← Eesti

2-15-17537/6

Obsah (9)§ 442§ 436§ 405§ 445§ 122§ 173§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-17537 Tsiviilas

§ 442lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise 1

(5)puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
  1. Hagiavaldusest nähtub, et hageja seadusliku esindaja XXX’i ja kostja XXX ühine laps XXX on sündinud 14.06.2002.a. Hageja palub kostjalt välja mõista miinimummääras elatise alates 22.11.2015.a ning kohustada kostjat tasuma elatis XXX’i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, märkides selgituseks „XXX elatisraha“. Kostja vastus
  2. Kostja märgib, et ta tunnistab hagi osaliselt ning on nõus hagejale tasuma 100 eurot kuus. Kostja märgib, et tal on veel kaks last – XXX ning XXX, kes käiavad lasteaias. Kui kostjat kohustatakse tasuma elatist suuremas määras, kannatab kostja teiste laste elukvaliteet. Hageja ema on varaliselt kindlustatud. Kostja igakuine sissetulek on töötasu 500-700 eurot + 45 eurot lapsetoetus. Töö on hooajaline ning talvel tuleb ette palgata puhkust. Kostja elukaaslase palk on umbes sama suur kui kostja enda palk. Kostja märgib, et on püüdnud leida tasuvamat tööd, kuid ei ole suutnud seda leida. Kostjal on kroonilised selja- ja käevalud ning on kaalunud osalise töövõimetuse taotlemist.
  3. Kostja on hagejale tasunud elatist võimaluste piires. 2015.a on kostja tasunud elatist 700 eurot. Samuti on kostja andnud hagejale taskuraha 15 eurot igakord, kui hageja on teda külastanud. Kostja ostis hagejale 2014.a sünnipäevaks nutitelefoni väärtusega 350 eurot. Samuti kingib jõuludeks ja sünnipäevadeks raha 50 eurot. Koos käiakse iga-aastaselt Soomes reisil. Hageja viibib ühe aasta jooksul hinnanguliselt 1 kuu kostja juures. Hagis märgitud kulud hagejale on ebamõistlikult suured.
  4. Kostjal on sõiduauto Volvo S
  5. Muu vara puudub. Kostja tasub igakuised kulud elukaaslasega pooleks. Eluasemekulud on 225 eurot, sidekulud 60 eurot, transpordikulu 60 eurot, lasteaiatasu 70 eurot, huviringide tasud 35 eurot, toidu- ja hügieenikulu ning riided 220 eurot, krediitkaardi intress 25 eurot, hagejale tasutavad summad keskmisel 50 eurot kuus, s.o kokku 745 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused
  6. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

6. Käesoleva asja hind on 1 915 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses

§ 405

lg 1 alusel.

§ 405

lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. 2

(5)
  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  2. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2015.a töötasu alammäär 390 eurot kuus, millest ½ on 195 eurot. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015.a määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016.a töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest ½ on 215 eurot.
  3. Hagiavaldusest nähtub, et hageja seadusliku esindaja XXX’i ja kostja XXX ühine laps XXX on sündinud XXX.a. Hageja palub kostjalt välja mõista miinimummääras elatise alates 22.11.2015.a.
  4. Kostja märgib, et on andnud hagejale taskuraha 15 eurot igakord, kui hageja on teda külastanud. Kostja ostis hagejale 2014.a sünnipäevaks nutitelefoni väärtusega 350 eurot. Samuti kingib jõuludeks ja sünnipäevadeks raha 50 eurot. Koos käiakse iga-aastaselt Soomes reisil. Hageja viibib ühe aasta jooksul hinnanguliselt 1 kuu kostja juures. Kohus märgib, et ei eeltoodud sooritusi ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Veelgi enam, tegemist ei ole lapse esmavajaduste täitmisega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12 tehtud otsuse p-is 11 leidnud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Praeguses asjas ei ole esile toodud, et lapsevanem peaks maksma elatist lastele esemetes või muul moel. Laste elulisi vajadusi ei ole võimalik nii rahuldada. Tulenevalt TsÜS § 8 lg 2 teises lauses ja VÕS § 79 lg 2 esimeses lause sätestatust tuleb ülalpidamiskohustust reeglina täita vanemale, kes teostab laste faktilist hooldusõigust. Kuna antud juhul puudus hageja seadusliku esindaja vastav nõusolek või heakskiit, ei ole kostja poolt ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Elatist tuleb tasuda igakuise rahalise maksena ning last kasvatav isik otsustab, kuidas ta saadud elatisraha arvelt lapsega seonduvad kulutused katab.
  5. Kostja igakuine sissetulek on töötasu 500-700 eurot + 45 eurot lapsetoetus. Kostja tasub igakuised kulud elukaaslasega pooleks. Eluasemekulud on 225 eurot, sidekulud 60 eurot, transpordikulu 60 eurot, lasteaiatasu 70 eurot, huviringide tasud 35 eurot, toidu- ja hügieenikulu ning riided 220 eurot, krediitkaardi intress 25 eurot, hagejale tasutavad summad keskmisel 50 eurot kuus, s.o kokku 745 eurot kuus. Kostja märgib, et tal on majanduslikud raskused, mistõttu ei ole ta hetkel võimeline tasuma elatist nõutud ulatuses. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohtu veendumuste kohaselt 3
(5)üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Kostja on tööealine ning terve. Kostja, arvestades tema isikuga seotud asjaolusid, peaks olema võimeline teenima miinimumtöötasust suuremat sissetulekut. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kostja kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada korrektne lapse ülalpidamiskohustuse täitmine. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab neil normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-1-7-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Seega eelduslikult peaks kostja olema võimeline tasuma oma lapsele elatist vähemalt miinimummääras.
  1. Kostja märgib, et tal on peale hageja veel kaks last – XXX (tlk 15, sünnitunnistus) ning XXX(tlk 16, sünni tõend). Kui kostjat kohustatakse tasuma elatist suuremas määras, kannatab kostja teiste laste elukvaliteet. PKS 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole kohtuni toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on töövõimetu. Kostja on maininud, et tema tervislik seisund ei ole kõige parem, kuid ta ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks tema töövõimetus. Kostja on kohtuni toonud, et tal on veel kaks last, kes muutuks hageja kasuks elatise väljamõistmisel vähemkindlustatuks kui hageja. Arvestades kostja sissetulekut, tema varalist seisu ning tema igakuiseid kulusid, leiab kohus, et juhul, kui kohus mõistaks kostjalt elatise välja miinimummääras, osutuks XXX ning XXX varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, XXX. Kostja on avaldanud nõusolekut tasuda hagejale elatist 100 eurot kuus. Arvestades eeltoodut ning elatise miinimummäära käesoleval ajal, leiab kohus, et kostja on kohustatud tasuma hagejale elatist 150 eurot kuus. Selline elatis arvestab kostja majandusliku seisukorra ning hageja põhjendatud vajadustega.
  2. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et XXX hagi XXX vastu elatise nõudes on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab alates 22.11.2015.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX lapse XXX kasuks välja igakuise elatise summas 150 eurot kuus.
  3. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus leiab, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja XXX’i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, märkides selgituseks „XXX elatisraha“. 15. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 4

(5)16.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2, hagi esitamise kuupäevast ning 2015.a ja 2016.a elatise miinimummäärast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 915 eurot. Menetluskulude jaotus 17.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 18.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas otsuse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel hagiavalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks hagi suhtes otsuse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et kohtule esitatakse vastav taotlus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.