Obsah (12)
§ 184§ 209§ 199§ 65§ 263§ 64§ 68§ 73§ 75§ 262§ 2§ 56KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2016, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9708 (15240100070) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi se
§ 184
lg 1, § 263 lg 1 p 1,2 järgi, lühimenetluses Ringkonnaprokurör Ave Arnim Prokurör Kaitsja Oleg Kolbasnik isikukood 38402232216, xxxx - 18.05.2004 Ida-Viru Maakohtu poolt
§ 209
lg 1, § 200 lg 2 p 7,8 järgi vangistusega 6 kuud; - 19.09.2005 Ida-Viru Maakohtu poolt
§ 209
lg 1, § 200 lg 2 p 7,8 järgi vangistusega 2 aastat 1 kuu 29 päeva; - 28.10.2005 Ida-Viru Maakohtu poolt
§ 199
lg 2 p 4,5,7 järgi ning
§ 65lg 1 järgi liitkaristuseks mõistetud 2 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust.
Harju Maakohtu 11.09.2007 määrusega vabastatud tingimisi ennetähtaegselt. Viru Maakohtu 27.08.2008 määrusega pöörati kandmata karistuse osa täitmisele. Tõkend – vahistamine alates 16.06.2015. Lepinguline kaitsja Mihhail Firsov Istungi toimumise aeg 14.01.2016 RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 313, 315 kohus Süüdistatav otsustas: Tunnistada OLEG KOLBASNIK süüdi
§ 184lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
Tunnistada OLEG KOLBASNIK süüdi
§ 263
lg 1 p 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista Oleg Kolbasnik´ule liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada Oleg Kolbasnik´ule mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 8 (kaheksa) kuu võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. 1
(15)
§ 68
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuse aeg alates 01.02.2015 kuni 02.02.2015, s.o. 2 päeva, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates Oleg Kolbasnik’u vahistamisest 16.06.
- Oleg Kolbasniku suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Vastavalt VÕS § 1043 rahuldada kannatanu xxx tsiviilhagi summas 625 (kuussada kakskümmend viis) eurot. Välja mõista Oleg Kolbasnik´ult 625 eurot kannatanu xxx Vastavalt KrMS § 180 lg 1 ja 3 jätta menetluskulud osaliselt, nimelt sundraha (1075 eurot) osas, riigi kanda ning ülejäänud osas mõista menetluskulud Oleg Kolbasnik´ult riigituludesse välja, s.o: 336 + 95 eurot ekspertiisikulud 48 + 96 + 168 eurot kaitsjatasu kohtueelsel menetlusel, Kokku 743 (seitsesada nelikümmend kolm) eurot. Menetluskulud 743 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700002830 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: - 70 minigrip kilekotti, 7 salvrätikunutsakut, sinised riidest 2 nutsakut, plekkpurk kirjaga Coffee, 11 mingrip kilekotti, sigareti pakk Bond, digitaalkaalud QC 2 tk., vihikuleht ja 5 pakendit minigrip kilekottidega (neljas pakendis on 100 minigrip kilekotti, viiendas pakendis on 41 minigrip kilekotti) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Ekspertiisiobjektid – pulbrid - jätta EKEI keemiaosakonda (alus: Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus). - CD-plaat – jätta toimiku materjalide juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 15.01.2016 ehk hiljemalt 21.01.
- Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 4.02.
- SÜÜDISTUS Oleg Kolbasnik´ut süüdistatakse, selles, et ajavahemikul xxx tegeles ta xxx narkootilise aine – amfetamiini ebaseadusliku käitlemisega suures koguses, nimelt 20.04.2015.a Kohtla-Järvel omandas ta ebaseaduslikult kriminaalasjas kindlaks tegemata isikult umbes 40 g amfetamiini 400 2
(15)euro eest, hoidis seda oma elukohas aadressil: xxx, osa jaotas amfetamiini doosideks minigrip kilekottidesse ja osa tarvitas ise. xxx Oleg Kolbasniku elukohas läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära esemed, mis viitavad narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele: külmkapis kolmandalt riiulilt: - niiske valge pulber 70 minigrip kilekotis, mis on 10 kaupa seitsmes salvrätikunutsakus, mis on omakorda nelja ja kolme kaupa kahes sinises riidest nutsakus ja seejärel plekkpurgis kirjaga Coffee; külmkapi uksel teisel riiulil leiti ja võeti ära: - roosakasvalge pulber 11 mingrip kilekotis, mis oli sigareti pakis Bond; esikus riiulilt leiti ja võeti ära: - valgete ainejälgedega digitaalkaalud QC 2 tk; - 5 pakendit minigrip kilekottidega (neljas pakendis asub 100 minigrip kilekotti ja viiendas pakendis on 41 minigrip kilekotti). Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 15E-AN0760, 09.07.2015.a nähtub, et ekspertiisiks esitatud: - 70 minigrip kilekotis, mis on 10 kaupa seitsmes salvrätikunutsakus, mis on omakorda nelja ja kolme kaupa kahes sinises riidest nutsakus ja seejärel plekkpurgis kirjaga Coffee, olev valge pulber massiga kokku 15,43 g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 25%, pulbris sisaldub 2,83 g amfetamiini; - 11 minigrip kilekotis, mis on sigaretipakis Bond, olev roosakasvalge pulber massiga kokku 2,55 sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiin sulfaadi sisaldus on 24%, pulbris sisaldub 0,45 g amfetamiini; - digitaalkaalul QC amfetamiini jälgi; - digitaalkaalul QC amfetamiini jälgi. Amfetamiin kuulub vastavalt sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist nr 15E-ANLÕX0161 ( 08.09.2015) nähtub, et: Eksperdiarvamuse põhjenduses ja eksperdiarvamuses esitatud arvandmed käivad puhta toimeaine (amfetamiin) kohta. Amfetamiini narkootiliseks joobeks kasutatav annus on keskmiselt 130 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 1300 mg (1,3 g) amfetamiinist. Lähtuvalt amfetamiini tavalisest narkootiliseks joobeks piisavast ühekordsest kogusest (0,13 g) jätkub ekspertiisiaktis nr 15E-AN0760 märgitud 3,28 (2,83+0,45=3,28) g amfetamiinist narkootilise joobe tekitamiseks umbes 25 (3,28/00,13=25,2 ehk ~25) inimesele. Narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele on vaja keskmiselt 1300 mg (1,3 g) amfetamiini. Ekspertiisiaktis nr 15E-AN0760 märgitud 3,28 g amfetamiinist jätkub narkojoobe tekitamiseks umbes 25 inimesele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab 1300 mg (1,3 g) amfetamiinist, seega on 3,28 g amfetamiini näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Sel moel, Oleg Kolbasnik oma tegudega pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja valdamise, s.o pani toime kuriteo, mis on ette nähtud
§184lg 1 järgi.
