2-13-49409/43

Obsah (5)

2-13-49409 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2015.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-

utas Kapo ametnik XXX ära oma ametiseisundit“; „isik [Moskva Pank] kihutas Eesti võimuorganite töötajaid (XXX) kuritarvitama oma ametipositsiooni“, „XXX(on) tasunud mõlemale XXX kaudu 300 000 eurot“, „Kahelt Vene kodanikult võeti aktsiad jõuga üle ning aktsiate mitte-võõrandamisel ähvardati muuhulgas Venemaa julgeolekuorganite abi

utamisega“; „survestas Moskva Pank aktsionär A-d müüma oma osalust Krediidipangas,

utades Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse töötajaid ning ähvardades vastasel juhul raskete tagajärgedega tema äritegevusele Venemaal ja lähedaste julgeolekule“. Menetluskulude jaotus

Jätta kostja XXX(isikukood XXX) kanda hageja OJCS Bank of Moscow (registrikood 10277001594979) menetluskuludest 30%.
Jätta hageja OJCS Bank of Moscow (registrikood 10277001594979) kanda kostja XXX(isikukood XXX) menetluskuludest 70%.
Mõista kostjalt XXX isikukood XXX) hageja OJCS Bank of Moscow (registrikood 10277001594979)

uks menetluskuludena välja 1642,80 (üks tuhat kuussada nelikümmend kaks eurot ja 80 senti) eurot. 4. Mõista kostjalt XXX isikukood XXX) hageja OJCS Bank of Moscow (registrikood 10277001594979)

uks välja viivis menetluskulude summalt 1642,80 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 5. Mõista hagejalt OJCS Bank of Moscow (registrikood 10277001594979) kostja XXX(isikukood XXX)

uks menetluskuludena välja 3553,20 (kolm tuhat viissada viiskümmend kolm eurot ja 20 senti) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE

Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ilmus 25.09.2013.a ajalehes „Postimees“ ning veebiportaalides Postimees+ ja veebiportaalis e24 artikkel „Pangaomanikud tülis“, milles kostja avaldas hageja kohta järgmised väited: 1) „Moskva Pank on püüdnud ligi pääseda Krediidipanga kliendiandmetele“; 2) „Moskva Pank palkas
aastal [...] endise kaitsepolitsei komissari XXX ja ettevõtja XXX, 2 kellele maksis teenete eest umbes 300 000 eurot“; 3) „XXX ja tema kaasosaliste ülesanne [oli] ähvardada pangatöötajaid, et nad alluks Moskva Panga nõutud kontrollikomiteele“; 4) „kui tema [kostja] suhted Moskva Pangaga eelmise aasta kevadel väga teravaks läksid, ütles sealne juht keerutamata, et rikub tema elu ära“.
11.09.2013 edastas kostja AS Eesti Krediidipank aktsionäridele kirja, milles endas ning mille kahes lisas sisaldusid järgmised kostja väited: 1) „Moskva Panga püüdlustega saavutada juurdepääs Krediidipanga kliente puudutavatele, pangasaladusega kaitstud andmetele“; 2) „Moskva Pank avaldas korduvalt ka Krediidipanga juhtkonnale ning töötajatele [et nende tegelik eesmärk], on ligipääs Krediidipanga kliendiandmetele“; 3) „Moskva Panga esindajad kohtusid korduvalt nii XXX kui ka XXX ning Moskva Panga asepresident XXX mahitusel

utas Kapo ametnik XXX ära oma ametiseisundit“; 4) „Kahelt Vene kodanikult võeti aktsiad jõuga üle ning aktsiate mitte-võõrandamisel ähvardati muuhulgas Venemaa julgeolekuorganite abi

utamise“; 5) „Bank of Moscow kui AS Eesti Krediidipank aktsionär on korduvalt [...] üritanud pääseda ligi andmetele AS Eesti Krediidipank klientide hoiuste ning tehingute kohta“; 6) „Moskva Pank on Krediidipanga vastaseks tegevuseks teinud koostööd XXX ja XXX “; 7) „Moskva Pank on üritanud pääseda ligi pangasaladusele,

utades kriminaalkorras süüdi mõistetud XXXja XXX. Muuhulgas on Moskva Panga asepresident XXX tasunud mõlemale XXX kaudu 300 000 eurot survestamaks Krediidipanga juhtkonda ja töötajaid pangasaladusele ligipääsu loomiseks“; 8) „Kontrollikomiteesse sobivate liikmete nimetamiseks

utas Moskva Pank taas XXX ja XXX „teeneid““; 9) „Moskva Pank on survestanud Krediidipanga juhatust ja töötajaid saavutamaks juurdepääsu pangasaladusega kaitstud andmetele“; 10) „survestas Moskva Pank Krediidipanga juhtkonda ja töötajaid eesmärgiga sundida neid andma Moskva Pangale ligipääsu pangasaladusega kaitstud andmetele“; 11) „XXXähvardas XXX, et keeldumisel koostööst Moskva Pangaga kliente puudutavate andmete avaldamise osas tehakse kõik, et „rikkuda XXXelu““; 12) „isik [hageja] on [...] otsimas ligipääsu pangasaladusele, kihutades mh Eesti võimuorganite töötajaid (XXX) kuritarvitama oma ametipositsiooni“; 13) „survestas Moskva Pank aktsionär A-d müüma oma osalust Krediidipangas,

utades Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse töötajaid ning ähvardades vastasel juhul raskete tagajärgedega tema äritegevusele Venemaal ja lähedaste julgeolekule“.

Hageja leidis, et kostja avaldatud andmed on ebaõiged, mistõttu tuleb kostjat kohustada avaldatud andmed tema kulul ümber lükkama. Hageja viitas VÕS § 1047 lõikele
Hageja leidis, et kostja avaldatud väited on faktiväited. Kuivõrd kostja edastas andmed meediaväljaannetele ja AS Krediidipank aktsionäridele, vastutab ta andmete avaldamise eest. Faktiväidete hindamisel tuleb arvestada, mida kostja mõistliku isiku arusaama järgi üldsusele avaldas ning mida kostja ise silmas pidas, ei ole asjakohane.
Kostja avaldatud andmetest võib mõistlik isik järeldada, et hageja on nimetanud oma eesmärgiks AS Eesti Krediidipank klientide pangasaladusega kaitstud andmetele ligipääsemist, et hageja on AS Eesti Krediidipank klientide pangasaladusega kaitstud andmetele ligipääsemiseks survestanud AS Eesti Krediidipank juhatust ja töötajaid, et hageja on pangasaladusele ligipääsemiseks, AS Eesti Krediidipank vastaseks tegevuseks ja töötajate ähvardamiseks palganud
aastal XXX ja XXX, makstes viimastele 300 000 eurot. Samuti võib mõistlik isik kostja avaldatud andmetest järeldada, et hageja on kihutanud XXX oma ametiseisundi kuritarvitamisele ning hageja esindajad on korduvalt kohtunud XXX ja XXXga 3 ning et hageja on 2012.a kevadel ähvardanud rikkuda kostja elu. Kostja avaldatud andmetest võib järeldada, et hageja on Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse töötajaid

utades võtnud AS Eesti Krediidipank aktsionärilt üle AS Eesti Krediidipank aktsiad ning on ähvardanud AS Eesti Krediidipank aktsionäri AS Eesti Krediidipank aktsiate mitte-võõrandamisel raskete tagajärgedega äritegevusele ja lähedaste julgeolekule.

Hageja leidis, et kostja avaldatud andmed on ebaõiged ja tema mainet kahjustavad. Samas on ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati. Eeltoodu alusel palus hageja kohustada kostjat esitama omal kulul ajalehele „Postimees“, veebiportaalidele Postimees + ja e24 väljaandjale avaldus, milles ta teatab, et järgmised tema poolt 25.09.2013.a artiklis „Pangaomanikud tülis“ ilmunud andmed ei vasta tegelikkusele: 1) „Moskva Pank on püüdnud ligi pääseda Krediidipanga kliendiandmetele“; 2) „Moskva Pank palkas
aastal [...] endise kaitsepolitsei komissari XXX ja ettevõtja XXX, kellele maksis teenete eest umbes 300 000 eurot“; 3) „XXX ja tema kaasosaliste ülesanne [oli] ähvardada pangatöötajaid, et nad alluks Moskva Panga nõutud kontrollikomiteele“; 4) „kui tema [XXX] suhted Moskva Pangaga eelmise aasta kevadel väga teravaks läksid, ütles sealne juht keerutamata, et rikub tema elu ära“.
Samuti palus hageja kohustada kostjat esitama omal kulul AS Eesti Krediidipank aktsionäridele avalduse, milles teatab, et järgmised tema 11.09.2013.a kirjas ning selle kirja lisades avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele: 1) „Moskva Panga püüdlustega saavutada juurdepääs Krediidipanga kliente puudutavatele, pangasaladusega kaitstud andmetele“; 2) „Moskva Pank avaldas korduvalt ka Krediidipanga juhtkonnale ning töötajatele [et nende tegelik eesmärk], on ligipääs Krediidipanga kliendiandmetele“; 3) „Moskva Panga esindajad kohtusid korduvalt nii XXX kui ka XXX ning Moskva Panga asepresident XXX mahitusel

utas Kapo ametnik XXX ära oma ametiseisundit“; 4) „Kahelt Vene kodanikult võeti aktsiad jõuga üle ning aktsiate mitte-võõrandamisel ähvardati muuhulgas Venemaa julgeolekuorganite abi

