Obsah (7)

§ 175§ 436§ 405§ 657§ 651§ 445§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2016. a Tartu Tsiviilasja number

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 3 840 eurot (sh käibemaks) 32 töötunni eest tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ning pidas menetluskulu põhjendatuks 9,2 tunni ulatuses. Maakohus leidis, et kostja esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja mõistlikud

§ 175lg 1 järgi.

Tulenevalt kostja asjakohastest toimingutest pidas maakohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks kostja esindaja ajakulu 12 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 1 440 eurot (sh käibemaks). Kostja ei ole pidanud esitama õiguslikult keerulisi motiveeritud seisukohti, vaidlus käis asjaolude tuvastamise üle ning kohus analüüsis tõendeid kohtuistungil. Kui hageja esitab nõude 700 euro suuruse võla väljamõistmiseks, ei ole mõistlik pöörduda Tallinnas töötava vandeadvokaadi poole. Sellisel juhul on ette näha, et menetluskulude summa ületab hageja nõude summat. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning teha uus otsus, millega vähendada hüvitatavad menetluskulud 7,2 tunni peale, s.o rahaliselt 864 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub võimaldada kulude tasumist 2 võrdse osamaksega 432 eurot kuus kuu 15.-ndaks kuupäevaks alates lahendi jõustumise kuule järgnevast kuust. Hageja palub tühistada menetluskuludelt viiviste nõudmine, sest see on hagejat ebaproportsionaalselt koormav. Kostja menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea arvestama kostja menetlusdokumentidega, mille koostamist kohus ei nõudnud. Menetluskulude nimekirja koostamiseks pole tarvis õigusteadmistega isiku abi. Menetluskulude nimekirja koostamine pole

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik kulu.

Kostja esindaja sõiduaeg ei kuulu hüvitatava menetluskulu liigi alla

§-de 144 p 2 ega ka 175 lg 1 mõttes. Maakohtu otsusest ei nähtu, milliste toimingute osas täpsemalt pidas maakohus põhjendatuks kostja ajakulu 12 tunni ulatuses. Selles osas on kohtuotsus põhjendamata ega vasta

§ 436lg 1 põhjendatuse kriteeriumile.

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja palus mõista hagejalt välja apellatsioonimenetlusega seotud kulud 360 eurot. Vastuse kohaselt vähendas maakohus oluliselt kostja menetluskulusid. Maakohtu põhjendus, et tegemist on 700 euro suuruse võla väljamõistmisega ning mõistlik ei olnud pöörduda Tallinnas töötava vandeadvokaadi poole, on kostjale üllatav. Kostja on kandnud suures ulatuses õigusabikulusid täiesti põhjendamatu hagi tõttu, kuid erinevalt hagejast ei ole kostja pidanud vajalikuks kohut menetluskulude kindlaksmääramise lahendi vaidlustamisega koormata. Tartu Maakohus andis
2. septembril 2015 toimunud esmasel kohtuistungil hagejale mõista, et hagejal tasuks mõelda menetluse jätkamise mõttekuse peale. 3 Apellatsioonkaebus on esitatud pahatahtlikult täiendavate menetluskulude tekitamise eesmärgiga kostjale. Hageja on oma seisukohas vastustaja menetluskuludele maakohtu menetluses leidnud, et põhjendatud ajakuluks on 9,2 tundi. Apellatsioonkaebuses on hageja avaldanud, et põhjendatud ajakuluks on liiatigi 7,2 tundi. Õigusteenuse osutamisel ei piisa vaid dokumentide läbilugemisest, neid tuleb analüüsida ning hinnata nende asjakohasust ja tõepärasust. Kohtudokumentide edastamine kliendile ei hõlma üksnes kirja edastamist, vaid sisaldab kliendi jaoks dokumendi sisu selgitamist. Hagile vastust koostades on kostja töötanud läbi Eesti kutseliste kinnisvaramaaklerite tavad ning Euroopa Liidu standardi. Samuti on kostja pidanud kontrollima hagiavalduses esitatud väiteid ning esitama neile omapoolsed seisukohad. Asjakohatu on hageja väide, et maakohtu lahendist ei nähtu, milliste toimingute osas pidas maakohus põhjendatuks jätta hageja kanda kostja menetluskulud. Antud menetluses oli tegemist lihtmenetlusega ning kohus võib teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 405lg 1 p 9).