Samuti tema xxx rikkudes kõrval viibinute inimeste rahu ja avaliku korda, Oleg Kolbasnik ilma põhjuseta huligaansetel ajendil väljendas ebatsensuursete sõnadega kohviku klientide aadressil ja 3
(15)samuti kohviku töötajate aadressil. Oleg Kolbasnik võttis õllepudeli ja löögiks hoogu võttes viskas õllepudeli baarileti suunas, kus seisis JxxxBxxx. Õllepudel tabas Xxx Xxx pea esiotsa (laupa), millega talle tekitati füüsilist valu ja pea piirkonna kerge paistetus. Seejärel lõhkus Oleg Kolbasnik xxx kuuluvaid taldrikuid ja pokaale. Seega Oleg Kolbasnik oma tegevusega pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja kasutades relvana kasutatavat eset, pani toime
§ 263lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör palus Oleg Kolbasnik süüdi tunnistada
§ 184lg 1 ja § 263 lg 1 p 1, 2 järgi.
Kohtualune võttis süü omaks ja tsiviilhagi õigeks. Kohtuistungil tõendamist on leidnud süüdistus
§ 263lg 1 p 1,2 ja § 184 lg 1järgi.
Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Raskendavad asjaolud puuduvad. Isikut on varem 3 korda kr. korras karistatud, viimane karistus mõisteti tingimisi, katseaega vastu ei pidanud, seetõttu oli kohus 2008 aastal sunnitud vangistuse täitmisele pöörama. Selle karistuse kandis ära. Terve eeluurimise vältel tunnistas oma tegusid, ei ole vaja karistada väga rangelt. Prokurör tegi karistusettepaneku järgmiselt:
§ 184
lg 1 järgi 3 aastat vangistust, § 263 lg 1 p 1, 2 järgi – 1 aasta 6 kuud vangistust,
§ 64
lg 1,3 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima ning lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat vangistust.
68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses 2 päeva. KrMS § 238 lg 2 vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust.
§ 73
lg 1,2,3 järgi pöörata kohe täitmisele 7 kuud vangistust, 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust mitte pöörata täitmisele, kui Oleg Kolbasnik 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtliku kuritegu. Ärakantava karistuse alguseks lugeda 16.06.2015. Katseajaks määrata hooldusametniku järelevalve alla ning määrata
§ 75
lg 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2 p 2-1, kohustust mitte tarvitada katseajal narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
§ 75lg 2 p 8 alusel kohustada käitumiskontrolli ajal osalema kr.
hooldaja poolt määratavas sotsiaalabi programmis. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud. Süüdistus narkootilise aine käitlemises ei ole vastuolus süüdistatava väidetega. Samas kohtueelse uurimise käigus ei tunnistanud kaitsealune füüsiliste vigastuste tekitamise fakti. Karistuse mõistmisel palus arvestada, et tunnistas oma süüd täielikult, kahetseb tehtut, toimepandud kuriteoga ei tekitatud raskeid tagajärgi. Narkootilise aine käitlemine kestis vähest aega so umbes 2 kuud. Kaitsja leidis, et prokuröri pakutud karistus on liiga range. Kaitsealune viibis vahi all 6 kuud ja 28 päeva, mis on piisav, et mõista seda mida toime pannud ja palus vabastada teda peale kohtuotsuse tegemist piirdudes selle ajaga. Katseaja määramisel leidis, et piisab 2 aastasest katseajast, mis võimaldab näha kaitsealuse käitumist ja kuidas kannab karistust vabaduses. Tsiviilhagi osas kaitsja jätab küsimusse kohtu otsustada kuna kaitsealune tunnistab hagi täielikult. Süüdistatav Oleg Kolbasnik tunnistas ennast süüdi
§ 184
lg 1 järgi täielikult ja
§ 263
lg 1 p 1,2 järgi esialgu osaliselt, ei tunnistanud, et tekitas kannatanule füüsilist valu. Kahetses tehtut. Edaspidi kohtuliku arutamise käigus aga tunnistas oma süüd täielikult (II kd lk 112) ja võttis tsiviilhagi õigeks täies ulatuses (II kd lk 112). KOHTU SEISUKOHT Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Tuvastatud asjaolud 4
(15)Kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav Oleg Kolbasniku pani toime talle süüks arvatavad kuriteod. Oleg Kolbasnik tunnistas kohtuistungil oma süüd täielikult nii
§ 184
lg 1 järgi kui ka
§ 263lg 1 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Vaatamata sellele peab kohus vajalikuks hinnata asjas kogutud tõendid.
