2-16-6429/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-6429 Tsiviilasi G. R.'i hagi A. K. suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja G. R., isikukood *, elukoht * vastu igakuise elatise Hageja seaduslik esindaja eestkostja Martna vald Martna Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75019945, asukoht Martna küla, Martna vald, Lääne maakond, e-post vallavalitsus@martna.ee Kostja A. K., isikukood *, elukoht *, e-post * Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON
3. Keelduda menetlusse võtmast G. R.'i (seadusliku esindajavahendusel) hagi A. K. vastu igakuise elatise suurendamise nõudes, kuna on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama hagieseme kohta samal alusel.
4. Edastada määrus hageja seaduslikule esindajale koos Pärnu Maakohtu 27.05.
5. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-
6. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
7. Jätta menetluskulud hageja kanda.
8. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt menetlusosalised ei ole menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale hagi menetlusse võtmise keeldumise osas võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole kohtumäärus edasikaevatav. 1 Hagiavaldus 22.04.
9. a esitas hageja G. R. seadusliku esindaja, s.o eestkostja Martna valla Martna Vallavalitsuse kaudu, vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja A. K. vastu igakuise elatise suurendamise nõudes. Hageja palub suurendada kostjalt tsiviilasjas nr 2-1450613 väljamõistetud elatist seaduses sätestatud miinimummäärani. Kohtumääruse põhjendus Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagivaldusega, leiab, et esitatud hagiavaldust ei saa menetlusse võtta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Pärnu Maakohus on 27.05.
10. a kohtuotsusega (tagaselja) tsiviilasjas nr 2-14-50613 rahuldatud G. R.'i hagi A. K. vastu igakuise elatise nõudes. Nimetatud kohtuotsusega mõistis kohus A. K.'lt G. R.'i kasuks välja elatise 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus alates 26.03.
11. a kuni lapse G. R.'i täisealiseks saamiseni * a. Kohtuotsus jõustus 03.07.
12. a (kohtuinfosüsteem KIS andmetel). Eeltoodust tulenevalt kohus keeldub menetlusse võtmast G. R.'i (seadusliku esindaja vahendusel) hagi A. K. vastu igakuise elatise suurendamise nõudes perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumäärani, kuna tsiviilasjas 2-14-50613 on jõustunud kohtuotsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus selgitab hagejale, et perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus on 27.05.
13. a tagaselja kohtuotsusega välja mõistnud kostjalt hageja kasuks elatise PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärani alates 26.03.
14. a kuni lapse G. R.'i täisealiseks saamiseni * a. Seega väljamõistetud elatise suurus muutub automaatselt vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suuruse muutmisele. Kuna
15. aastal on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 430 eurot, siis vastavalt Pärnu Maakohtu 27.05.
16. a otsusele on hageja õigustatud saama ja kostja kohustatud maksma elatist, mis vastab ½-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärale, s.o 215 eurot kuus. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita 2 menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hageja ei ole menetluskulusid kandnud ning kostjat ei ole esitatud hagiavaldusest teavitatud. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3