utamise“; 5) Moskva Pank kui AS- Eesti Krediidipank aktsionär on korduvalt [...] üritanud pääseda ligi andmetele AS Eesti Krediidipank klientide hoiuste ning tehingute kohta“; 6) „Moskva Pank on Krediidipanga vastaseks tegevuseks teinud koostööd XXX ja XXX “; 7) „Moskva Pank on üritanud pääseda ligi pangasaladusele,

utades kriminaalkorras süüdi mõistetud XXX ja XXX. Muuhulgas on Moskva Panga asepresident XXX tasunud mõlemale XXX kaudu 300 000 eurot survestamaks Krediidipanga juhtkonda ja töötajaid pangasaladusele ligipääsu loomiseks“; 8) „Kontrollikomiteesse sobivate liikmete nimetamiseks

utas Moskva Pank taas XXXja XXX „teeneid““; 9) „Moskva Pank on survestanud Krediidipanga juhatust ja töötajaid saavutamaks juurdepääsu pangasaladusega kaitstud andmetele“; 10) „survestas Moskva Pank Krediidipanga juhtkonda ja töötajaid eesmärgiga sundida neid andma Moskva Pangale ligipääsu pangasaladusega kaitstud andmetele“; 11) „ XXXähvardas XXX, et keeldumisel koostööst Moskva Pangaga kliente puudutavate andmete avaldamise osas tehakse kõik, et „rikkuda XXXelu““; 12) „isik [Moskva Pank] on [...] otsimas ligipääsu pangasaladusele, kihutades mh Eesti võimuorganite töötajaid (XXX) kuritarvitama oma ametipositsiooni“; 13) „survestas Moskva Pank aktsionär A-d müüma oma osalust Krediidipangas,

utades 4 Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse töötajaid ning ähvardades vastasel juhul raskete tagajärgedega tema äritegevusele Venemaal ja lähedaste julgeolekule“. 7. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hagi on esitatud õige isiku vastu, sest VÕS § 1047 lg 4 alusel võib andmete ümberlükkamist nõuda isikult, kes andmed kolmandale isikule või meediaväljaandele teatavaks tegi. Kostja tegi andmed teatavaks panga aktsionäridele ning meediaväljaandele, millega kostja on ka nõustunud. Hageja ei nõustunud väitega, et kuivõrd kostja tegutses andmete avaldamisel panga nõukogu esimehena, ei pea ta neid ümber lükkama. TsÜS § 34 lg 1 ja ÄS § 306 lg 1 kohaselt loetakse suhetes teiste isikutega aktsiaseltsi seaduslikuks esindajaks juhatus. Suhetes kolmandate isikutega saab pidada Krediidipanga tegevuseks eelkõige kahe juhatuse liikme ühist tegevust. Kostja kui Krediidipanga nõukogu ühe eeldatava liikme tegevust Krediidipanga tegevuseks pidada ei saa. Kostja ei kujuta endast üksinda ka panga nõukogu. Kostja ei ole näidanud, et hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine oleks olnud Krediidipanga viieliikmelise nõukogu kollegiaalne otsus. Andmete avaldamine oleks ka väljunud nõukogu pädevusest ÄS § 317 ja

§ 52järgi.

Põhiseadusest tulenevaid parlamendi liikme õigusi kostja endale omistada ei saa. 8. Kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid üksnes eesmärgiga mustata hagejat ning vältida enda tagasikutsumist panga nõukogust. Ebaõigete andmete avaldaja ei olnud AS Eesti Krediidipank, vaid kostja. Ebaõige on kostja arusaam, et XXX kohta avaldatud andmete ümberlükkamist ei saa hageja nõuda. Selline järeldus muudab kostja vastuväited vastuoluliseks. XXX on hageja esindusõiguslik president. Kui kostja esitas väiteid, justkui oleks XXX lubanud hagejaga teravate suhete ja koostööst keeldumise tõttu kostja elu ära rikkuda, ei kajasta hageja selline väide mitte XXX kui hagejast sõltumatu füüsilise isiku tegevust, vaid otseselt XXX kui hageja esindaja tegevust. Kostja eesmärk sellise väite avaldamisel ei olnud suunatud mitte XXX, vaid hageja mustamisele. 9. Hageja nõustus, et kostja avaldatud väited võib jagada nelja suuremasse gruppi ehk (

i)pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele ligipääsu otsimisega seotud väited, (
ii)XXX ja XXX palkamise ja ülesannetega seotud väited, (iii) kostja elu ära rikkumise lubamisega seotud väited ning (
iv)väikeaktsionäride ähvardamise ja aktsiate jõuga ülevõtmisega seotud väited. Kostja leidis, et osad tema avaldused ei olnud mitte faktiväited, vaid väärtushinnangud. Hageja sellega ei nõustunud. Kostja poolt avaldatud väited on kontrollitavad, nende tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. See tähendab, et kostja peab avaldatud faktiväiteid tõendama, mitte aga võimalikke väärtushinnanguid põhjendama. Kostja peab tõendama enda avaldatud väidete õigsust. Andmete avaldamise õigusvastatus ei ole hagi rahuldamise eelduseks. Kostja teadmine, teadma pidamine või hoolsus hagi rahuldamisel tähendust ei oma. 10. Hageja leidis, et kostja ei ole tõendanud avaldatud andmete õigsust. Kostja on esitanud mitmeid asjaga mitteseotud väiteid ning süüdistusi. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähendust, kuidas tajus kostja mingite asjaolude väidetavat tausta või millise hinnangu on kostja andnud kellegi motiividele. Hageja nendel kostja väidetel menetluse ökonoomia huvides ei peatu. 11. Pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele ligipääsu otsimisega seotud väidete osas leidis kostja, et hageja huvi pangasaladuse vastu oli ajendatud sündmustest Venemaal. Sellised väited on väärad ning asjakohatud. Tähendust ei oma sellistest väidetavatest asjaoludest tehtud kostja subjektiivsed järeldused. Kostja subjektiivne hinnang põhineb ajakirjanduses avaldatud artiklitel. Artiklites võidakse avaldada kõiksugu andmeid, mille tõeväärtust ei ole kontrollitud, mistõttu ei saa artiklitel olla tõenduslikku väärtust. Tegemist ei ole üldtuntud asjaoludega. Kui ajakirjanduses avaldatud väited oleksid õiged, on kostja lojaalne rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud XXX, ta on alates 24.10.2013.a AS Eesti Krediidipank nõukogust tagandatud. 5 Hageja leidis, et ajakirjanduses avaldatud artiklid tuleb jätta tõenditena arvestamata. 12. Kostja leidis, et hageja soov pääseda ligi pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele on tõendatud Harju Maakohtu 26.04.2013 otsusega kriminaalasjas 1-12-3980, XXX 27.01.2012 kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga ning XXX 28.12.2011 kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga. Hageja leidis, et tegemist on ebausaldusväärsete tõenditega. Kostja ei ole täpsustanud, milline lõik või lause 51 lehekülje pikkusest kohtuotsusest tema väiteid peaks tõendama. Kostja on teinud küll viiteid XXX ja XXX kahtlustatavana ülekuulamise protokollides sisalduvale, kuid need viited kostja väiteid ei tõenda. 13. XXX kahtlustatavana ülekuulamise protokolli väljavõttest ei nähtu, milliseid asjaolusid, lepinguid või probleeme ülekuulatav pangasaladuseks silmas pidas või kuidas on nendega seotud hageja. XXX ei väitnud, et hageja oleks pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele ligipääsu otsinud. XXX selgitas oma isiklikku nägemust, kuidas võinuks tema poolt väljapakutud AS Eesti Krediidipank kontrollkomitee tegevust korraldada. XXX kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub üksnes, et tal oli tema sõnul Pariisis kohtumine, kus XXX või XXX nimetatud isik soovis läbi AS Eesti Krediidipanga infot XXX poolt XXX nimetatud isikuga seotud küsimuste kohta. Eeltoodu hageja poolt pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele ligipääsu otsimist ei tõenda. Ülekuulamise protokollist ei saa järeldada, et XXX poolt nimetatud isikud olid ka tegelikkuses need, kelleks XXX neid pidas. 14. Hageja leidis, et kostja viidatud tõendid on ka ebausaldusväärsed. Kostja tugineb kriminaalkorras süüdi mõistetud isikute ütlustele. Seejuures puudus XXX ja XXX PS § 24 lg 3 ja KrMS § 34 kohaselt kahtlustatavatena tunnistuste andmisel tõe rääkimise kohustus või valeütluste andmise eest vastutus. Kokkuleppemenetluses antud ütlused omavad tähtsust vaid niipalju, kui prokuratuur ja kahtlustatav kokku leppisid. Ütluste tõepärasust ei ole kohtus kontrollitud. Hageja leidis, et XXX ja XXX ütlused on võrdsustavad olmevestluse käigus välja öelduga. 15. Kostja on ebaõigesti samastanud AS Eesti Krediidipank nõukogu ja kontrollikomitee tegevust hageja tegevusega. Kostja esitatud tõendid on asjakohatud. Kostja on esitanud panga sisese nõukogu, nõukogu kontrollikomitee ja juhatuse dokumentatsiooni ja kirjavahetuse. Hageja sellist dokumentatsiooni või kirjavahetust loonud ei ole ning hagejal puudub sellega seos. Hageja on eraldiseisev juriidiline isik, keda AS Eesti Krediidipank organitega samastada ei saa. 16. Äriühingu nõukogu on TsÜS § 31 lg 2 kohaselt juriidilise isiku juhtorgan, mille liikmed on ÄS § 318 lg 1 kohaselt eraldiseisvad füüsilised isikud, kes ÄS § 327 lg 2 kohaselt kannavad oma tegevuse eest ka eraldiseisvat isiklikku vastutust. Iga nõukogu liikme tegevus omistatav üksnes talle endale kui füüsilisele isikule ning üksnes oma pädevusse piiresse jäävate kollegiaalsete otsuste puhul võib nõukogu tegevuse lugeda TsÜS § 31 lg 5 kohaselt äriühingu tegevuseks (mitte aga nõukogu liikmed valinud aktsionäride tegevuseks). Kostja ei ole tõendanud, et hageja otsis ligipääsu AS Eesti Krediidipank pangasaladusele. 17. Seoses XXX ja XXX palkamise ja ülesannetega seotud väidetega leidis hageja samuti, et kostja ei saa tugineda kriminaalkorras süüdi mõistetud isikute ütlustele. Kokkuleppemenetluse otsus ei tehta kohtuliku uurimise tulemusena, vaid KrMS § 244 kohaselt prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava läbirääkimiste tulemusena. Seejuures on KrMS § 245 lg 1 p 7 kohaselt läbirääkimiste ja kokkuleppe küsimus ka kuriteo asjaolud. Kohtu roll on KrMS § 247 kohaselt kokkuleppemenetluses üksnes küsimine,

pooled saavad kokkuleppest aru, nõustuvad sellega ja jäävad selle juurde. Seetõttu on kohtuotsus läbirääkimiste ja kokkuleppe tulemus. Kostja ei saanud tugineda kolmandate isikute vahel kokku lepitule. 6