§ 184
lg 1 kuriteoepisood Kohtueelsel uurimisel 17.06.2015 kahtlustatava Oleg Kolbasniku ülekuulamise protokollis (I kd lk 20-23) antud ütluste kohaselt tunnistas ta ennast süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse. Avaldas, et pani toime kuriteo osaliselt. Elab emaga, kusagil ei tööta, saab töövõimetuspensioni 60 või 70 eurot. Läbiotsimisel leitud narkootilist ainet andis välja vabatahtlikult. Narkootikume ostis xxx nimeliselt mehelt 400 euro eest. Narkootikumide müümise ega edastamisega ei tegele. Kodus kaalus narkootikumi doosideks, et oleks mugavam tarvitada. Ostetust tarvitas ise ära 2030 doosi 2-3 nädalaga. Ülejäänud 70 pakki pani kohvipurki, et tarvitada hiljem ja 10 doosi pani „Bond“ sigarettide pakki, et tarvitada lähipäevil. Narkootikume tarvitab alates 1999 a. 17.09.2015 kahtlustatava ülekuulamise protokollis (I kd lk 25-28) täpsustas Oleg Kolbasnik, et on võimalik, et läbiotsimisel temalt leitud kahte kaalu kasutas ta narkootikumide kaalumiseks. Peale Oleg Kolbasniku poolt süü täieliku ülestunnistamist, mida ta on avaldanud kohtuliku arutamise käigus, on selle kuriteo toimepanemine tema poolt tõendatud järgmiste kohtu poolt uuritud tõenditega: 16.06.2015 Isiku läbivaatusprotokollist nähtub, et 16.06.2015 Oleg Kolbasnikult võeti ära mobiiltelefon Samsung. 16.06.2015 läbivaatusprotokollist (I kd lk 5-6) nähtub, et 16.06.xxx Oleg Kolbasnik andis vabatahtlikult välja amfetamiini (mitte rohkem kui 25 grammi), mis asus külmkapis. Köögis külmkapis kolmandalt riiulilt on leitud: - metallpurgis pealdisega Coffee, milles on riidest voldik sinist värvi, milles on 4 salvrätikust voldikut, igaühes neist on 10 minigrip kilekotti pulbrilise ainega, - riidest voldik sinist värvi, milles on 3 salvrätikust voldikut, igaühes neist on 10 minigrip kilekotti pulbrilise ainega. Külmkapi uksel teisel riiulil on avastatud sigaretipakk „Bond“, milles on 11 minigrip pakendit pulbrilise ainega. Esikus paremast jope taskust on leitud vihikuleht, millel on kirjutatud arvud, riiulilt on leitud digitaalkaalud QC Pass pulbrilise aine jälgedega 2 tk, 5 pakendit minigrip kilekottidega (neljas pakendis asub 100 minigrip kilekotti ja viiendas pakendis on 41 minigrip kilekotti). 16.06.2015 isiku kahtlustatava kinnipidamise protokollist (I kd lk 7-10) nähtub, et xxx juures peeti kahtlustatavana kinni Oleg Kolbasnik. 17.06.2015 asitõendite vaatlusprotokollist (I kd lk 29-30) nähtub, et uurimistoimingu käigus on vaadeldud läbiotsimisel äravõetud esemed: - niiske valge pulber 70 minigrip kilekotis, mis on 10 kaupa seitsmes salvrätikunutsakus, mis on omakorda nelja ja kolme kaupa kahes sinises riidest nutsakus ja seejärel plekkpurgis kirjaga Coffee; - roosakasvalge pulber 11 mingrip kilekotis, mis oli sigareti pakis Bond; - esikus riiulilt leiti ja võeti ära: - valgete ainejälgedega digitaalkaalud QC; - vihikuleht; 5
(15)- 5 pakendit minigrip kilekottidega (neljas pakendis asub 100 minigrip kilekotti ja viiendas pakendis on 41 minigrip kilekotti). Teisest 17.06.2015 asitõendite vaatlusprotokollist (I kd lk 31-33) nähtub, et on vaadeldud Oleg Kolbasnikult äravõetud telefoni Samsung ning SIM-kaardil olevad kontaktid. 09.07.2015 ekspertiisi aktist nr 15E-AN0760 (I kd lk 36-37) nähtub, et 70 minigrip kilekotis, mis on 10 kaupa seitsmes salvrätikunutsakus, mis on omakorda nelja ja kolme kaupa kahes sinises riidest nutsakus ja seejärel plekkpurgis kirjaga Coffee, olev valge pulber massiga 15,43 g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiini sisaldus on 25%, pulbris sisaldub 2,83 g amfetamiini; 11 mingrip kilekotis, mis oli sigaretipakis Bond, olev roosakasvalge pulber massiga 2,55 g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiini sisaldus on 24%, pulbris sisaldub 0,45 g amfetamiini; ning kahel digitaalkaalul on amfetamiini jälgi. 08.09.2015 arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 15E-LÕX0161 (I kd lk 41-42) kohaselt narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele on vaja keskmiselt 1300 mg (1,3 g) amfetamiini. Ekspertiisiaktis nr 15E-AN0760 märgitud 3,28 g amfetamiinist jätkub narkojoobe tekitamiseks umbes 25 inimesele. 9.06.2015 tunnistaja JxxxKxxx ülekuulamise protokollist (I kd lk 44-51) nähtub, et tema elab koos pojaga Oleg Kolbasnikuga aadressil xxx. Sellest, et külmikus asuvas plekkpurgis kirjaga Coffee on narkootikumid ta sai teada vaid läbiotsimise ajal. Temale see ei kuulu ja mis ajast purk koos sisuga oli külmikus ei tea. Nii tunnistaja kui ka tema poeg suitsetavad sigarete „Bond“. Sellest, et külmikus avastatud Bond sigarettide paki sees on narkootikumid ta sai teada vaid läbiotsimise ajal. Temale see ei kuulu ja mis ajast sigarettide pakk oli külmikus ei tea. Mis pulber oli minigrip kilekotikestes ta ei tea. Tema poeg Oleg Kolbasnik tarvitab narkootikume 9-dast klassist. Eeltoodu alusel leiab kohus tõendatuks, et ajavahemikul xxx tegeles Oleg Kolbasnik KohtlaJärve linnas narkootilise aine – amfetamiini ebaseadusliku käitlemisega suures koguses, omandas ebaseaduslikult kindlaks tegemata isikult suures koguses amfetamiini, hoidis amfetamiini oma elukohas xxx osa jaotas doosideks minigrip kilekottidesse ja osa tarvitas ise, kuni narkootikume avastati 16.06.2015 läbiotsimise käigus.
