← Eesti

2-13-5803/47

Obsah (7)§ 651§ 693§ 230§ 173§ 163§ 177§ 174

Tsiviilasi nr: 2-13-5803 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi SidokToomsalu Otsuse tege

) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, millega hagi rahuldati. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega rahuldada hagi 1233 euro 44 sendi ulatuses. Samuti tuleb ringkonnakohtu hinnangul muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 16.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega hagi rahuldati. Hageja ei ole Harju Maakohtu 23.12.2014 ega Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2015 otsust vaidlustanud. Seega on need lahendid jõustunud osas, millega hagi jäeti katusel ja keldris tehtud töid puudutavas osas rahuldamata.

  1. Hageja nõue kostja vastu on korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Kuna korteriühistu on mittetulundusühing (KÜS § 1 lg 2), siis on hageja nõude õiguslik alus MTÜS § 32 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud MTÜS § 32 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt Riigikohtu 04.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1169-14, p 11).
  2. MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude rahuldamise eeldused on järgmised:  juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35);  ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 ja § 128);  rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 5

(9)Tsiviilasi nr: 2-13-5803  juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause).
  1. MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt nt ülalviidatud Riigikohtu lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12).
  2. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:  kostja oli ajavahemikus 31.08.2011-19.04.2012 hageja juhatuse liige;  kostja tasus hageja vahenditest 03.02.2012 OÜ-le Lemak 2466 eurot 88 senti (pööningul tehtud elektritööde eest);  kostja tellis eelnimetatud tööd ilma korteriühistu üldkoosoleku otsuseta.
  3. Pooled on vaielnud selle üle, kas kostja tellitud pööningukorruse elektritööd olid hädavajalikud ning kas kostja on töid tellides ja nende eest 03.02.2012 OÜ-le Lemak 2466 euro 88 sendi tasumisega rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ja tekitanud sellega hagejale kahju.
  4. Kolleegiumi hinnangul on maakohus korteriühistu juhatuse liikme vastutuse eeldustega õigesti arvestanud ja leidnud põhjendatult, et tööde tellimine ja nende eest tasumine ilma üldkoosoleku otsuseta tähendab praegusel juhul juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist (TsÜS § 35 ja VÕS § 620). Kuna korteriühistu eesmärgiks on KÜS § 2 lg 1 järgi mh korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade majandamine ühiselt, on õige maakohtu käsitlus, mille järgi on juhatusel õigus teha üldkoosoleku otsuseta üksnes selliseid kulutusi, mis on TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi ülalviidatud otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 19). Tehes muid kui vajalikke kulutusi üldkoosoleku nõusolekuta, rikub juhatuse liige tema ja ühistu vahelisest sisesuhtest tulenevat hoolsuskohustust. Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega (vt Riigikohtu 04.05.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-3310, p 12; 04.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 13).
  5. Samuti nõustub kolleegium maakohtu käsitlusega, mille kohaselt ei kujuta kulutatud summade sisaldumine majandusaasta aruandes nende kulutuste heakskiitmist, vaid see kajastab üksnes faktilist olukorda. Kulutuse majandusaasta aruandes kajastamine ei 6
(9)Tsiviilasi nr: 2-13-5803 välista korteriühistu kahju hüvitamise nõude esitamist juhatuse liikme vastu, kui kulutust võib pidada ühistule tekkinud kahjuks. Iseenesest põhjendatud on kostja väide, et maakohus on jätnud otsuses käsitlemata kostja vastuväite, mille kohaselt korteriühistu üldkoosolek on kõigi kostjalt nõutavate konkreetsete kulutuste tegemise tagantjärgi heaks kiitnud (kuna korteriühistu
  1. a majandusaasta aruandes on remondifondi kulutustena kajastatud ka pööningukorruse elektrisüsteemi korrastamiseks kulutatud summad). Käesolevas punktis märgitud põhjustel ei ole kostja selle väite suhtes seisukoha võtmata jätmine viinud iseenesest ebaõige lahendini.
  2. Juhatuse liikme kohustuse rikkumine on siiski vaid üks MTÜS § 32 lg-st 2 tuleneva kahju hüvitamise nõude eelduseid (vt otsuse põhjenduste p 18). Hinnates ühistu kahju hüvitamise nõude rahuldatavust, tuleb tuvastada ka ülejäänud eelduste täidetus, sh teha kindlaks, kas ühistul tekkis selle rikkumise tagajärjel kahju.
  3. Hageja peab kahjuks enda vara väärtuse vähenemist, kuna kostja tasus väidetavalt teostatud tarbetute tööde eest, st hageja arvestab kahju VÕS § 127 lg 1 järgi. Iseenesest on selline kahju juhatuse liikmete kohustuste rikkumise korral hüvitatav ja MTÜS § 32 lg 2 kaitsealas. Riigikohus on käesolevas asjas 02.12.2015 tehtud otsuses asunud samas seisukohale, et madalama astme kohtud on jätnud kahju tekkimise tuvastamisel põhjendamatult arvesse võtmata vastusoorituse (saadud elektritööde) väärtuse ja eksinud seetõttu tuvastatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel. Korteriühistu juhatuse liikme vastutusele on kohaldatav äriühingu juhatuse liikme vastutuse kohta varasemas Riigikohtu praktikas kujundatud seisukoht, mille järgi tuleb juhatuse liikme poolt tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Just vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas juhatuse liige on ühistule tehinguga kahju tekitanud või mitte.
  4. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (vt nt Riigikohtu 18.06.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 16). Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – ühistu peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Kahjunõude arvutamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada VÕS § 127 lg-ga 5, mille järgi arvatakse hüvitisest maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Kasu mahaarvamisel tuleb teisest küljest arvestada, et kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu mahaarvamine ei tohi VÕS § 127 lg 5 kohaselt olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1). 7
(9)Tsiviilasi nr: 2-13-5803 27. Eelmärgitut arvestades, tuleb ringkonnakohtul Riigikohtu otsuses sisalduva juhise järgi hinnata hageja saadud vastusoorituse ehk pööningule rajatud elektrisüsteemi väärtust ning anda hinnang, kas kostja poolt juhatuse liikme kohustuse rikkumine on toonud kaasa hageja väidetud ulatuses kahju. Samuti tuleb ringkonnakohtul kaaluda, kas kasu mahaarvamine oleks ühistu suhtes kahju hüvitamise eesmärki arvestades kõnealusel juhul õiglane.