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a otsus tuleb tühistada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teeb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 864 eurot (koos käibemaksuga), millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra määramiseks rahuldamata. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna hageja ei vaidlusta maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas, puudub ringkonnakohtul

§ 651

lg 1 järgi alus selles osas maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust kontrollida. 7.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19;
3. mai
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu
5. veebruari
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagejalt kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel ületanud diskretsioonipiire. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu (Riigikohtu
7. mai
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Maakohus on määranud tsiviilasja hinnaks 700 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Pooled vaidlesid sisuliselt 4 eelkõige selle üle, kas poolte vahel oli maaklerileping sõlmitud või mitte. Seega tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerulised. Tõendite hulk ega menetluse kestus ei olnud tavapärasest suurem. Kostja esindaja osales kahel kohtuistungil kogukestvusega 2 tundi 48 minutit. Vastuseks hagile ja hageja seisukohtadele on kostja esindaja menetluse kestel koostanud ja esitanud maakohtule neli kirjalikku vastust (
9. mai 2015 vastus hagile, tl 26–29,
10. juuni 2015 seisukoht hageja taotlusele ja kompromissiettepanekule, tl 38–41,
11. septembri 2015 seisukoht hageja vastusele, tl 56–58 ja
12. oktoobri 2015 kohtukõne teesid, tl 86-88). Eespoolöeldule tuginedes leiab ringkonnakohus, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu enam kui kaks korda suuremas summas, kui on tsiviilasja hind. Vaatamata asja vähesele keerukusele ning dokumentide väikesele mahukusele on ringkonnakohtu hinnangul antud juhul põhjendatud mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu tsiviilasja hinnast mõnevõrra suuremas ulatuses. Õige on kostja tähelepanek, et esimesel kohtuistungil juhtis maakohus hageja tähelepanu asjaolule, et tegemist võib olla perspektiivitu hagiga (tl 70). Vaatamata sellele otsustas hageja menetlust jätkata, millega tekitas pooltele täiendavaid kulusid. Hageja tunnustab kostja menetluskulude põhjendatust 864 euro (koos käibemaksuga) ulatuses ega esita selle summa ulatuses kostja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude väljamõistmine väiksemas ulatuses antud juhul põhjendatud. Kuivõrd hageja on esitanud põhjendamatu hagi, hagejal oli võimalik kulusid vältida ning hageja tunnistab menetluskulusid 864 euro ulatuses, on põhjendatud rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 864 eurot (koos käibemaksuga).
13. Põhjendamatu on hageja etteheide maakohtule kohtuotsuse põhjendatuse kriteeriumite rikkumise kohta. Kohus ei pea analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Seega asjaolu, et maakohtu otsusest ei nähtu, et milliste toimingute osas täpsemalt pidas maakohus põhjendatuks, ei ole

§ 436lg 1 rikkumine.

Iseenesest õiged on apellatsioonkaebuse väited, et menetluskulude nimekirja koostamine pole

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik kulu, samuti et kostja esindaja sõiduaeg ei kuulu hüvitatava menetluskulu liigi alla

§-de 144 p 2 ega ka 175 lg 1 mõttes. Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks nimetatud kulud põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestanud. 9. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra ja viisi määramiseks rahuldamata.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole vastavat taotlust maakohtu menetluses esitanud. Hageja ei ole alles apellatsioonimenetluses esitatud taotlust põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud juriidiliselt isikult füüsilise isiku kasuks väljamõistetud menetluskulude summas 864 eurot ajatamine. Hageja ei ole väitnud, et tal puuduvad rahalised vahendid vastavas ulatuses kohustuse koheseks täitmiseks või menetluskulude korraga tasumine raskendaks hageja majandustegevust.

1. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse menetluskuludelt viivise välja mõistmata jätmiseks rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks 5 muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja leidis, et menetluskuludelt viivise väljamõistmine on hagejat ebaproportsionaalselt koormav. Hageja ei ole põhjendanud, milles ebaproportsionaalsus seisneb. Samuti ei ole hageja vastavat taotlust selgesõnaliselt maakohtus esitanud ega selgitanud taotluse maakohtus esitamata jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluskuludelt viivise väljamõistmine hageja suhtes ebaproportsionaalne. VÕS § 113 lg 1 annab kostjale õiguskaitsevahendi hageja rahalise kohustuse täitmise tagamiseks. Kohustuse õigeaegsel täitmisel ei kaasne aga hagejale negatiivseid tagajärgi, sest viivise arvestamine ja viivise maksmise kohustus tekkib alles põhikohustuse, s.o menetluskulude, õigeaegselt tasumata jätmisel.
2. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 6