§ 263
lg 1 p 1, 2 kuriteoepisood Kohtueelsel uurimisel 02.02.2015 kahtlustatava Oleg Kolbasniku ülekuulamise protokollis (II kd lk 70-75) antud ütluste kohaselt tunnistas ta ennast süüdi
§ 263lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Avaldas, et 31.01.2015 õhtul koos sõpradega tarvitas alkoholi. Ta oli väga purjus mistõttu kõike ei mäleta. Mäletab, et käisid xx kus ta nägi oma endist sõbrannat. Mäletab, et see tigestas teda. Mis toimus edasi ei mäleta. Mäletab, et koos sõpradega läks xxx kus oli tund aega. Mäletab, et teda pidas kinni politsei. Kui teda peeti kinni kohe tunnistas, et xxx Teda viidi jaoskonda ja seejärel arestimajja. Kahetseb, et viskas pudeli, mis tabas neiut. Kohtuliku arutamise käigus jäi Oleg Kolbasnik oma kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde ja tunnistas oma süüd täielikult, mistõttu kohus käsitleb kohus süüdistatava positsiooni sellisena, et ta tunnistab kõik süüdistuses märgitud faktilised asjaolud. 1.02.2015 kannatanu Xxx Xxx ülekuulamise protokollist (II kd lk 1-9) nähtub, et xxx ajal sisenes baari meesterahvas, kes hakkas tülitsema kahe või kolme teise meesterahvaga ning seejärel ebatsensuurselt solvas Nxxx nimelist naist, nimetas teda elukaks. Mille peale Nxxxkoos temaga olnud noormehega läksid ära. Baaris olnud meesterahvad palusid tülitsejat lahkuda kuna tuleb politsei. Vastuseks ta ütles, et tal on ükskõik ning karjus baari töötajate aadressil: „xxx välja 6
(15)politsei“. Seejärel ütles tülitseja, et „vaata mida ma teen“ ning hakkas tegema lahti jope lukku. Kannatanu seisis leti taga ja jõudis märgata kuidas see meesterahvas keeras ennast baariletti suunas, tõstis kätt ja siis kannatanu tundis, et pea esiosa tabas löök. See oli õllepudel, mis põrkas tagasi ja kukudes purunes. Kannatanu sai aru, et seda pudelit viskas varasemalt tülitsenud mees kuna teised seisid rahulikult. Pudeliga löögist tundis kannatanu valu ja tal oli paisetus, kuid kiirabisse ta ei pöördunud. Kannatanu läks kööki ning kuulis saalist klaasi klirinat. Kui kannatanu köögist tagasi tuli siis külastajaid saalis enam ei olnud. Veidi hiljem köögi uksele koputas xxx nimeline meesterahvas, kelle pea oli verine. Nad lubasid teda sisse ja viimane rääkis, et teda lõi baaris tülitsenud meesterahvas. xxx kutsuti kiirabi. Tülitsenud meest ei olnud baaris juba kell 23.11. xxx. Vaatluse käigus tuvastatud, et ruumi saalis põrandal on purunenud nõude klaasikillu ja punakaspruuni värvi plekid. 6.02.2015 kannatanu Xxx Xxx ülekuulamise protokollist (II kd lk 14-17) nähtub, et tulles xxx õhtul tundmatu meesterahvas korraldas skandaali ja viskas õllepudeliga kohviku töötajat. Peale seda ta lõhkus ära taldrikuid ja pokaale summas 25 eurot. Peale nimetatud mehe lahkumist, kohvik oli 3,5 tundi suletud, millega on tekitatud kahju 600 eurot. Soovib esitada tsiviilhagi. xxxx liige Dxxx xxxx administraatorit Xxx Xxxt xxx huve alates 03.01.2015 kuni 31.12.2017 ning teostada kõike vajalikke tehinguid. Vastavalt xxxepinguline esindaja Xxx Xxx on esitanud tsiviilhagi üldsummas 625 eurot. xxx Nxxa Gxxülekuulamise protokollist (II kd lk 21-22) nähtub, et olles patrullteenistuses xxxxs toimus kaklus. Sündmuskohal oli Aleksander Švõrov, kes oli verine kuid ei esitanud pretensioone. Söögikoha töötaja ütles, et keegi meesterahvas noris tüli Axxx Šxx ja viskas teda klaasidega. Peale seda viskas pudeliga klienditeenindaja pihta ning lõhkus inventari. 1.02.2015 kella 01.15 ajal said väljakutse xxx, kus üks naisterahvas ütles, et kakluses osalenud noormees oli eelnevalt huligaanitsenud „xxx Vestlesid selle mehega, kelleks osutus Oleg Kolbasnik ja kes tunnistas, et ründas xxx“-is ühte meest. Ta tunnistas ka seda, et laamendas ja viskas klienditeenindajat pudeliga. xxx tunnistaja JxxxSxxx ülekuulamise protokollist (II kd lk 23-26) nähtub, et ta annab välja CDpaadi millel on salvestatud xxx 3.02.2015 tunnistaja Axxxx Vxxxülekuulamise protokollist (II kd lk 27-32) nähtub, et ta tunneb Oleg Kolbasnikut umbes aasta kuid pool aastat pole teda näinud. 