Seoses kostja elu ära rikkumist puudutavate väidetega leidis hageja, et kostja ei ole tõendanud väidetavalt 30.03.2012.a telefonikõne toimumist ja selle sisu. Seoses väikeaktsionäride ähvardamist puudutavate väidetega leidis hageja, et kostja vastuväited ei tõenda avaldatu õigsust. Ükski kostja väidetest ei seondu hagejaga. Samuti ei tõenda kostja väiteid esitatud tõendid. 11.07.2012.a e-kiri on neutraalses ja viisakas toonis, mis ei viita survestamisele. AS Eesti Krediidipank 30.03.2012.a üldkoosoleku protokoll tõendab üldkoosoleku käiku ning mitte aktsiate ülevõtmist jõuga. Kostja enda kiri kostja väiteid tõendada ei saa. Hageja leidis, et seega on kostja esitatud tõendid asjakohatud.
28.04.
seisukohtades ei nõustunud hageja kostja seisukohtadega, et viimase poolt avaldatud ja nn esimesse ja neljandasse gruppi liigitatavad väited ei ole faktiväited, vaid väärtushinnangud. Isegi kui kostja

utas osade väidete esitamisel sõnu „eesmärk“ või „survestamine“, sai järeldada mingeid hageja tegevuse kohta käivaid fakte, millest kostja väidetav hinnang tulenes. Kostja hinnangud pangasaladuse ligipääsemise eesmärgile või väikeaktsionäride survestamisele edastasid ühest sõnumit, justkui oleks hageja väidetav eesmärk või survestamine väljendunud reaalsetes tegudes. Hageja hinnangul ei oma tähtsust, millised arvamusi avaldas ajaleht „XXX“, milline on Vene Föderatsioonis kehtiv seadusandlus või mida on ajaleht „Ärilehele“ öelnud Putini nõunik.

Hageja ei ole kunagi varjanud, et soovib aktsionäride vaheliste erimeelsuste lõpetamiseks ning konstruktiivse tööõhkkonna taastamiseks suurendada osalust AS-s Eesti Krediidipank. Sellest ei saa aga teha järeldust, justkui oleks selline soov käsitatav panga klientide pangasaladusega kaitstud andmetele ligipääsu otsimisena. Osaluse suurendamise kavatsus on majandustegevuses tavapärane nähtus, mis on seotud eelkõige suurema krediidiasutuse arengus kaasarääkimise ning kõrgema dividenditulu teenimise sooviga. Kostja loodud seosed, justkui oleks osaluse suurendamise soovi taga hageja soov saada ligipääsu klientide pangasaladusega kaitstud andmetele, on otsitud ja väärad. Krediidiasutuse aktsionäril puudub pangasaladusele ligipääs sõltumata osaluse suurusest. Kostja esitatud tõendid avaldatud faktiväidete õigsust ei tõenda. Ühtlasi leidis hageja, et kostja tõendid on ebausaldusväärsed, sest ainuüksi andmete avaldamine ajakirjanduses ei tähenda, et andmete tõele vastavust on kontrollitud. Kostja peab hageja kohta esitatud ebaõiged andmed ümber lükkama isegi siis, kui tema arvamus nende andmete väidetava õigsuse kohta tugines kellegi teise avaldatud seisukohtadel või infol.
Hageja jäi oma varasemate väidete juurde, et kohus ei hinnanud kokkuleppemenetluses tõendeid ega tuvastanud faktilisi asjaolusid. Kohus on kriminaalasjas nr 1-12-3980 tehtud otsuses (lk 49) üksnes märkinud, et kohus on ära kuulanud poolte arvamused kokkuleppe kohta, kokkulepe vastab poolte tahtele ning see on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Hageja tegevuse osas kohus tõendeid ei hinnanud. Kohus sai KrMS § 247 lg 2 kohaselt üksnes eeldada, et kokkuleppes fikseeritud asjaolud on tõendatud. Otsuses toodud süüdistust kirjeldav osa tugineb üksnes XXX ja XXX ütlustel, mida ei saa usaldusväärsete tõenditena arvestada.
Isegi kui kriminaalasjas nr 1-12-3980 tehtud otsus ning XXX ja XXX ütlused oleksid tõenditena usaldusväärsed, oleksid nad kostja tõendamiseset arvesse võttes asjakohatud. Otsuse kohaselt nõustati hagejat seoses talle kuulunud AS Eesti Krediidipank aktsiate ostumüügitehingu asjaolude väljaselgitamiseg. Puudub vaidlus selle üle, et kõnealused aktsiate ostumüügitehingud allkirjastas ühelt poolt selleks ajaks hageja presidendi ametikohalt kõrvaldatud XXX ning teiselt poolt ühe lepingu osas kostjale kuuluva ettevõtte juhataja ning kostja abikaasa XXX. XXX sõnul soovis XXX informatsiooni läbi AS Eesti Krediidipank liikunud XXX seotud rahade ja kriminaalasja võimalikkuse kohta. Seega sooviti XXX kaasabil üksnes teada saada tehingu üksikasju, mis hagejale kuulunud aktsiate õigusvastase võõrandamiseni. XXX ja XXX ütlused ei olnud antud juriidiliselt täpses sõnastuses, vaid üldkeeles. 7
Isegi kui eeldada kriminaalasjas nr 1-12-3980 tehtud otsuse süüdistust kirjeldava osa ning XXX ja XXX ütluste usaldusväärsust, nähtub neist, et hageja sõlmis nõustamisteenuse lepingu mitte XXX või XXXga, vaid OÜ-ga XXX. Lepingu esemeks ei olnud pangasaladusele ligipääsu otsimine, vaid AS Eesti Krediidipank aktsiatehingutega seotud asjaolude väljaselgitamine.
Ebaõige on kostja väide, et AS Eesti Krediidipank kontrollikomitee loomise eesmärgiks oli saada ligipääs pangasaladusele. Kontrollikomitee loodi panga nõukogu (mitte hageja) poolt

§ 62lg 1 eesmärgil panga juhatuse tegevuse kontrollimiseks.

Kontrollikomitee eesmärk oli nii süüdistuse kui ka XXX ja XXX ühtluste kohaselt anda hinnang toona kostja poolt juhitud AS Eesti Krediidipank juhatuse tegevusele seoses panga aktsiatega toimunud tehingutega. Nõukogu tegevus oli täiesti legitiimne ja põhjendatud, sest kogu panga tolleaegne juhatus, s.h. kostja, osales koostöös XXX ga skeemis, mis vastas rahapesu tunnustele.

Ühe panga aktsiatega toimunud tehingu pooleks oli kostjale kuulunud OÜ XXX, mida esindas kostja abikaasa. Kostja märkis, et ta pidas OÜ XXX poolt aktsiate ostmiseks läbirääkimisi hagejat õigusvastaselt esindanud ja käesolevaks ajaks rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud XXX . Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei on tuvastanud, et OÜ XXX ostis aktsiad XXX seotud ettevõttelt XXXd saadud laenurahaga. Samal ajal andis XXX oma tehingu korralduse just nimelt kostjale kui toonasele AS Eesti Krediidipank juhatuse esimehele. Seetõttu võis Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei kahtluse kohaselt kostjale kuuluv OÜ XXX finantseerida aktsiate ostmist XXX poolt kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud rahaliste vahendite abil ning eesmärgiga varjata vara kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku. Kostja keeldus kriminaalasjas ütluste andmisest põhjusel, et tema poolt antud ütlused oleksid võinud süüstada teda ennast.
Hageja leidis eeltoodu alusel, et kontrollikomitee loomise eesmärgiks ei olnud saada ligipääsu pangasaladusele, vaid kostja kui AS Eesti Krediidipank juhatuse esimehe tegevuse kontrollimine seoses panga aktsiatega toimunud tehingutega ja rahapesu kahtlusega. Hageja ega mitte üksi isik hageja seadusliku või lepingulise esindajana ei ole mitte kunagi üritanud AS Eesti Krediidipank pangasaladusega kaitstud andmetele ligipääsu saada. Isegi kui sellise tegevusega on tegelenud iseseisvalt mõni hageja töötajast panga nõukogu või kontrollikomitee liige, ei saa nende tegevust käsitada hageja tegevusena. Kostja on väitnud, et ligipääsu soovis saada hageja kui eraldiseisev juriidiline isik.
Mitte ükski kostja esitatud tõenditest ei tõenda hageja poolt AS Eesti Krediidipank osaluse müümise survestamist, aktsiate jõuga ülevõtmist, Venemaa julgeolekuorganite abi

