtu seisukoht
24. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lõikest 1 tulenevalt lahendab kohus kohtuotsusega lisaks kaebuse nõuetele ka menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. 17.12.2015 ja 12.01.2016 Tartu Halduskohtusse saabunud avaldustes on kaebaja taotlenud enda üleviimist teise vanglasse. 28.12.2015 ja 12.01.2016 avaldustes on ta taotlenud videosalvestise väljanõudmist.
25. HKMS § 62 lõikest 2 tuleneb, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust ning tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kaebajat on distsiplinaarkorras karistatud selle eest, et eluosakonda naastes ei läinud ta elukambrisse, vaid käis esmalt duši all. Kohtule on esitatud 25.08.2015 turvakaamera salvestise vaatluse protokoll, milles on turvakaamera salvestist võrdlemisi täpselt kirjeldatud. Seetõttu puudub kohtu hinnangul asjas tarvidus videosalvestist vastustajalt välja nõuda, kuivõrd 06.08.2015 kell 16.37 – 16.41 S2 eluosakonnas toimunu on piisavalt tõendatud.
26. Teise vanglasse üleviimise taotluste näol on sisuliselt tegemist kaebuse muutmise taotlustega. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. Kohtule ei ole praegusel juhul teada, kas teise vanglasse paigutamise nõude osas on kaebajal läbitud VangS § 1 1 lõikes 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Samas on kohus seisukohal, et igal juhul ei oleks kaebuse täiendamine niisuguse kohustamisnõudega praegusel juhul otstarbekas, kuivõrd 3 distsiplinaarkaristuse ning teise vanglasse ümberpaigutamise näol on tegemist selgelt eraldiseisvate küsimustega. Seega jätab kohus kaebuse muutmise taotluse rahuldamata.
27. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule tühistamiskaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1195 tühistamist. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et 06.08.2015 kella 16.35 ajal kaebaja naastes joogatreeningutelt eluosakonda ei allunud korraldusele minna oma elukambrisse, vaid käis eelnevalt duši all. Vangla karistas kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks ning karistuse täitmisele pööramine lükati edasi kuuekuulise katseajaga.
28. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja sooritas talle süüks arvatud teo ja kas kaebajale määratud karistus oli põhjendatud ja õiguspärane. Käesolevas asjas peab kohus tuvastama, kas kaebaja sooritas distsipliinirikkumise ja kas karistus on proportsionaalne.
29. Kohus on nõus vastustaja seisukohaga, et vanglal pole alust arvata, et distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks olev ettekanne 06.08.2015 nr 3962, mille on koostanud vanglateenistuse ametnik K. Kilk, ei oleks tõene. Ettekande nr 3962 kohaselt tuvastas K. Kilk 06.08.2015 kella 16.35 paiku, et kaebaja tuli joogast tagasi eluosakonda, kus ta andis kaebajale korralduse kambrisse minna, kuid kaebaja ei allunud korraldusele ning läks enne kambrisse minekut duši alla, kuigi ta keelas tal pesema minna. Sellega kaebaja häiris valvurite tööd, kuna nemad pidid panema kaebajat ekstra eraldi kambrisse (tl 64).