31.01.2015 koos oma tuttava Dxxx tunnistaja käis xxx kohvikus viibinud purjus Oleg Kolbasnik käitus ebaadekvaatselt, kakles, lõhkus nõusid. Tunnistaja nägi, et Oleg Kolbasnik viskas õllepudeli noormehe suunas. See lendas noormehe peast mööda ja purunes vastu seina. Tunnistaja nägi ka seda, et Oleg Kolbasnik läks ühe noormehe juurde ning hiljem selle noormehe pea oli verine. Pärast xx, kus oli Oleg Kolbasnik, kes käitus väljakutsuvalt. Kohale jõudnud politseile tunnistaja rääkis xxxx juhtimist ning Oleg Kolbasnik viidi ära. xxx tunnistaja Dxx xxxlekuulamise protokollist (II kd lk 33-38) nähtub, et 31.01.2015 koos oma tuttava Axxx läksid xxx. Ajal, mil xxxx lahkus sisenes kohvikusse Oleg Kolbasnik. Kui Axxxx tuli tagasi Oleg küsis, miks ta talle ei helistanud ning hakkas norima tüli ja solvama teda. Ümbritsevad püüdsid Oleg Kolbasnikut rahustada. Tüli käigus Oleg Kolbasnik viskas pudeliga noormehe suunas ning pudel põrkades eemale lendas ühe kohviku baaridaami suunas. Noormehed hakkasid maadlema. Tunnistaja koos xxxx ära. 9xxx tunnistaja Mxxx Kxxx ülekuulamise protokollist (II kd lk 39-44) nähtub, et 31.01.2015 õhtul oli tööl xxx. Umbes kella 23 ajal nad jõid teed koos Aleksander Švõroviga. Mingi aeg sisenes kolm noormest, kelle vahel tekkis tüli ja kaklus. Ebakaine noormees prillides ei rahunenud ning tõstis löögiks käes olnud õllepudeli. Seejärel ta viskas pudeliga selle noormehe 7
(15)suunas kellega ta tuli kuid viimane põikas kõrvale ja pudel lendas Xxx Xxx suunas tabades tema pead. Hirmust tunnistaja koos Xxxga peitsid ennast abiruumi. Kui hiljem väljusid, siis nägi, et Alxxx xxxea on verine ning ta ütles, et teda lõi prillidega noormees. Saali põrandal oli veri ning purunenud taldrikud ja pokaalid. xxxx tunnistaja Axxxxr Šxxxülekuulamise protokollist (II kd lk 45-50) nähtub, et 31.01.2015 õhtul viibis kohvikus xxx. Mingi hetk kohvikusse sisenesid külastajad, misjärel oli kuulda, et keegi karjub kuid ta ei tundnud selle vastu huvi. Kui kuulis puruneva klaasi heli, keeras ringi ja nägi, et prillidega noormees lööb saalis nõud puruks. Kui tunnistaja keeras ringi, prillidega noormees ajas käega baariletil oleva klaasi maha, mis lendas tunnistaja suunas ja läks katki vastu tema pea. Tunnistajal hakkas jooksma verd. Tunnistaja väljus kohvikust ning sisenes väljast ametiruumi. Pretensioone ei oma. Kuidas ja millal lahkus prillidega noormees ei näinud. xxx peal. xxx, kirurgilist korrastust. Edasine ravi ambulatoorne. 18.02.2015 asitõendi vaatlusprotokollist (II kd lk 55-64) nähtub, et vaadeldud on DVD-R plaati, millel on kolm salvestust xxx sündmuste kohta. Videosalvestuselt nr 20150131223340 on näha, et kell 22.55 baarileti juurde tulevad 3 meest, kellest üks on Oleg Kolbasnik. Kell 22.58 on näha, et üks klienditeenindajast paneb käed enda ette ja teine kummardus. Seejärel üks neist (kannatanu Xxx Xxx) kummardab paremale ja on näha pritsmeid. Kui ta jookseb ära põrandal on näha midagi valget (välja selgitatud, et õllepudel). Veel on videol näha isikute selgi ning arusaadav, et saalis midagi toimub. Videosalvestuselt nr 20150131225909 on näha, et Oleg Kolbasnik käib leti juures ning viskab põrandale pabereid letilt ning tõukab kassat. Hiljem letile keegi paneb jopet. Videosalvestuselt nr 20150131224637 on näha, baari saali ja selles viibijaid. Näha kuidas baari siseneb Oleg Kolbasnik teretab ühte meest ja astub leti juurde. Kella 22.55 paiku baari siseneb 2 meesterahvast, kellest üks istub diivanile mehe juurde, keda teretas Kolbasnik. Neile läheneb Kolbasnik, kellel on pudel käes. Kella 22.57 paiku Kolbasnik valab pudelist näkku mehele tumedas riietuses. Kella 22.58 paiku 3 meest sh Kolbasnik kukuvad põrandale ega pole arusaadav kas toimub rüselus või kedagi lüüakse. Kell 22.59 üks mees lahkub baarist. Kolbasnik võtab jope maha ja paneb letile. Seejärel läheb laua juurde ning on näha, et ta kakleb kolleegiga. aarist. Seejärel osalised kordamööda lahkuvad baarist. Kell 23.01 baari siseneb 2 politseiniku ja naisterahvas. 01.02.2015 Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (II kd lk 65-69) nähtub, et 01.02.2015 kell 2.00 peeti kahtlustatavana kinni Oleg Kolbasnik, keda kahtlustatakse
§ 263lg 1 p 1,2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.