utamist või kellegi lähedastele raskete tagajärgede lubamist. Vastupidiselt kostja väidetele XXX survestamise kohta on XXX ise väitnud ajakirjandusele, et talle survet ei avaldatud. 28. 05.06.2014.a seisukohtades hageja märkis, et mõlemad pooled käsitlevad nn teise ja kolmanda grupi väiteid faktiväidetena. Poolte vahel on erimeelsused esimese ja teise grupi väidete osas. Esimese grupi hulka kuuluvad väited, mille kohaselt hageja on üritanud pääseda ligi pangasaladusele või survestanud AS Eesti Krediidipank juhtkonda. Hageja hinnangul saab selline üritamine või survestamine väljenduda üksnes konkreetses tegevuses ning sellise tegevuse kohta esitatud väited on kontrollitavad. Neljanda grupi hulka kuuluvad kaks lauset, mille kohaselt hageja on survestanud panga aktsionäre oma osalust müüma, mille kohaselt hageja on kahelt Vene kodanikult aktsiad jõuga üle võtnud ning mille kohaselt hageja on ähvardanud

utada Venemaa julgeolekuorganite abi ja raskeid tagajärgi äritegevusele ja julgeolekule. Hageja hinnangul saab kellegi survestamine, kelleltki aktsiate jõuga ülevõtmine ning kellegi ähvardamine väljenduda üksnes konkreetses tegevuses ning sellise tegevuse kohta esitatud väited on kontrollitavad. Seega leidis hageja, et kõik kostja avaldatud väited on 8 faktiväited. 29. Hageja leidis, et tuleb eristada hagejat ning Krediidipanga nõukogu, kontrollikomiteed ja nõukogu või kontrollikomitee liikmeid. Kostja ei ole väitnud, et panga kliendiandmetele otsis ligipääsu nõukogu või kontrollikomitee või mõni nõukogu või kontrollikomitee liige. Kostja on väitnud, et panga kliendiandmetele otsis ligipääsu hageja. Samuti tuleb eristada OÜ-t XXX kui juriidilist isikut ning XXX ja XXX kui füüsilisi isikuid. Kostja ei ole väitnud, et hageja

utas OÜ XXX teenuseid või tasus OÜ-le XXX. Kostja on väitnud, et hageja

utas XXX ja XXX teenuseid ja tasus nimelt neile. OÜ-d XXX ei saa samastada XXX või XXX . XXX ja XXX ütluste kohaselt

utas hageja OÜ XXX teenuseid. Teenuseid ei

utatud pangasaladusele ligipääsu saamiseks.

Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 15 890 eurot ning viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni hüvitamise kohustuse täitmiseni. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 300 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 2 eurot, tõlkimise kulu summas 44 eurot ning esindajate õigusabikulud summas 15 544 eurot. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses antud menetlusega ning hageja palus kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja Paul Keres õigusteenust mahus 63,6 tundi, MartinJohannes Raude mahus 36,4 tundi ning jurist Helen Aaremäe osutas tõlketeenust mahus 0,8 tundi. Vandeadvokaat Paul Kerese tunnitasu määr on 170 eurot ning Martin-Johannes Raude tunnitasu määr on 130 eurot. Juristi tunnitasu määr tõlketeenuse osutamisel on 55 eurot. Täiendavalt palus hageja kostjalt välja mõista 22.01.2015.a kohtuistungil osalemise kuluna 900 eurot. Mõlemad hageja esindajad osalesid istungil kolme tunni ulatuses. Arvestades esindajate tunnitasu suurust, oli esindaja kulu 3x170+3x130=900 eurot.
Kostja menetluskulude taotlusele vaidles hageja osaliselt vastu ning leidis, et vähemalt 1095 euro ulatuses ei ole kostja menetluskulud põhjendatud. Hageja ei vaielnud vastu kostja esindamiseks kulunud ajale. Kostja vaidles vastu vandeadvokaat Ants Nõmperi tunnitasu põhjendatusele ja vajalikkusele, vandeadvokaat Asko Pohla õigusteenuse käsitamisele kostja esindajakuluna ning advokaadibüroo Pohla & Hallmägi kantseleikulude käsitamisele kostja menetluskuludena. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on vandeadvokaat Ants Nõmperi ühe töötunni hind 205 eurot (km-ta). Hageja hinnangul ületas selline tunnitasu sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu ja hageja palus lugeda vandeadvokaat Ants Nõmperi põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks 170 eurot. Seega oli Ants Nõmperi põhjendatud esinduskulu (arvestades tema poolt esindamiseks kulunud aega) 15 x 170 = 2550 eurot.
Kostjat on menetluses esindanud vandeadvokaadid Martin Männik, Ants Nõmper ja 24.09.2014 istungil advokaat Virgi Kobin. Samas nähtub kostja 22.01.2015 menetluskulude nimekirja lisadest 1 ja 2, et kostja palub arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel 0,9+0,7+1,9=3,5 tunni, s.o 120x3,5=420 euro (km-ta) ulatuses ka vandeadvokaat Asko Pohla osutatud õigusteenusega. Hageja hinnangul ei saa kostjat menetluses mitte esindanud isiku õigusteenust kostja esindajakuluna käsitada. Kuna kostja on palunud hüvitada advokaadibüroo Pohla & Hallmägi osas ka menetluskuludelt arvestatavat käibemaksu, palus hageja jätta vähemalt 420 x 1,2 = 504 eurot (s.o vandeadvokaat Asko Pohla õigusteenus) kostja menetluskuluna käsitamata.
Hageja leidis, et advokaadibüroo Pohla & Hallmägi kantseleikulud ei ole kostja menetluskuludeks. Tuleb eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas. Kostja palus 55 euro ulatuses (ilma käibemaksuta) mõista välja advokaadibüroo kantseleikulud, kuid need ei ole kostja menetluskulud. Hagejalt ei saa välja mõista ka käibemaksu kantseleikuludelt. Seetõttu palus hageja jätta välja mõistmata summa 55 x 1,2=66 eurot. Hageja 9 juhtis ka tähelepanu sellele, et kostja palus viivise välja mõista ainult advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcus ees tekkinud menetluskulult. KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et hagi tuleb tema vastu jätta rahuldamata ka siis, kui tal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning ta kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab rikkumise astmele. Kui osa kostja avaldatud lausetest on väärtushinnangud, tuleb hagi jätta rahuldamata juhul, kui väärtushinnangu avaldamine ei olnud õigusvastane.
Kostja leidis, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja on AS Eesti Krediidipank nõukogu esimees ja esitas vaidlusalused andmed ajakirjandusele kui nõukogu esimees. Hageja märkis kostja aadressiks kostja töökoha aadressi. Andmed, mis esitati aktsionäridele Krediidipanga aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul või sellele eelnevalt, esitati seoses Moskva Panga taotlusega panna
oktoobri
aasta üldkoosoleku päevakorda eelnõu kutsuda kostja tagasi nõukogu liikme kohalt. Seega seondub vaidlus ühe juriidilise isiku organi (nõukogu) poolt esitatud avaldusega, kus hagejaks on isik, kes osales juriidilise isiku organis (üldkoosolekul), mitte ühe füüsilise isiku avaldusega ajakirjandusele või Krediidipanga aktsionäridele.
Kuna käesolev vaidlus on seotud juriidilise isiku (Krediidipank) sisesuhtega (andmeid ei avaldatud kolmandatele isikutele, vaid juriidilisele isikule endale) ning juriidilise isiku ühe organi (nõukogu) poolt esitatud avaldusega ajakirjandusele ja teisele organile (aktsionäride üldkoosolekule), ei ole käesolevas vaidluses kohaseks kostjaks mitte XXX, vaid AS Eesti Krediidipank, sest TsÜS § 35 lg 5 kohaselt juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Analoogiliselt on Riigikogu saadik vaba esitama enda arvamusi ning tal on selles osas saadiku immuniteet. Sama moodi on äriühingu üldkoosolekul organi liige (sealhulgas nõukogu liige) vaba esitama enda arvamusi ning nende avalduste suhtes ei peaks riik andma õiguskaitset isikule (antud juhul aktsionärile), kes tunneb end avaldusest puudutatuna.
Kostja leidis, et hageja on tegutsenud eesmärgiga saada ligipääs AS Eesti Krediidipank pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele. Poolte vahel ei saa olla vaidlust selles, et kliendiandmed on kaitstud pangasaladusega

§ 88lg 1 ja § 89 lg 1 alusel.

Pangasaladuse töötlemine käib isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele vastavalt. Pangasaladuse avaldamine on lubatud vaid kliendi kirjalikul nõusolekul või

§ 88

lg-s 5 nimetatud juhtudel kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena. Pangasaladuse avaldamine on võimalik vaid erandjuhtudel ja panga aktsionäril ei tohi olla juurdepääsu pangasaladusele.

