3-15-298/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-298 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Kalle Kaup kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Kalle Kaup Vastustaja – Tallinna Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
2. november 2015.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
3. Kinnipeetav Kalle kaup esitas 01.12.2014 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuna vangla ei taganud talle ajavahemikul 17.09.2014-22.09.2014 arsti poolt näidustatud lisatoitu ning ta oli seetõttu sunnitud ära sööma endale soetatud 1 kg puuviljamüslit ning 4 pakki vanilje präänikuid. Tallinna Vangla jättis 30.01.2015 otsusega nr 5-18714/33046-3 kahjunõude rahuldamata. Tallinna Vangla leidis, et kuigi taotluse esitaja 18.09.2014 kuni 22.09.2014 lisatoitu ei saanud, puudub väidetava varalise kahju ja vangla õigusvastase tegevuse vahel põhjuslik seos.
4. 5.02.2015 esitas Kalle Kaup halduskohtusse kaebuse Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja taotleb, et vangla hüvitaks talle tekitatud kahju toiduainete asendamise teel. Kaebuse kohaselt ei antud kaebajale perioodil 17.09.-22.09.2014 talle meditsiiniosakonna poolt määratud lisatoitu. Ühes kaebusega esitas K. Kaup menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
5. Tartu Halduskohtu
6. veebruari 2015 määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Sama määruse resolutsiooni punktiga 2 võttis kohus kaebuse menetlusse.
7. septembri 2015 määrusega määras kohus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kaebaja põhjendused
8. Vangla meditsiiniosakonna poolt oli määratud kaebajale lisatoit, kuid Tallinna Vangla seda perioodil 17.09-22.09.2014 ei andnud, mistõttu kannatas kaebaja tühja kõhu käes. Kuna Tallinna Vangla ei taganud kaebajale määratud lisatoitu, tuli kaebajal tarbida endale soetatud 1 kg puuviljamüslit ja 4 pakki vaniljepräänikuid. Kaebaja leiab, et vanglal tuleb hüvitada tekitatud kahju ning asendada tarvitatud toiduained 1 kg puuviljamüslit ja 4 pakki vaniljepräänikuid kogukaaluga 1 kg.
9. Kaebaja ei nõustu Tallinna Vangla kahju hüvitamise otsuses toodud seisukohaga, et müsli ja präänikud ei ole sellised toidud mida inimene tarbiks põhitoiduna, vaid need on maiustused ja vahepalad. Kaebaja leiab, et vastustaja märkus ei ole asjasse puutuv. Lisaks on kaebaja hinnangul müsli põhitoit, kuna see on paljude inimeste jaoks tavaline hommikusöök. 06.03.2015 esitatud kaebuse täienduses märgib kaebaja, et vanilje präänikuid ta ise ei ostnud poest, vaid sai kambrikaaslase käest vahetusena suitsude eest (tl 23). Vastustaja seisukohad
10. Tallinna Vangla märgib kaebusele saadetud vastuses, et ei näe aluseid, mis tingiksid kaebuse rahuldamise ja palub kaebus jätta rahuldamata. Kuna kaebus tugineb samadele väidetele, mis oli esitatud kahjunõudes, siis jääb vastustaja 30.03.2015 otsuses toodud seisukohtadele ega pea neid vajalikuks korrata.
11. 30.01.2015 otsuses nr 5-18/14/33046-3 nõustub vastustaja, et kaebajale oli määratud 17.09.2014 lisatoit ning et alates 18.09.2014 kuni 22.09.2014 ta lisatoitu ei saanud ning seega oli vangla tegevus õigusvastane. Vastusaja selgitab, et kaebaja jäi lisatoidust ilma seoses vanglatevahelise liikumisega tekkinud arusaamatusega. Lisatoidust ilmajäämine võis põhjustada kaebajale mõningast ebamugavust, kuid sellest ei saanud varalist kahju tekkida. Müsli ja präänikud, mille asendamist kaebaja soovib, on toiduained, mida inimene ei tarbi põhitoiduna vaid maiustuste ja vahepaladena, siis ei saa asuda seisukohale, et lisatoidu saamise korral ta neid ära söönud ei oleks. See aga tähendab, et toiduainete äratarvitamisega ei saanud vangla tegevusest varalist kahju tekkida.