30. Kaebaja väitis kirjalikus seletuses, et temale isiklikult mingit korraldust ei antud (tl 64 pöördel ja 65). Kaebaja ei eita, et ta käis dušši all ja ei küsinud luba pesemiseks ja ta teatas, et ei kuulnud keelamist (tl 68). See, et kaebaja ei kuulnud keelamist duši alla minna, on ümber lükatud valvur K. Kilgi täpsustava ütlusega selle kohta, et joogast tulid tagasi eluosakonda 06.08.2015 kolm kinnipeetavat – kaebaja, Hairetdinov ja Karlov. Hairetdinov ja kaebaja tahtsid peale joogat minna dušši alla, kuid ta ütles neile, et keegi ei lähe duši alla, vaid lähete otse kambrisse. Ta kordas seda 2-3 korda, sest see ei meeldinud neile, kuid Hairetdinov sai aru ja läks kohe koos Karloviga kambrisse ja ta läks neid kambrisse kinni panema. K. Kilk eeldas, et kaebaja ka läheb kambri juurde ja ootab kinni panekut, kuid kaebajat oma kambri juures ei olnud. Kaebaja oli juba duširuumis ja pesi ennast. Ta ei nimetanud kaebaja nime korralduse andmisel, kuid korralduse andis mõlemale kinnipeetavale korraga (tl 66). Kohus teeb sellest järelduse, et ei ole usutav, et kaebaja ei kuulnud korraldust, sest teine kinnipeetav kuulis korraldust ning täitis seda. Kohtul ei ole alust mitte usaldada valvur K. Kilgi ütlusi, et ta andis korralduse mitmekordselt ja mõlemale kinnipeetavale, kes olid üksteise läheduses, so koos. Valvur K. Kilk ütlusi kinnitab distsiplinaarmenetluses 25.08.2015 koostatud turvakaamera salvestise vaatluse protokoll, millest nähtuvalt sisenesid 06.08.2015 kella 16.37 ajal S2 eluosakonda valvuri saatel kolm kinnipeetavat, kellest üks oli kaebaja. Valvuri ja kinnipeetavate vahel toimus vestlus ning kaebaja žestikuleerimisest on aru saada, et valvuri öeldu kaebajale ei meeldi. Kaebaja käis korra köögis, naasis sealt pudeliga ning läks duširuumi (tl 66 pöördel). Kohus leiab, et kaebaja ütlused on ennastõigustava iseloomuga ja sooviga, et karistus oleks minimaalne, nagu ta kirjutab oma seletuses (tl 67-68). Seega kohus leiab, et kaebajale süüks arvatud tegevus on tõendatud.
31. Riigikohus on oma 29.09.2015 otsuse asjas nr 3-3-2-1-15 punktis 17 korranud oma varasemat seisukohta, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Kohtu hinnangul on ilmselge, et kaebajale antud korraldus ei vastanud haldusmenetluse seaduse § 63 lõikes 2 sätestatud tühise haldusakti tingimustele. Kohus nendib, 4 et iseenesest on võimalus pärast treeningut duši all käia inimväärikuse kaitsmise seisukohalt oluline. Samas on praegusel juhul vaidluse all üksnes see, kas kaebaja tohtis duši all käia kella 16.40 paiku, selle asemel, et minna sinna Tartu Vangla kodukorra lisast 1.2 tulenevalt alates kella 18.00-st. VangS § 50 lg 2 näeb samas kinnipeetavale minimaalselt ette ühe dušikorra nädalas. Seejuures on seadusandja VangS § 55 lõikes 1 näinud kinnipeetavatele ette võimaluse kehakultuuriga tegelemiseks, sätestamata seejuures eritingimusi pesemiseks. Praegusel juhul on kohus seisukohal, et kohustust oodata duši all käimisega 1 tund ja 20 minutit ei saa pidada niisuguseks, mis sunniks kaebajale antud korraldust ilmselgelt tühiseks pidama.
32. Tartu Vangla karistas kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks ning karistuse täitmisele pööramine lükati edasi kuuekuulise katseajaga. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kaebajale on määratud üks kergematest distsiplinaarkaristusest, mistõttu ei ole karistust võimalik pidada liiga rangeks. Vastustaja leidis, et valitud karistus saavutab kasvatuslikku eesmärki (tl 62), kaebajal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, sealhulgas üks allumiskohustuse eiramise eest. Vastustaja motiveeris, et valitud karistus on otstarbekohane ja annab võimaluse hoiduda analoogsetest distsipliinirikkumistest. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et valitud karistus on eesmärgipärane ning otstarbekas ja vastab vangistuse täideviimise eesmärgile ja ei ole üleliia koormav. Kuivõrd kohus on seisukohal, et distsipliinirikkumine on tõendatud ning karistus on proportsionaalne, puudub alus Tartu Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1195 tühistamiseks. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata.
33. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 5