Kostja väide, mille kohaselt oli hageja eesmärgiks pangasaladusega kaitstud andmetele ligipääsu saamine, on väärtushinnang, mitte faktiväide. Mis on tegevuse eesmärk, ei ole mõõdetav ega kontrollitav, vaid tegemist on subjektiivse hinnanguga teole. Tegevuse eesmärgi tõesus ei ole kohtumenetluses tõendatav. Sellise hinnangu andmiseks peab olema objektiivses maailmas midagi toimunud, millele tuginedes võib hinnangu anda ehk hinnang peab põhinema õigetel faktidel.
Hageja huvi pangasaladuse vastu oli ajendatud sündmustest Venemaal ning hageja tegevus pangasaladusele juurdepääsu saamiseks on tuvastatud jõustunud kohtuotsuse ja kriminaalasja ülekuulamise protokollidega. Krediidipanga nõukogu kontrollikomitee loomine oli hageja katse saada juurdepääsu pangasaladusele. Hageja on tunnistanud soovi saada juurdepääsu pangasaladusele ja on sellel eesmärgil survestanud Krediidipanga juhte. Hageja tahet saada 10 ligipääs pangasaladusele kinnitab Krediidipanga nõukogu tegevus. Kostja leidis, et tegu oli kohase väärtushinnanguga.
Paljudel Krediidipanga klientidel ja aktsionäridel on märkimisväärsed ärihuvid Venemaal, millest on teadlik Finantsinspektsioon. Venemaa Riigiduumas on arutusel seaduseelnõud, mis nõuaks riigiametnike väliskontode sulgemist. Kuivõrd hageja kui Krediidipanga suuraktsionär kuulub 95% ulatuses VTB Pangale, mille suuraktsionär on Venemaa Valitsus, siis on hageja huvi ajendatud Vene Föderatsiooni soovist saada informatsiooni isikute kohta, kes hoiavad oma varasid välisriikides. Informatsioon klientide kohta, kes hoiavad oma varasid Krediidipangas, on pangasaladus

§ 80lg 1 tähenduses.

20.02.2013.a ajalehes „Äripäev“ ilmunud artiklis „Bank Moskvõ soovib saada Krediidipangas kontrolli“ avaldas Moskva Panga president XXX, et panga eesmärk on suurendada oma osalust Eesti Krediidipangas 66%-ni, et saada panga juhtimine enda kontrolli alla. Artikli avaldamise ajaks oli luhtunud hageja plaan saada pangasaladusele juurdepääsu läbi Krediidipanga nõukogu juurde moodustatud kontrollikomitee. Artiklis väljendatu kohaselt vajab aktsionäride leping XXX i hinnangul kavandamist sellisel kujul, et 66%-line osalus võimaldab investoril määrata inimesi Krediidipanga nõukokku.
Hageja soovi pärast pangasaladusele ligipääsemist osalus Krediidipangas maha müüa kinnitab 01.07.2013.a ajalehes Banki.ru ilmunud artikkel „ XXX: Moskva Pank müüb ukraina, valgevene ja eesti «tütred»“. Artikli kohaselt andis Moskva Panga president XXX intervjuu telekanalile RT, milles kinnitas, et Moskva Panga «tütred» Ukrainas, Valgevenes ja Eestis lähevad müüki. 21.11.2013.a ajalehes Izvestia.ru ilmunud artiklis „Uut kriminaalasja XXX vastu aitas algatada Eesti Pank“ avaldati, et kostja Krediidipanga nõukogust tagandamise katse üheks põhjuseks oli kostja soovimatus võimaldada hagejale juurdepääsu pangasaladusele. Seega ei ole hageja varjanud oma soovi saada ligipääsu pangasaladusele.
Harju Maakohtu 26.04.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-3980 mõisteti XXXsüüdi mõistetud KarS § 294 lg 2 p 1, 2, 4 alusel, XXX KarS § 298 lg 1 alusel, XXX KarS § 294 lg 2 p 1, 2, 4 alusel. Otsus ning kriminaalasja ülekuulamise protokollid tõendavad, et hageja on korduvalt püüdnud ligi pääseda Krediidipanga pangasaladusega kaitstud andmetele. XXX ülekuulamise protokolli kohaselt kohtus ta hageja juhatuse liikme XXXga, kes soovis infot Krediidipanga pangasaladuse kohta. Informatsioon Krediidipangas liikunud rahade ja tehingute kohta on käsitletav pangasaladusena. XXX ütluste kohaselt oli vaja lepingut, mis oleks välistanud probleemid pangasaladusega. Leping, millele XXXviitas, oli
augustil 2011.a sõlmitud nõustamisleping hageja ja XXX firma OÜ XXX vahel, mille sisuks oli muuhulgas kontrollikomitee loomine eesmärgiga saada pangasaladuse andmeid.
Kuna Krediidipanga juhatus ei võimaldanud hagejale juurdepääsu pangasaladusele, otsustas hageja XXX ja XXX ettepanekul luua panga nõukogu juurde kontrollikomitee. Kohtuotsusest on selge, et hageja tellitud nõustamisteenuse üheks osaks oli kontrollikomitee moodustamine. Kostja leidis, et kontrollikomitee tegevus on samastatav hageja tegevusega. Kontrollikomitee loomine oli hageja initsiatiivil võimalik, kuna alates
detsembrist 2010.a kuni
märtsini 2012.a olid panga nõukogu viiest liikmest neli hageja töötajad, neist kaks Moskva Panga juhatuse liikmed. Krediidipanga
septembri 2011.a nõukogu otsusega moodustati kontrollikomitee, mille poolt hääletasid Moskva Panga esindajatena XXX, XXX, XXX ja XXX. Vastu oli XXX, kes esitas eriarvamuse, mille kohaselt: „Otsus võib olla vastuolus Eesti Vabariigi õigusaktidega ja kahjustada klientide huve.“.
Loodud kontrollikomiteesse kuulunud seitsmest liikmest ( XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX) kolm esimest olid otseselt hagejas juhtpositsioonidel olevad isikud. 11 Kontrollikomiteesse kuulunud neljas liige XXX on kohtuotsusega kriminaalkorras süüdi mõistetud isik, kes osutas hagejale raha eest teenuseid. Viienda liikmena kuulus kontrollikomiteesse XXX, kes oli sinna määratud XXX ettepanekul ja kuuendana XXX, kes oli sinna määratud XXX ettepanekul. Kontrollikomitee seitsmes liige XXX oli sinna määratud XXX poolt, kes on kohtotsusega süüdi mõistetud altkäemaksu võtmises. Seega olid kõik kontrollikomiteesse kuulunud isikud hageja poolt eelnevalt heaks kiidetud.
Kostja viitas

§ 62

lõikele 1 ja leidis, et säte ei võimalda laiendada kontrollikomitee pädevust viisil, mis seaks ohtu pangasaladuse tagamise kohustuse. Lisaks saab sellise kontrollikomitee moodustada üksnes juhatuse tegevuse kontrollimiseks, mitte ligipääsu saamiseks pangasaladusele. Samas nõudis Krediidipanga peamiselt hageja esindajatest koosnev nõukogu, et juhatus edastaks kontrollikomiteele informatsiooni, mis on kaitstud pangasaladusega. Järelikult oli hageja kontrollitava kontrollikomitee eesmärgiks saavutada juurdepääs Krediidipanga klientide pangasaladusega kaitstud andmetele. 47. Krediidipanga nõukogu otsuse nr. 161 alusel moodustati Kontrollikomitee, mille ülesannete projekt esitati juhatusele tutvumiseks. Projekti kohaselt hõlmas juhatuse poolt kontrollikomiteele antav informatsioon muuhulgas pangasaladust. Projekti punktis 1 ette nähtud valikuline Krediidipanga klientide poolt tehtud transiitrahaülekannete analüüs on hõlmatud pangasaladusega

§ 89lg 1 tähenduses.

Enamus kontrollikomitee poolt nõutavast informatsioonist kvalifitseerub pangasaladusena. Samuti paluti juhatusel selgitada võimalust Krediidipanga ja XXX vahelise lepingu sõlmimiseks, mille sisuks oli pangasaladuse avaldamine hagejale.