12. 01.10.2015 saadetud vastuses märgib vastustaja, et kinnipeetaval on vanglas lubatud omada vaid neid asju, mis tal on vanglasse esmakordsel saabumisel kaasas või mille ta soetab juba vanglas viibimise ajal vangla vahendusel (ostab vangla kauplusest või saab väljastpoolt vanglat kirjas või pakis). Kinnipeetaval on keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda isiklikuks kasutamiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks kasutamiseks lubatud või peremehetuid asju. Kuna kaebaja on präänikud soetanud vanglas lubamatul viisil, ei saanud talle präänikute ära tarbimisest juba ainuüksi seetõttu mingit kahju tekkida. Kohtu seisukoht
13. Kohus ei pea kaebust põhjendatuks ja jätab kaebuse rahuldamata.
14. Kalle Kaup on esitanud kohtule hüvitamiskaebuse Tallinna Vangla vastu, hüvitamiskaebuse nõudeks on varalise kahju hüvitise väljamõistmine kahju eest, mis talle tekitati arsti poolt näidustatud lisatoidu mitteandmisega ajavahemikul 17.09.2014 kuni 22.09.2014, ehk 5 päeva 2 jooksul. Kaebaja loeb varaliseks kahjuks lisatoidu puudumisel isiklike toiduainete 1 kg müsli ja 4 paki vaniljepräänikute ärasöömist. Kaebaja loeb varalise kahju hüvitamise viisiks vastutaja poolt müsli ja präänikute asendamist.
15. Õigusvastaselt haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s
16. Selle kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õigusliku suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmisega. Sellest tulenevalt võib isik varalise kahju hüvitamist nõuda, kui on täidetud järgmised eeldused: 1) isiku õigusi on avaliku võimu kandja rikkunud avalik-õiguslikus suhtes, 2) isikule on tekkinud kahju; 4) rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Lisaks peab olema ammendatud esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise võimalus. Kaebaja ei ole taotlenud vastustajalt kaebajale tekitatud kahju rahalist hüvitamist, vaid asjade asendamist uutega. RVastS § 11 lg 1 sätestab, et kanatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.
17. Tallinna Vangla on oma 30.01.2015 otsuses tunnistanud vangla tegevuse õigusvastasust, jättes kaebajale 18.09.2014 kuni 22.09.2014 arsti poolt määratud lisatoidu andmata. Vastustaja on märkinud, et lisatoit määrati 17.09.2014, ning lugenud lisatoidu andmata jätmise päevadeks 18.09.2014 kuni 22.09.
18. Kuigi kaebaja on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et lisatoit jäi saamata 17.09.-22.09.2014, on kaebaja vanglale esitatud kahju nõudes märkinud, et käis arsti juures 18.09.2014 ja sellest ajast pidi ta saama lisatoitu ning et lisatoitu sai ta alates 22.09.2014.a. õhtust. Seega jäi kaebaja vangla õigusvastase tegevuse tõttu, mida on vastustaja ka ise tunnistanud, ilma arsti poolt määratud lisatoidust 18.09.2014 kuni 22.09.2014 ehk 5 päeva jooksul. Kohus arvestab selle aja sisse ka 22.09.2014, kuigi kaebaja väitel sai ta lisatoitu 22.09.2014 õhtul. Kuna vastustaja on tunnistanud, et nende poolt kaebajale lisatoidu mitteandmine 4 päeval oli õigusvastane, on esimene kahju hüvitamise eeldus täidetud.