Teda on tabatud kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda. Kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Oleg Kolbasnik on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud sh ka
§ 262järgi.
Eeltoodu alusel leiab kohus tõendatuks, et 31.01.2015. aastal ajavahemikul 22.55 kuni 23.11 Oleg Kolbasnik, olles alkoholijoobes ja viibides kohvikus xxx linnaosa, Kohtla-Järve linnas, rikkudes kõrvalviibinud inimeste rahu ja avaliku korda, võttis õllepudeli ja viskas selle baarileti suunas, kus seisis baari töötaja Xxx Xxx. Õllepudel tabas Xxx Xxx pea esiotsa (laupa), millega talle tekitati füüsilist valu ja kerget paistetust. Samuti lõhkus Oleg Kolbasnik baaris xxxx Peale Oleg Kolbasnik’u poolt süü täieliku ülestunnistamist kinnitavad tema poolt antud kuriteo toimepanemist baaris viibinud kannatanu Xxx Xxx ja tunnistajate MxxxKxxxk, AxxxVxxxxo, Dxxxi Sxx ja Axxxr xxtlused. Nimetatud kannatanu ja tunnistajad nägid sündmusi pealt ning 8
(15)osutavad Oleg Kolbasnikule kui avaliku korra rikkujale xxx5 sündmuste videosalvestus ning 18.02.2015 asitõendi (DVD-R plaadi 3 videosalvestusega) vaatlusprotokoll kajastab sündmuste täpsemat järjekorda ja kajastab Oleg Kolbasniku xxx süüdistuses märgitud ajal. Nimetatud videosalvestuselt on näha, et xxx asuvas xxxx avalikku korra rikkujaks oli Oleg Kolbasnik, kes tülitses baaris viibijatega, kasutas nende suhtes vägivalda, ning loopis erinevaid esemeid, millest osa tabas baaris viibijaid.Kaitsja väide, et visatud ese ei tabanud kannatanu Xxx Xxxt ning oli visatud baaris viibinud poissi on ümber lükatud videosalvestusega (mis võrreldes tunnistajate subjektiivsete ütlusega on täpsem tõend) millel on jäädvustatud, et üks visatud ese lendas klienditeenindaja suunas ning peale seda kella 22.57 paiku valab Oleg Kolbasnik pudelist tumedas riietuses meesterahvale näkku. Peale seda tunnistaja Alxxx Šxxxütlustest nähtub, et kui kuuldes puruneva klaasi heli keeras ta ringi siis prillidega noormees ajas käega baariletil oleva klaasi maha, mis lendas tunnistaja suunas ja läks katki vastu tema pea. Seega arvestades asjaolu, et Oleg Kolbasnik loopis mitmeid esemeid siis võiks ka järeldada, et erinevad loobitud esemed võisid tabada erinevaid isikuit ning erinevad tunnistajad üldise segaduse tõttu ei suutnud jälgida kõike loobitud asju ja tabamisi, mis võiks kaasa tuua ka ütluste erinevust detailides. Asjaolu, et kannatanu Xxx Xxx ei pöördunud meditsiinilise abi saamiseks iseenesest ei tähenda, et ta pole kannatada saanud ega tundnud valu teda tabanud visatud pudeli löögist. Kannatanu ütlused ei ole vastuolus teiste kogutud tõenditega ning kohtul puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses. Peale nimetatu Oleg Kolbasniku süüd tõendavad ka muud eeltoodud tõendid: tunnistajate NxxxGxx ja Xxx Xxx ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll, xxxx ja patsiendikaart, kahtlustatava kinnipidamise protokoll. Objektiivsed tunnused
§ 184
lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kohtueelse menetluse käigus kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav Oleg Kolbasnik pani talle süüks arvatava
§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime.
Tulenevalt seaduse tekstist on nii narkootilise või psühhotroopse aine valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine või vedu käsitletavad sellise aine ebaseadusliku käitlemisena. Seega on seadusandja selles sättes üldmõiste "käitlemine" abil avatud kataloogina kriminaliseerinud erinevad osateod, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida süüteokoosseisu. Sellega on seadusandja tahtnud muuta narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides. Nii piisab kuriteo objektiivsete tunnuste realiseerimiseks näiteks sellest, et suurt kogust narkootilist ainet ainult hoitakse ilma seda ainet eelnevalt omandamata (Riigikohtu 21.10.2004 lahend nr 3-1-199-04 p 10.2). Seega käesoleval juhul on tegemist narkootilise aine omandamisega ja valdamisega Oleg Kolbasnik poolt. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. 9
(15)09.07.2015 narkootilise aine ekspertiisiakti akti nr 15E-AN0760 kohaselt ekspertiisiks esitatud, Oleg Kolbasnikult ära võetud plekkpurgis kirjaga Coffee, olev valge pulber massiga 15,43 g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiini sisaldus on 25%, pulbris sisaldub 2,83 g amfetamiini; sigaretipakis Bond, olev roosakasvalge pulber massiga 2,55 g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiini sisaldus on 24%, pulbris sisaldub 0,45 g amfetamiini. 08.09.2015 arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti nr 15E-LÕX0161 põhjalt loeb kohus tuvastatuks, et kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1300 mg (1,3 g) amfetamiini. 3,28 g amfetamiinist jätkub narkojoobe tekitamiseks umbes 25 inimesele. Seega 3,28 g amfetamiini näol on tegemist suures koguses narkootilise ainega NPAS § 3-1 lg 3 mõttes. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et süüdistatav Oleg Kolbasnik süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas, s.o ajavahemikul 20.04.2015.a kuni 16.06.2015 Kohtla-Järvel tegeles narkootilise aine – amfetamiini ebaseadusliku käitlemisega suures koguses, millega pani toime
§ 184
lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteo.