Krediidipanga juhatus palus advokaadibüroolt Tark Grunte Sutkiene õiguslikku arvamust seoses nõukogu otsusega
Arvamuses leiti, et panga juhatusel on keelatud pangasaladuseks oleva informatsiooni avalikustamine kontrollikomiteele ning enamus nõukogu taotletud informatsioonist kvalifitseerub pangasaladusena. Seega tugines kostja väärtushinnangute avaldamisel õigetele faktidele ning väärtushinnangu avaldamine ei olnud õigusvastane. Arvamuses leiti samuti, et kavandatud leping oleks olnud vastuolus Eesti õigusega, sest see oleks kohustanud panga juhatust avaldama pangasaladust. Lepingu alusel oleks pangasaladuse andmeid avaldatud hagejale kui teenuse tellijale. Kuigi lepingu kohaselt oli selle poolteks XXX ja Krediidipank, oli informatsiooni tellijaks hageja, kellele oli lepingu punkti 3 kohaselt antud õigus pangasaladuse edastamiseks Vene Föderatsioonile. Lepingust nähtuvalt teadis hageja, et avaldatud informatsioon on pangasaladus.
Kuivõrd Krediidipanga juhatus keeldus lepingu sõlmimisest, edastas hageja
septembri 2011.a kirjaga uue kohandatud lepingu XXXOÜ ja Krediidipanga vahel, jäädes ise endiselt teenuse tellijaks. Leping sisuks oli taas pangasaladuse edastamine hagejale ja viimasel oli võimalus edastada saadud informatsiooni Moskva Panga aktsionäriks olevale ja Vene Föderatsiooni poolt kontrollitavale VTB Bank OAO-le.
Krediidipanga nõukogu järgneval koosolekul
septembril 2011.a olid päevakorras ainult kontrollikomitee volitused ja tegevuse põhimõtted.
septembril 2011.a edastas kontrollikomitee esimees XXX kostjale infopäringu, milles nõudis muuhulgas pangasaladusega kaitstud informatsiooni avaldamist. Krediidipanga nõukogu
septembri 2011 otsuses oli päevakorras kontrollikomiteega seonduv. Krediidipanga nõukogu esitas panga juhatusele päringu, milles soovis muuhulgas informatsiooni pangasaladuse kohta. Antud koosolekul osalesid üksnes hageja esindajad. Päringus sooviti informatsiooni Krediidipanga klientide maksetehingute kohta. Kuna Krediidipanga juhatuse liige XXXja siseauditi juht XXXkeeldusid
oktoobri 2011 kirjaga kogu soovitud informatsiooni avaldamisest viitega pangasaladusele, vastas hageja sellele omapoolse surveavaldusega, nõudes kogu informatsiooni avaldamist 12 elektrooniliselt Krediidipanga nõukogu esimehele
oktoobriks 2011.a. Seega survestas hageja Krediidipanga juhatust ja töötajaid, saavutamaks juurdepääsu pangasaladusega kaitstud andmetele.
detsembril 2011.a saatsid Krediidipanga nõukogu ja kontrollikomitee liikmed XXX(Moskva Panga tütarpankade osakonna juhataja) ja XXX(Moskva Panga tütarpankade direktsiooni finantsanalüüsi ja tütarpankade kontrolli osakonna juhataja) Krediidipanka auditeerivale AS XXXEesti audiitorile XXXkirja, milles nad soovisid uurimise läbiviimist, mis keskenduks klientide maksetehingutele, mis on pangasaladusega kaitstud. Soovitud analüüsi tulemused edastas XXXnõukogule pangasaladust avaldamata
jaanuaril 2012.a.
Hagejat saadud informatsioon ei rahuldanud ja Krediidipanga nõukogu
veebruari 2012.a päevakorras oli kontrollikomitee töö. Krediidipanga nõukogu otsuse punkti 1 kohaselt pidi pank muuhulgas esitama väljavõtted operatsioonisüsteemidest ja tagama kliendigruppide lõikes failidele ja maksedokumentidele ligipääsu. Kogu selline informatsioon on pangasaladus

§ 89lg 1 mõistes.

Antud otsuse poolt hääletasid nõukogu koosolekul üksnes hageja töötajatest esindajad. XXX esitas eriarvamuse, mille kohaselt pidas ligipääsu saavutamist pangasaladusele seadusega vastuolus olevaks.

Hageja esindajana Krediidipanga nõukokku kuulnud XXXsaatis
märtsil 2011.a kirja kostjale, milles soovis saada pangasaladuseks olevat informatsiooni. Kirjas sooviti teabe avaldamist kõikide kehtivate lepingute nimekirja kohta, mille kehtivuse tähtaeg on kolm või rohkem aastat või mille summaks on üle 50 000 USA dollari. Paluti edastada ka informatsioon lepingu vastaspoole, allkirjastamise kuupäeva, summa ja lepingu eseme kohta. Kogu selline informatsioon on pangasaladus, mille avaldamisest kostja õiguspäraselt keeldus.
Hageja otsest soovi saada juurepääs pangasaladusele kinnitab hageja
oktoobri 2011.a kiri Krediidipangale, milles hageja nõudis oma esindajatest koosneva Krediidipanga nõukogu nimel juhatuselt pangasaladusega kaetud informatsiooni avalikustamist. Kirjas leiti, et informatsiooni andmisest keeldumine ei põhine kehtival õiguse ning viide pangasaladusele on kohatu, sest nõukogu liikmeid ei saa käsitleda kolmandate isikutena

§ 88tähenduses.

Seega hageja teadis, et nõutav informatsioon oli käsitletav pangasaladusena, kuid nõudis selle avaldamist nõukogule ja kontrollikomiteele, kuhu kuulunud kõik isikud olid enne kontrollikomiteesse määramist läbinud „Moskva Panga poolse heakskiidu kontrolli“. Samuti on kirjas tuntav hageja surve Krediidipanga juhatusele, et viimane avaldaks pangasaladusega kaitstud teavet.

Samuti pöördusid hageja esindajad Krediidipanga töötaja XXXpoole eesmärgiga survestada kostjat pangasaladuse avaldamiseks. XXXon
novembri 2012.a kirjas kostjale ja XXXeavitanud XXX ja XXXkui hageja esindajate poolt avaldatud survest. Kostja survele ei allunud ja informatsiooni pangasaladuse kohta hagjale ei avaldanud.
Hageja soovi saada juurdepääs pangasaladusele kinnitab Krediidipanga nõukogu liikme XXX kiri, mis puudutab nõukogu tegevust
ja
aastal. Kirjas oli märgitud: „Panga nõukogu selle koosseisu tegevuse hindamisel tuleb arvestada, et Krediidipanga nõukogu viiest liikmest neli ( XXX, XXX, XXX jal XXX) olid Moskva Panga töötajad. /…/ Alates septembrist 2011 kuni veebruarini 2012 pidas Krediidipanga nõukogu kokku 5 koosolekut. Kõigil nimetatud koosolekutel käsitles Panga nõukogu sisuliselt vaid ühte küsimust – Krediidipanga n.n. „kontrollikomitee“ kaudu Krediidipanga klientidele pangandussaladusega kaitstud andmetele juurdepääsu võimaldamist Moskva Panga poolt eelnevalt heaks kiidetud isikutele.“. Seega tugines kostja väärtushinnangu avaldamisel õigetele faktidele. Kirja kohaselt esindasid need nõukogu liikmed, kes olid hageja esindajad, ainult hageja tahet ega ei hääletanud nõukogus mitte Krediidipanga huvidest lähtuvalt, vaid lähtuvalt hageja juhatuse ettekirjutustest. 13 Kirja järgi väljendasid hagejat esindanud nõukogu liikmed korduvalt, et nad ei saa hääletada nõukogus nende otsuste poolt, mis ei ole hageja juhatuses eelnevalt heaks kiidetud. Seega on kostja tõendanud, et hageja survestas enda töötajaid ja Krediidipanga juhtorgani liikmeid, et viimased tagaks talle juurdepääsu pangasaladusele.
Kostja leidis, et XXX ja XXX poolt hagejale tasuliste teenuste osutamine on faktiväide, mille avaldamisel ta tugines kohtuotsusele ning ülekuulamiste protokollidele. Kostja väide, et hageja palkas
aastal XXX ja XXX, kellele maksti teenete eest umbes 300 000 eurot, on tõendatud kohtuotsusega. Kriminaalasja materjalidest on näha, et 300 000 eurot oli sisuliselt ettemaks, kuid „tehingu õnnestumise“ korral oleksid summad olnud kordades suuremad. Jõustunud kohtulahendiga mõisteti XXXja XXX süüdi.
Kostja väide hageja esindajate korduvalte kohtumiste kohta XXX ja XXXga on tõendatud kohtuotsusega. Kohtuotsuse kohaselt toimus 11.09.2011.a toimus Prantsusmaal Pariisis XXX ja XXX kohtumine hageja esindaja XXX’ga. Lisaks kohtusid kohtuotsuse kohaselt XXX ja XXXhageja esindaja XXXga 15.10.2011.a Inglismaal Londonis ning 21.10.2011.a pidi XXXl olema järjekordne kohtumine XXXga Moskvas. Kriminaalasjas XXX poolt antud ütlustest tulenevalt on XXX kohtunud samuti hageja presidendi XXX ga. Lisaks otsustas XXXkohtumise korraldamise Moskvas nii XXX kui XXX ga, kuid kuna tal puudus Moskvasse sõiduks viisa, siis jõuti kokkuleppele, et XXX esindajana sõidab Moskvasse XXX, et saada ülevaade sellest, mida Moskvas räägitakse.
Kostja väide, et hageja

utas kontrollikomiteesse sobivate liikmete nimetamiseks XXX ja XXX teeneid, on tõendatud kohtuotsusega. Krediidipanga kontrollikomitee moodustamise idee tuli XXX ja XXX, mida XXXoma ütlustes kinnitas. Hageja ei ole vaidlustanud fakti, et kontrollikomitee loomine viidi läbi tema initsiatiivil ja kontrollikomitee on hageja poolt mõjutatav läbi tema töötajateks olevate Krediidipanga nõukogu liikmete. Kohtuotsuse kohaselt lubas XXX XXX aidata leida kontrollikomiteesse sobivad isikud. Otsuse järgi valiti kontrollikomiteesse XXX ja XXX soovitatud kandidaadid XXX ja XXX.