§ 693

lg-st 2 lähtuvalt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.

  1. Riigikohtu otsuses viidatud varasemat kohtupraktikat arvestades on maakohus ringkonnakohtu hinnangul ekslikult pidanud hageja kahjuks 2466 euro 88 sendi suurust summat üksnes seetõttu, et kostja tasus selle hageja vahendite arvel OÜle Lemak. Hageja ei ole tuginenud käesolevas asjas väitele, et pööningul tehtud elektritööde maksumus ületas turuhinda. Asjas esitatud ja kogutud tõendid ei võimalda elektritööde maksumuse mittevastavust turuhinnale ka järeldada. Kuivõrd tööd tehti tuvastatud asjaoludel turuhinna eest, ei saanud hagejal eeldatavasti tekkida varalist kahju pööningule elektrisüsteemi ehitamise tõttu. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mis selle eelduse kummutaksid. Hageja ei ole väitnud, et pööningul oli varem samaväärne elektrisüsteem juba olemas ning uue ehitamiseks puudunuks seetõttu vähimgi vajadus. Samuti ei ole hageja tuginenud sellele, et tehtud elektritööd olid mingil põhjusel vähem väärt kui 2466 eurot 88 senti või et tehtud töödes esineks puudusi.
  2. Hageja on menetluses läbivalt väitnud, et talle ei ole teada, kas ja milliseid töid on (kostja poolt tellituna) pööningukorrusel üldse tehtud. Hageja valduses olevate dokumentide põhjal ei olevat tuvastatav, kas töid on tehtud ja milliseid materjale paigaldatud. Seetõttu polevat hagejal mh võimalik hinnata, kas väidetavalt tehtud tööd vastavad maksumuselt turuhinnale vms. Nende väidete osas märgib kolleegium esmalt, et põhimõtteliselt peab kõiki kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid

§ 230lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja (vt ka otsuse põhjenduste p 19).