19. Teiseks vajab hindamist, kas vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusena on kaebajale tekkinud varalist kahju. Kohus on seisukohal, et kaebajale varalise kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kaebaja loeb vanglale esitatud kahjunõudes kahjuks söödud 1 kg müslit hinnaga 3,52 eurot ja 4 pakki präänikuid kokku hinnaga 2,60 eurot. Kaebaja on nii vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes kui kohtule esitatud algses kaebuses märkinud, et oli nälja tõttu sunnitud ära sööma Tartu Vangla kauplusest tema poolt ostetud 1 kg müslit ja präänikud. Kohtu poolt Tartu Vanglale esitatud järelpäringu tõttu meenus kaebajale aga kohe, et ta ei ole ise präänikuid ostnud, vaid saanud need kambrikaaslase käest suitsude vastu vahetades. Seega on kaebaja esialgsed väited seoses präänikute omamisega teadlikult olnud ebaõiged. Esitades kahjunõude vastustajale 23.11.2014, ei saanud kaebajal ununeda, kas ja millal ta präänikud ostis, kuigi kaebaja on täpselt välja toonud präänikute pakkide arvu ja nende hinna. Ka kaebaja enda poolt saadetud kaupade tellimislehtede ja ostutšekkide järgi perioodil juunijuuli 2014 (tlk.28-34) ei ole kaebaja Tartu Vanglas präänikuid ostnud, samuti ei ole ta präänikuid ostnud Tallinna Vanglas perioodil 09.08-22.09.
20. Seega ei ole kaebaja präänikute ostmisele kulutusi teinud, ja seega ei saanud präänikute osas kaebajale ka kahju tekkida. Kaebaja väide, et ta sai präänikud suitsude vastu vahetades, on alles kohtumenetluse käigus esitatud, seega ei pea kohus seda usutavaks ja arvestatavaks. Lisaks nähtub, et kaebaja on sigaretid Bond ostnud Tartu Vanglas 11.06.2014, seega kolm kuud varem (tlk.33). Kas ja millal kaubad vahetati, on tõendamata. Kahju tekkimist tuleb kaebajal endal tõendada. 3
21. Esitatud tõendite järgi kaebaja Tallinna Vanglas august-september 2014 müslit ostnud ei ole (tlk.47). Tartu Vanglas on kaebaja ostutšekkide järgi müslit ostnud 11.06.2014 ja 25.06.2014 (tlk.33) ehk samuti kolm kuud varem kui kaebaja väitel oli ta sunnitud müsli ära sööma. Millegagi ei ole tõendatud, et kaebajal oli kolm kuud hiljem juunis 2014 ostetud müsli alles, samuti pole tõendatud, et kaebaja oleks hiljem või Tallinna Vanglas olles müslit ostnud. Seega pole tõendatud, et kaebaja poolt märgitud perioodil, kui ta lisatoitu ei saanud, oleks nimetatud tooted kaebajal olemas olnud. Ka juhul, kui kaebajal oli müsli olemas, puudub alus tuvastamiseks, et müsli söömine oleks olnud tingitud just lisatoidu mitte saamisest ehk et müsli söömise ja lisatoidu mittesaamise vahel oleks otsene põhjuslik seos. Nähtuvalt varasemast lisatoidu saamisest, samuti kaebaja poolt toiduainete ostmisest, saab järeldada, et kaebaja on lisaks arsti poolt määratud lisatoidule pidevalt tarvitanud ka enda poolt vangla kaupluse kaudu ostetud toiduaineid. Sellele on põhjendatult osutatud ka vastustaja 30.01.2015 otsuses.
22. Kuna kaebajale lisatoidu mittesaamisest varalise kahju tekkimine tõendatud ei ole, jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
23. Menetluskulude väljamõistmiseks menetlusosaliste poolt taotlusi esitatud ei ole. Kaebuse esitaja on kohtumäärusega riigilõivu tasumisest vabastatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 4