Kostja väide, et XXXähvardas ta elu ära rikkuda, ei ole faktiväide, vaid on väärtushinnang. Milline on tegevuse eesmärk, ei ole mõõdetav ega kontrollitav, vaid tegemist on subjektiivse hinnanguga teole. XXXähvardus oli tingitud teadmisest, et hageja esindajatest koosneva Krediidipanga nõukogu ametiaeg oli lõppemas, kuid ligipääs pangasaladusele puudus ikka veel. XXXesindajad ähvardasid XXX ning
märtsil 2012.a õhtul kella 19 paiku helistas XXXkostja mobiiltelefonile ning ähvardas ta elu ära rikkuda, sest kostja oli keeldunud hagejale avaldamast Krediidipanga kliente puudutavaid andmeid.
märtsil 2012.a valiti Krediidipangale uus nõukogu, mille liikmete hulgas ei olnud enam mitte ühtegi hageja esindajat, mistõttu oli luhtunud hageja katse saada ligipääsu pangasaladusele läbi kontrollikomitee. Varasemad XXXähvardused kostja aadressil nähtuvad XXX
novembri 2012.a kirjast. Kostja poolse keeldumise puhuks ähvardasid hageja esindajad teda ja teisi panga töötajaid. Ühtlasi leidis kostja, et kuivõrd väited ähvarduste kohta ei puudutanud hagejat, vaid XXX, ei saa hageja nimetatud väidete ümberlükkamist nõuda ning antud osas tuleb hageja nõue jätta läbi vaatamata.
Väited, milliste kohaselt survestas hageja Krediidipanga aktsionäre aktsiaid müüma, on väärtushinnangud, mitte faktiväited. Suurekaliibrilise äriga saab Venemaal tegeleda edukalt vaid võimuladvikuga vastuollu minemata. Nende väidete avaldamisel tugines kostja talle XXX poolt avaldatud informatsioonile, mille tõesuses kostja ei kahtle. Kostjal oli XXX usalduslik kliendisuhe Krediidipanga juhatuse esimehena 2001 – 2012 töötatud aastate jooksul. XXXandis kostjale detailse ülevaate kostja poolsest survest aktsiate võõrandamiseks. 14
märtsil 2012.a toimus Krediidipanga aktsionäride üldkoosolek, mille käigus valiti uus nõukogu. Valitud nõukogus ei olnud ühtegi hageja esindajat ning hageja katse pangasaladusele ligipääsuks läbi kontrollikomitee oli luhtunud. Hageja ainus võimalus laienda oma mõjuvõimu Krediidipangas oli läbi väikeaktsionäride aktsiate omandamise. Väikeaktsionärideks olid muuhulgas Venemaa kodanikud XXX, kes omas 9,9% Krediidipanga aktsiatest ja XXX, kes omas 6% Krediidipanga aktsiates XXXon isik, kellel on Venemaal märkimisväärsed ärihuvid.
Hageja president XXX helistas XXX
märtsil 2012.a, s.o enne
märtsi 2012.a üldkoosoleku toimumist ja tegi XXX ettepaneku hääletada Krediidipanga üldkoosolekul solidaarselt hagejaga. Ettepanek Finantsinspektsiooni teadmata hääletada hageja juhiste kohaselt tehti XXX ka
juulil 2012.a, kui hageja esindaja XXX saatis XXX e-kirjaga Krediidipanga ostu-müügilepingu, mille variandi 1 punkti 4 kohaselt: „/…/ palume Teil sõlmida meiega lühike leping (teatud aktsionäride lepingu analoog), mille kohaselt Teie kohustute EKB aktsionäride üldkoosoleku toimumise korral hääletama seal teatud viisil.“ Seega tugines kostja vastava informatsiooni avaldamisel õigetele faktidele. Kostjal oli vaidlusaluste väidete avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kostja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab rikkumise astmele, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata isegi teoreetilisel juhul, kui kostja poolt avaldatud faktiväited osutuksid osaliselt ebatäpseteks.
Hageja tegi XXX ettepaneku üldkoosolekule mitteilmumiseks eesmärgiga üldkoosoleku toimumine kvoorumi puudumise tõttu ära jätta. Seda oli hagejale vaja selleks, et leida võimalus järgmisel koosolekul valida hagejale meelepärane Krediidipanga nõukogu koosseis ning sellele järgnevalt uus juhatus. XXXhelistas
märtsil 2012.a XXX ning keeldus hageja ettepanekust.
märtsi 2012.a üldkoosolekust nähtub, et XXXhääletas vastupidiselt hageja ootustele.
Hageja president XXXkutsus
aprilliks 2012.a XXX kohtumisele Moskva Panga ruumidesse Moskvas. Kohtumisel esitati hageja presidendi XXXpoolt nõudmine, et XXXvõõrandaks oma Krediidipanga aktsiad hagejale või hääletaks järgmisel koosolekul hageja juhiste kohasel XXX poolt kostjale edastatud informatsiooni kohaselt oli hageja korraldanud, et lühematele jutuajamistele pangas järgnes mitme tunni jooksul küsitlemine Venemaa Föderaalses Julgeolekuteenistuses, kus muuhulgas küsiti XXX , miks hääletas tema esindaja Krediidipanga üldkoosolekul Venemaa riigi huvide vastu. Venemaa reaalsetes oludes äri ajav XXXmõistis sündmuste käigust, et aktsiate müümise ettepanekuga mittenõustumisel ootaksid teda Venemaal suured probleemid.
XXX sõnade kohaselt tunti Moskvas huvi ka teise Krediidipanga väikeaktsionäri, XXX vastu, kellel on samuti märkimisväärsed ärihuvid Venemaal. Moskvas toimunud kohtumisel sooviti XXX , et ta mõjutaks XXX käituma samuti hageja juhiste kohaselt või müüma talle kuuluvad Krediidipanga aktsiad. XXXavaldas kostjale, et nii talle kui XXX emale korrati korra veel üle hageja soovid.
mail 2012.a sõlmiti kavatsuste protokoll hageja ja XXX vahel, millega viimane pidi korraldama enda ja XXX aktsiate müügi hagejale. Kostja leidis, et see oli aktsiate jõuga ülevõtmine. Hageja survet kinnitab muuhulgas XXX vastus hageja esindaja XXX
juuli 2012.a kirjale, milles ta kinnitas, et kirjutas aktsiate müügilepingule alla teatud lugupeetud inimeste tungival palvel.
31.01.2014.a seisukohtades kostja märkis, et avaldatud väiteid saab liigitada nelja gruppi: pangasaladusega kaitstud andmetele ligipääsu otsimisega seonduvad väited, XXX ja XXX palkamisega seotud väited, väited, mis on seotud ähvardusega kostja elu ära rikkuda ning väikeaktsionäride ähvardamise ja aktsiate jõuga ülevõtmisega seotud väited. 15
Kostja leidis, et esimese grupi väited on käsitletavad väärtushinnangutena, sest see, mis oli hageja tegevuse eesmärk, ei ole mõõdetav ega kontrollitav, vaid tegemist on kostja väärtushinnanguga teole.
detsembri 2013.a ajalehe „Äripäev“ arvamuse rubriigis artiklis „Krediidipank: etturid malelaual“ kajastub sarnane väärtushinnang ning analoogilist seisukohta on väljendanud
jaanuaril 2014.a ajalehe „Äripäev“ arvamuste rubriigis ilmunud artiklis „Krediidipank kahe tule vahel“ ajalehe „Delovõje Vedmosti“ ajakirjanik XXX . Informatsioon, mida hagejal oli vaja hankida, puudutas Krediidipangas tehtud tehinguid, mis on käsitatavad pangasaladusena

§ 88lg 1 tähenduses.

Nende tehingute kohta oli hagejal võimalik saada informatsiooni üksnes ebaseaduslikult. Ajakirjanik jõudis üksnes kohtuotsuse pinnalt veendumusele, et hageja andis XXX altkäemaksu ja hageja soovis saada juurdepääsu pangasaladusele XXX ja XXX tasustatud kaasabil. Kostja nõustus, et teise ja kolmanda grupi väited on faktiväited. Neljanda grupi väiteid pidas kostja samuti väärtushinnanguteks, sest need puudutavad kostja hinnanguid hageja tegevusele. 70. Venemaal peetakse isiku õigust avada ja omada kontosid välispankades Venemaa majandust kahjustavaks ja Riigiduumas on vastu võetud seadus, mis keelab teatud isikutel väliskontosid omada. Järelikult oli Venemaa kodanikel keelatud kontode omamine Krediidipangas. Kontode sulgemiseks on Venemaal vaja teada neid isikuid, kes Eesti krediidiasutustes kontosid omavad. Teave selle kohta,

isik omab Krediidipangas kontot või mitte, on pangasaladuseks

§ 88

lg 1 tähenduses.

§ 88

lg 5 ei võimaldanud hagejal või Venemaa Valitsusel lihtsalt küsida informatsiooni näiteks selle kohta,

konkreetne isik on teinud Krediidipangas tehinguid vms. Ka Moskva Panga endise juhi XXX kohta Krediidipangast küsitud informatsioon on käsitatav pangasaladusena

§ 88lg 1 tähenduses.

Kostja leidis, et tema poolt esitatud ajalehtede artiklite kõik andmed ei pruugi vastata tegelikkusele, kuid hageja ei ole eitanud soovi saada täielikku kontrolli Krediidipanga aktsiate üle. Kui hageja leiab, et artiklites avaldatud andmed on ebaõiged, oleks hageja pidanud need andmed omapoolsete tõenditega ümber lükkama, mida hageja teinud ei ole.
Hageja on lugupidamatu Eesti kohtusüsteemi usaldusväärsuse suhtes, kui ta peab jõustunud kohtulahendit ja kriminaalasja materjale ebausaldusväärseteks tõenditeks. Kokkuleppemenetluses jõustunud kohtulahendi tõenduslik väärtus ei erine kuidagi üldmenetluses jõustunud kohtulahendi tõenduslikust väärtusest. Kriminaalasjas jõustunud kohtuotsus ja kriminaalasja kohtueelse menetluse ülekuulamise protokollid on asjakohased ja kvalifitseeruvad tsiviilmenetluses kui dokumentaalsed tõendid (TsMS § 272 lg 2). Hageja arusaam kriminaalmenetluse kokkuleppemenetlusest ja kokkuleppemenetluse tulemusena tehtud otsusest on ekslik. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja muude seadustega. KrMS § 239 lg 1 kohaselt võib kohus süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetluse eesmärk on menetluse kiirem läbiviimine ning sellest tulenevalt riigi ressursside säästvam

utamine, mitte kohtule antud võimalus isik ilma tõendeid hindamata süüdi mõista. Lisaks kohtuotsusele kinnitavad selles sisalduvate faktide õigsust samas asjas antud ütluste protokollid. Kokkuleppe läbirääkimiste sisuks võib olla küll kuriteo kvalifikatsioon, kuid selleks ei saa olla kuriteo tõeste tehiolude olemasolu või puudumine. Kohus saab kokkuleppemenetluses lähtuda üksnes kogutud tõendite põhjal selgeks tehtud asjaoludest. Tõendiks kriminaalmenetluses on nii kahtlustatava kui ka tunnistaja ütlus (KrMS § 63 lg 1).