Kohus möönab, et n-ö negatiivse asjaolu tõendamine on hageja jaoks objektiivselt keerukas ning hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik asjaolu tõendamise koormuse ümberpöördumine (vt nt Riigikohtu 08.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1173-12, p 17). Kolleegium leiab samas, et OÜ Lemak poolt pööningul elektritööde tööde teostamine on LM tunnistajana antud ütlustega (I kd, tl 193), tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga (I kd, tl 50) ning 03.02.2012 arve ja hinnapakkumisega (I kd, tl-d 17 ja 18) nende kogumis tõendatud. Asjas puuduvad tõendid, millest võiks järeldada vastupidist. 30. Seega, hinnates hagejale tekkinud kahju diferentsihüpoteesi järgi, tuleb kolleegiumi hinnangul asuda seisukohale, et kui kostja ei oleks oma kohustust rikkunud (ehk jätnud töö tellimata), oleks küll hagejal raha alles jäänud, kuid ta ei oleks saanud ka uut ning 2466 eurot 88 senti väärt olevat pööninguvalgustust. Samas ei oleks kogu 8

(9)Tsiviilasi nr: 2-13-5803 kasu (s.o elektrisüsteemi väärtuse) mahaarvamine kahju hüvitamise eesmärki (VÕS § 127 lg 1) arvestades praegusel juhul hageja suhtes õiglane. Kogu kasu mahaarvamine oleks ebaõiglane eelkõige seetõttu, et kannatanul (hagejal) ei ole käesoleval juhul objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (tegemist on nn pealesurutud rikastumise juhtumiga). Kostja esitatud väidetest ja tõenditest järeldub, et avariivalgustus oli pööningul ka enne OÜ Lemak poolt teostatud töid olemas ning tööde käigus parendati ja täiustati juba eelnevalt eksisteerinud valgustust. Seda kinnitavad mh LM ütlused (I kd, tl 193) ning AD kirjalik selgitus ühistu juhatusele (II kd, tl 59, tõlge tl 60). OÜ Lemak teostatud töödele eelnenud olukorra (s.o vana valgustussüsteemi) taastamine oleks hageja seisukohalt majanduslikult äärmiselt ebamõistlik ning see oleks ilmselt ka tehniliselt keerukas. Samuti ei võimalda esitatud tõendid tuvastada, kas vana valgustussüsteem oli rajatud nõuetekohaselt ning kas see oli töökorras. 31. Teisalt ei saa kogu kasu praegusel juhul maha arvata, kuna see viiks hageja põhjendamatu rikastumiseni (vt ka otsuse põhjenduste p 26). Kolleegium peab ülalkäsitletud asjaolusid arvestades õiglaseks võtta käesolevas asjas kahju tekitamise läbi saadud kasu arvesse 50% ulatuses. Seega tuleb lugeda VÕS § 127 lg-te 1, 4 ja 5 alusel hüvitatava kahju suuruseks 1233 eurot 44 senti. Menetluskulude jaotus 32.

§ 173lg 3 esimese lause alusel tuleb ringkonnakohtul jaotada ka menetluskulud.

Maakohus on jätnud

§ 163lg 1 järgi menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja on esitanud nõude kokku summas 7362 eurot 88 senti, maakohus rahuldas nõude 2466 euro 88 sendi ulatuses. Ringkonnakohtu otsusega rahuldatakse nõue kokku 1233 eurot 44 sendi ulatuses, s.o ligikaudu 16,8% ulatuses. Kolleegium leiab, et nii maakohtu menetluses kantud kui ka apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb jaotada

§ 163

lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, lähtudes ringkonnakohtu käesoleva otsuse järgsest hagi rahuldamise suhtest. Seega jäävad menetluskulud 83,2% ulatuses hageja kanda ning 16,8% ulatuses kostja kanda. 33. Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (vt Riigikohtu 11.02.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.