§ 263
lg 1 p 1,2 näeb ette kriminaalvastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga või relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades. Sündmuskohaks olnud baar(kohvik) „Pit Burger“ on ühemõtteliselt käsitatav avaliku kohana, mille üle antud asjas vaidlust ei olnud. Seda kinnitab ka kehtiv seaduseregulatsioon, millest tulenevalt loetakse avalikuks kohaks määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk (korrakaitseseaduse § 54). Samuti leiab kohus, et süüdistatav rikkus oma tegudega avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Süüdistatav Oleg Kolbasnik on antud juhul käitunud vägivaldselt, mida ta ise tunnistaski ja mida kinnitavad eeltoodud kannatanu ja tunnistajate ütlused ja muud tõendid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt relvana kasutatava muu esemena mõista spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud või kohandatud eset ning teisi esemeid, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada (nt tööriistad ja -vahendid, nagu kirves, saag, vasar, kruvikeeraja ja peitel; spordivahendid - pesapalli kurikas, golfikepp, kuul, oda jne; muud esemed - kivi, metallitükk, kaigas jne). Toodud loetelu on näitlik ja mitteammendav. Määrav on, et esemel on objektiivselt sellised omadused, et teda saab relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes, millega süüdlane ähvardas (RKKKo nr 3-1-1-10-98). Kohus leiab, et antud juhul kannatanu suunas visatud pudeli näol on tegemist relvana kasutatava muu esemega
§ 263
lg 1 p 2 mõttes, kuna sellega on võimalik kannatanu elu või tervise reaalne kahjustamine ning selle omadused võimaldavad selle relvana kasutamist. Tegemist on klaasist pudeliga, millega viskamisest saadud löögist sai reaalselt kahjustatud kannatanu tervis. Eeltoodu alusel leiab kohus tõendatuks, et süüdistatav Oleg Kolbasnik, süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas, s.o 31.01.2015 ajavahemikul 22.55 - 23.11 viibides avalikus kohas, kohvikus xxxx kõrvaliste inimeste rahu ja eiras avaliku korda, kasutades relvana muu eseme. Seega pani Oleg Kolbasnik toime
§ 263lg 1 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tahtlus 10
(15)Kohus leiab, et Oleg Kolbasnik pani
§ 184
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. Oleg Kolbasniku ütlustest nähtub, et ostis narkootikume ning seejärel hoidis neid enda kodus. Seega oli ta teadlik et omandas ja hoidis keelatud ainet eirates seega narkootikumide käitlemise keelu.
§ 263
lg 1 p 1,2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna Oleg Kolbasnik pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Oleg Kolbasniku ütlustest nähtub, et enne süüteo toimepanemist tarvitas ta alkoholi ning oli väga purjus. Sündmusi mäletab osaliselt, kuid mäletab et xxx“, kus ta nägi oma endist sõbrannat tuttavaga, mis tigestas teda. Kinnipidamisel Oleg Kolbasnik tunnistas, et skandaalitses xxxx. Seega oli Oleg Kolbasnik teadlik, et viibib avalikus kohas ja ise noris tüli, teadvalt kasutas vägivalda baaris viibijate suhtes ning pidas võimalikuks, et tema käitumine võib rikkuda avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Avalikus kohas teisi inimesi rünnates möönis ta, et see võib rikkuda avaliku korda. Kohus ei tuvasta õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Oleg Kolbasnik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS
§ 2
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 184
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastast vangistust.
§ 263
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastast vangistust. Kohus osaliselt nõustub prokuröri karistusettepanekuga karistuse liigi ja määra osas ning leiab, et Oleg Kolbasnik’ut tuleb karistada vangistusega. Karistuse määra osas märgib kohus, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
§ 56
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19) (RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7-8). Oleg Kolbasniku süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Nimelt, et lühikese aja jooksul (31.01.2015 ja 21.04.-16.06.2015) pani ta toime esialgu avaliku korra rikkumise ning seejärel raskema esimese raskusastme narkokuriteo. Oleg Kolbasniku karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse süü tunnistamist ja kahetsust. Võttes arvesse eeltoodu leiab kohus, et Oleg Kolbasniku süü ei ületa keskmist määra ning temale tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmise ja alammäära vahele jäävas vahemikus, 11
(15)karistades Oleg Kolbasnikut
§ 184
lg 1 järgi 2-aastase vangistusega ja
§ 263lg 1 p 1,2 järgi 9-kuulise vangistusega.
