2-12-39339/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-12-39339 Tsiviilasi Riho Hint hagi MTÜ Viiratsi Jahiselts vastu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
3. jaanuari
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MTÜ Viiratsi Jahiselts määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (kostja): MTÜ Viiratsi Jahiselts (registrikood: 80232084); esindaja vandeadvokaat Raul Tosmann Vastustaja (hageja): Riho Hint (isikukood: XXXXX); volitatud esindaja Tõnu Sarapuu Jätta MTÜ Viiratsi Jahiselts määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
5. jaanuari 2016 määrus tühistamata. esindajad RESOLUTSIOON Menetluskulude jaotus Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
6. Riho Hint (hageja) esitas
7. oktoobril
8. a hagi MTÜ Viiratsi Jahiselts (kostja) vastu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Maakohus jättis
9. detsembri
10. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis
11. septembri
12. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu menetluses hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus
13. oktoobril
14. a. Kostja
15. märtsil
16. a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 2400 eurot (koos käibemaksuga), millest 1 200 eurot on esimese astme menetluskulu ja 1200 eurot on apellatsiooniastme menetluskulu. Kostja lepinguline esindaja on teinud järgmisi toiminguid kostjale õigusabi teenuse osutamisel: toimikuga tutvumine, kostja vastuse koostamine, asja ettevalmistamine kohtuistungiks, kokkusaamised juhatuse liikmega, konsultatsioonid, osavõtt eelistungist, vastuse koostamine uuele viimasele hagiavaldusele, kohtuotsusega tutvumine, apellatsioonkaebusega tutvumine, konsultatsioonid juhatuse liikmega, kostja vastuse koostamine. Hageja kinnitas
17. novembril
18. a, et tal ei ole vastuväiteid kostja menetluskulude kohta. MAAKOHTU SEISUKOHT
19. Tartu Maakohus rahuldas
20. jaanuari
21. a määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt, määras kostja menetluskuludeks 1814 eurot 40 senti (koos käibemaksuga) ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 1512 eurot (käibemaksuta). Kuigi hageja ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud, on maakohus kontrollinud kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 järgi. Lepingulise esindaja kulud vastavad osaliselt asja menetluses tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukuse astmele. Maakohus pidas kostja esindaja tunnihinda 120 eurot, millele lisandub käibemaks, põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasuks. Maakohus jättis ajakulu juhatuse liikmega kokkusaamiste ja konsultatsioonide osas menetluskuluna arvestamata, kuna nimetatud tegevused kuuluvad esindaja tavapäraste tegevuse hulka kliendi esindamisel ja sisalduvad juba esindaja tunnihinnas ning samuti ei ole need toimingud toimiku materjalide kohaselt kontrollitavad ega hinnatavad. Maakohus luges põhjendatuks ajakulu kokku 12,6 tunni ulatuses, s.o 12,6 * 120 = 1512 eurot, millele lisandub käibemaks 302 eurot 40 senti, kokku põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1814 eurot 40 senti (koos käibemaksuga). Kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada on põhjendatud menetluskulude väljamõistmine ilma käibemaksuta, s.o 1512 eurot. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
22. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub rahuldada määruskaebus, rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus täielikult, määrata kostja poolt kantud menetluskuludeks 2400 eurot ja mõista nimetatud summa, s.o 2400 eurot (koos käibemaksuga), hagejalt kostja kasuks välja. Määruskaebuse kohaselt oli kostja käibemaksukohustuslane perioodil juuli 2013 – juuli
23. Käibemaksukohuslus ja käibemaksukohustuslase numbri omamine ei tähenda, et käibemaksu saab tagasi küsida kõikidelt kuludelt. Kostja puhul oli käibemaksukohustus seotud ainult jahiturismi alaste kuludega ning kõikidelt muudelt kuludelt, sh õigusabikuludelt, käibemaksu tagasiarvestuse õigus puudus. Kostja jaoks ei olnud õigusabikulu maksustatava käibe tarbeks ega ka ettevõtlusega seotud käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute tarbeks kasutatav teenus. Sel põhjusel ei saanud õigusabikuludelt arvestatud sisendkäibemaksu ka maha arvata. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja ostuarvete koopiad, käibeandmiku koopia ja koopia vastava perioodi käibedeklaratsioonidest. Maakohus on põhjendamatult vähendanud kostja lepingulise esindaja ajakulu ja tasu. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ajakulud juhatuse liikmega kokkusaamiste ja konsultatsioonide osas ei kuulu tasustamisele ega nõustu maakohtu seisukohaga, et nimetatud tegevused kuuluvad esindaja tavapäraste tegevuse hulka kliendi esindamisel ja sisalduvad juba esindaja tunnihinnas ning samuti ei ole need toimingud ka toimiku materjalide kohaselt kontrollitavad ega hinnatavad toimingud. Kostja lepingulisel esindajal oli õigus ja kohustus kohtuda kostja juhatuse liikmega ning kohtumine juhatuse liikmega toimus lepingulise esindaja ülesande täitmiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHT
24. Hageja leidis, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Tõendamata on kostja väide, et kostja puhul oli käibemaksukohustus seotud ainult jahiturismi alaste kuludega ning kõikidelt muudelt kuludelt, sh õigusabikuludelt, käibemaksu tagasiarvestuse õigus puudus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Ükski määruskaebustes esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
26. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu
27. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigustatult jätnud põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestamata kostja esindaja ajakulu kostja juhatuse liikmega kokkusaamistele ja konsultatsioonidele. Nõupidamised kliendiga ning talle õigusliku olukorra selgitamine peaks olema hõlmatud menetlusdokumendi koostamise ajakuluga ning kliendiga kokkusaamiste ja konsultatsioonide eest kulu vastaspoolelt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Maakohus ei ole kostja esindaja põhjendatud ja vajalikku kulu vähendades diskretsioonipiire ületanud.
28. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et iseenesest on võimalik olukorra tekkimine, kus juriidilisel isikul on õigus vaid teatud kaupadelt või teenuselt sisendkäibemaksu maha arvata, s.o eelkõige ettevõtluse tarbeks soetatud kaupadelt või teenustelt. Ringkonnakohtu hinnangul aga ei õigusta selliselt tekkida võiva olukorra esiletoomine kostja kasuks menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmist. 3 Kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks, arvatakse käibemakusseaduse § 32 lg 1 järgi sisendkäibemaks arvestatud käibemaksust maha osaliselt. Osalisel mahaarvamisel lähtutakse maksukohustuslase Eestis ja välisriigis kalendriaasta jooksul tekkinud käibe, mille sisendkäibemaks on käibemaksuseaduse § 29 lõike 1 alusel mahaarvatav, ning kogu tema Eestis ja välisriigis tekkinud käibe suhtest. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtta siduvat seisukohta, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tuvastamiseks tuleb selgitada välja isiku kogu käive. Kostja ei ole tõendanud sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumist, sh ka mitte
29. veebruari 2016 menetlusdokumendi lisadega, s.o ostuarvete koopiate, käibeandmiku koopia ja vastava perioodi käibedeklaratsioonide koopiatega. Esitatud tõenditest ei selgu, kes on neid koostanud, kas andmed on sellisena Maksu- ja Tolliametile esitatud, kas kostja on sisendkäibemaksu mahaarvamist taotlenud jms.
30. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 4