Vastavalt
§ 64
lg 1 samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus peab otstarbekaks liitkaristuse mõistmisel lugeda
§ 263
lg 1 p 1,2 järgi mõstetav karistus kaetuks
§ 184lg 1 järgi mõistetava karistusega, lugedes liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra, s.o 8 kuud. Seega Oleg Kolbasnikule antud kuritegude eest mõistetavaks karistuseks jääb 1 aasta 4 kuud vangistust. Vastavalt
§ 68
lg 1 eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Oleg Kolbasnik oli kinnipidamises alates 01.02.2015 kuni 2.02.2015, s.o. 2 päev seega lõplikuks karistuseks tuleb mõista 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Arvestades asjaolu, et Viru Maakohtu 18.06.2015 määruse alusel Oleg Kolbasniku suhtes oli kohaldatud tõkend vahistamine alates 16.06.2015 siis eelvangistuses viibitud aeg kuulub mõistetava karistuse hulka ning karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates vahistamisest 16.06.2015. Arvestades Oleg Kolbasniku süü raskust, üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi ning õiguskorra kaitsmise huvisid ei pea kohus põhjendatuks prokuröri karistusettepanekut vangistuse osaliselt tingimuslikuks täitmisele pööramata jätmiseks. Kohtu seisukohalt on sellised meetmed nagu šokivangistus ehk vangistuse väiksemas osas täitmisele pööramine reeglina õigustatud juhtumil, kui süüdlase süü on väike ning tegemist on üksiku või esmakordse rikkumisega kui isikut saab veel mõjutada reaalset pikaajalist vangistust kohaldamata. Antud juhul on Oleg Kolbasnik varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh esimese raskusastme kuritegude toimepanemise eest. Viimati mõistetud vangistuse kandmisest on teda Harju Maakohtu 11.09.2007 määrusega vabastatud tingimisi ennetähtaega käitumiskontrollile allutamisega, kuid O. Kolbasnik ei tulnud ennetähtaegse vabastamise tingimustega toime ja karistuse ärakandmata osa pöörati Viru Maakohtu 27.08.2008 määrusega täitmisele. Antud asjaolu näitab, et isik ei ole suuteline järgida tingimisi vangistusega kaasnevaid kontrollnõudeid ning vangistuse osalise täitmisele pööramata jätmine ei ole antud juhul õigustatud. Kuna Oleg Kolbasnik pani toime ka esimese raskusastme narkokuriteo, siis on samuti oluline karistuse üldpreventiivne toime, et avalikkusele oleks selgelt näidatud, et narkokuriteod ei ole mingil määral tolereeritavad ning narkokuriteo toimepanemisele järgneb range reaalne vanglakaristus. Tõkend Viru Maakohtu 18.06.2015 määrusega Oleg Kolbasniku suhtes on kohaldatud tõkend vahistamine alates 16.06.2015 seoses kahtlustusega narkokuriteos ning edasiste süütegude vältimiseks. Oleg Kolbasnik on avaliku korra rikkumise pannud toime jaanuaris 2015 ning järgmise esimese astme narkokuriteo pani toime aprillis. Jätkuv süütegude toimepanemine ja kuritegude dünaamika kajastab isiku käitumise õigusvastast suunda. Sel alusel ei pea kohus põhjendatuks Oleg Kolbasniku suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine muutmist, kuna isik on oma käitumisega vabaduses näidanud, et ei suuda hoiduda seadusevastasest käitumisest ning tema vabastamise korral pole välistatud uute kuritegude toimepanemine. Tsiviilhagi 12
(15)Kohtuistungil süüdistatav Oleg Kolbasnik tunnistas end süüdi avaliku korra rikkumise episoodis jäi varem antud ütluste juurde. Eeluurimisel ta tsiviilhagile vastu ei vaielnud ning kohtuliku arutamise käigus kinnitas, et tunnistab tsiviilhagi täielikult. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seotud kostja õigeksvõtuga. Seega kohus leiab, et Oleg Kolbasnik võttis kohtuliku arutamise käigus tsiviilhagi õigeks ning rahuldab hagi süüdistatava õigeksvõtu alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades süüdistatavate õigeksvõttu, kannatanu tsiviilhagi tuleb rahuldada täielikult. Kannatanu xxx tekitatud kahju summas 625 eurot kuulub välja mõistmisele Oleg Kolbasnikult. Menetluskulud KrMS § 306 lg 1 p 14 sätestab, et kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Toimiku materjalidest nähtub, et Narkootilise aine ekspertiisi maksumus vastavalt õiendile (I kd lk 38) moodustab 336 eurot. Kohtutoksikoloogilise ekspertiisi maksumus vastavalt õiendile (I kd lk 43) moodustab 95 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et Oleg Kolbasnikule on riigi õigusabi osutamise eest määratud kaitsjatele makstud järgmise summad: 48 eurot 96 eurot ja 168 eurot määratud kaitsjale Irina Žurinale eelmenetluses makstud tasu (I kd lk 61 ja 63 II kd lk 89). 13
(15)KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ehk 1075 eurot (arvestades 2016 a alammäära 430 eurot s.o. 430 *2,5= 1075). KrMS § 179 lg 2 sätestab, et kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Oleg Kolbasnikule on esitatud süüdistus
§ 184lg 1 järgi, mis on esimese astme kuritegu. Vastavalt Kr
MS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuna Oleg Kolbasnik on invaliidsuspensionär ega oma piisavat sissetulekud siis kohus osaliselt sundraha osas vabastab teda menetluskulude tasumisest. Tehes süüdimõistva otsuse tuleb KrMS § 180 alusel menetluskulud kaitsjatasu ja ekspertiisikulude osas välja mõista süüdistatavalt, võimaldades kulude tasumist 12 kuu jooksul. Arvestades Oleg Kolbasniku majandusliku olukorda ja vahi all viibimist menetluskulude hüvitamine ühekordse maksena ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Asitõendid Kohus leiab, et asitõendite osas tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 alusel kohaldada alljärgnevad meetmed: - 70 minigrip kilekotti, 7 salvrätikunutsakut, sinised riidest 2 nutsakut, plekkpurk kirjaga Coffee, 11 mingrip kilekotti, sigareti pakk Bond, digitaalkaalud QC 2 tk., vihikuleht ja 5 pakendit minigrip kilekottidega (neljas pakendis on 100 minigrip kilekotti, viiendas pakendis on 41 minigrip kilekotti) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - CD-plaat – jätta toimiku materjalide juurde. Ekspertiisiobjektid – pulbrid - jätta EKEI keemiaosakonda (alus: Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus). /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 14
(15)