Hageja arusaam nagu oleksid isikute ütlused ebausaldusväärsed seetõttu, et isikud on kriminaalkorras süüdi mõistetud, on demagoogia. Samuti on väär hageja arvamus, nagu oleks tavamenetluses kogutud tõenditel võrreldes kokkuleppemenetluses kogutud tõenditega erinev tõeväärtus. KrMS ei näe ette, et ütluste tõepärasust tuleks kontrollida ristküsitluse käigus, ega 16 seda, et ristküsitluse käigus saadud ütlused omaksid erinevat tõeväärtust võrreldes isikute ütlustega ülekuulamise protokollis.
Kostja leidis, et kuna hageja esindaja XXX küsis XXX informatsiooni XXX poolt tehtud tehingute kohta Krediidipangas, oli see juba Krediidipanga pangasaladusele juurepääsu saamise katse. Tegelikkuses oli hagejal ja viimase esindajal XXX selge arusaam sellest, et hageja soovitud informatsioon kvalifitseerub pangasaladuseks, ning sel eesmärgil soovis ta

utada XXX teenuseid. XXX kahtlustatavana ülekuulamise protokollidest ja teiste isikute ülekuulamisprotokollidest nähtub selgelt, milliseid asjaolusid, lepinguid ja probleeme silmas peeti. 75. Hageja leidis õigesti, et kohtuotsus ei sisalda sõnu „pangasaladus“ või „kliendiandmed“, kuid hageja on teinud sellest väära järelduse, justkui ei oleks hageja üritanud pangasaladusele juurde pääseda. Oluline on see, et hageja tegevus on kvalifitseeritav pangasaladusele juurdepääsu otsimisena

§ 88lg 1 tähenduses.

Hagejat huvitasid kohtuotsuse kohaselt just Krediidipangas tehtud tehingud, mille asjaolude selgitamiseks lubas XXX ametiseisundit kuritarvitades kaasa aidata.

Krediidipanga nõukogu juurde moodustatud kontrollikomitee ei olnud panga seadusjärgseks organiks. Krediidipanga seadusjärgseteks organiteks olid üksnes nõukogu ja juhatus. Kontrollikomitee tegevuse omistamine hagejale ei ole seega Krediidipanga organi tegevuse omistamine hagejale. Krediidipanga nõukogus olnud viiest liikmest neli olid hageja töötajad, kellest kaks olid ka hageja juhatuse liikmed. Tähtsust ei ole sellel, kelle nimel kontrollikomitee infopäringud välja saadeti, vaid see, et hageja kontrollis kogu kontrollikomitee loomise protsessi ja selle tegevust. Sealjuures ei täpsustanud hageja kordagi, kelle kohta isikuliselt ta informatsiooni soovib ehk potentsiaalselt küsis hageja valimatult Krediidipanga klientide andmeid. Ainsaks kriteeriumiks oli tehingu suur väärtus. Hageja ettevalmistatud ja seejärel Krediidipangale saadetud konfidentsiaalsusleping Krediidipanga ja XXX vahel kohustas avaldama hageja poolt tellitavat ja pangasaladusena kvalifitseeruvat informatsiooni hagejale ja Venemaa riigiorganitele.
Täiendustega konfidentsiaalsusleping tuli otse hagejalt koos viimase rekvisiitidega. Seega ei varjanudki hageja Krediidipanga juhatuse eest oma tegutsemist Krediidipanga nõukogu nimel. Hageja saatis lepingud enda rekvisiitidega blanketil kostjale ja palus kostjal Krediidipanga endise juhatuse esimehena kaaluda lepingute sõlmimise võimalikkust. Selline tegutsemine näitab selgelt, et mitte üksnes kontrollikomitee ei olnud hageja poolt kontrollitav, vaid ka Krediidipanga nõukogu.
Seoses väikeaktsionäride survestamisega leidis kostja, et kuna ta avaldas hinnangu nimelt XXX kohta, siis ei ole tegemist mitte suvaliselt kolmandalt isikult kuuldud informatsiooniga, vaid informatsiooniga isikult, keda hageja survestas, müümaks oma osalust Krediidipangas. Esiteks soovis hageja XXX peale suruda kohustust hääletada Krediidipanga üldkoosolekul hagejale meelepäraselt õigusvastaselt, kuivõrd hagejal puudus sellel ajal Finantsinspektsiooni luba teostada kaudset hääleõigust Krediidipangas üle 50% ületavas osas. Teiseks

utas hageja FSB abi väikeaktsionäride survestamisel, mille tulemusena aktsiad võõrandati. Kostja enda kirja saab hinnata tõendina koos kostja poolt vande all antavate ütlustega. 79. Kostja rõhutas, et ta on tõendanud avaldatud faktiväidete õigsust ja väärtushinnangute õiguspärasust, kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit kostja tõendite ümberlükkamiseks. Kuigi kohtuotsuses ei ole antud õiguslikku hinnangut XXX ega hageja tegevuse suhtes, ei tähenda see, et kohus oleks hageja või XXX tegevuse heaks kiitnud. Otsuse tekstist ja kriminaalasja materjalidest nähtub, et küsimust hageja ja XXX tegevuse kohta viidatud asjas 17 üldse ei käsitletud. Hageja seotus altkäemaksu andmisega võis Eesti õiguskaitseorganitel jääda analüüsimata otstarbekuse kaalutlustel. Olukorras, kus hageja on Vene Föderatsioonis registreeritud juriidiliseks isikuks, kõik hageja esindajad on Venemaa kodanikud ning tegu on aset leidnud Vene Föderatsioonis, on kaheldav,

hageja ja sellega seotud isikud võiksid üldse olla Eesti Vabariigis kriminaalvastutusele võtmiseks kättesaadavad. 80. 02.07.2014.a seisukohtades leidis kostja, et väidete klassifitseerimine väärtushinnanguteks või faktiväideteks ei saa põhineda hageja subjektiivsel tahtel. Kui hageja saaks enne asja sisulist lahendamist otsustada, milliseid tõendeid võib kostja oma seadusest tulenevate õiguste kaitsmiseks

utada, siis puuduks kohtupidamisel igasugune mõte.

05.05.2014.a istungil kinnitas hageja, et kostja esitatud kirjade saatjaks olnud isikud, sh XXX , XXX ja XXX olid kirjade saatmise ajal hageja esindusõiguslikud isikud. Samas väitis hageja, et tuleb eristada hagejat nende isikute tegutsemisest AS Eesti Krediidipank nõukogu või kontrollikomitee liikmetena. Hageja ei ole aga toonud välja ainsatki selgitust, põhjendust või tõendit selle kohta, kuidas oleks pidanud kostja eristama hageja ja Krediidipanga nõukogu või kontrollikomitee tegevust. Kostja on selgitanud, kuidas oli hagejal võimalik sisuliselt kontrollida ja kuidas ta faktiliselt kontrollis kontrollikomitee loomist, selle tegevust ja Krediidipanga tolleaegse nõukogu tegevust.
Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja oma väiteid tõendanud. Keeruline on ette kujutada, kuidas oleks kostja pidanud eristama hageja ja hageja esindajatest Krediidipanga nõukogu ja kontrollikomitee liikmete tegevust olukorras, kus pangasaladuse avaldamist soovivad kirjad saabusid hageja kirjaplangil ja faksituna hageja peakontorist. Hageja ei ole esitanud ainsatki tõendit, mille pinnalt saaks kohus teha järelduse, et sellised kirjad ei vastanud hageja tahtele. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kontrollikomitee loodi XXX OÜ tehingute kontrollimiseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendi selle kohta, et kontrollikomitee loodi väidetavalt ebaseaduslike aktsiatehingute kontrollimiseks.
Krediidipanga nõukogu ja kontrollikomitee liikmed XXX ja XXX esitasid kontrollikomitee loomise otsusele ja selle lisale tuginedes panka auditeerivale Deloitte advokaadibüroole 20.12.2011.a nimekirja ettevõtetest, mille tehingute kohta ajavahemikul 2009–2011 kontrollikomitee informatsiooni soovis. Selles nimekirjas ei ole mitte ühtegi kostjaga seotud ettevõtet. Kui kontrollikomitee oleks loodud XXX OÜ või mistahes kostjaga seotud ettevõtte aktsiatehingute uurimiseks, siis oleks selline ettevõte olnud uuritavate ettevõtete nimekirjas. Seega ei põhine hageja väited kontrollikomitee loomisest eesmärgiga uurida „kahtlaseid aktsiatehinguid“ ühelgi tõendil. Veelgi enam, hageja ja XXX OÜ olid juba 15.11.2011.a kokku leppinud kompromissis vaidlusaluste tehingute osas ning XXX hageja volitatud esindajana kinnitas, et hagejal puuduvad mistahes pretensioonid kostja, XXX OÜ, Krediidipanga ja selle juhtide suhtes.
Hageja esitas teadlikult kohtule ebaõige väite, mille kohaselt „Puudub vaidlus, et kõnealused Krediidipanga aktsiate ostu-müügi tehingud allkirjastas ühelt poolt selleks ajaks hageja presidendi ametikohalt kõrvaldatud XXX ning teiselt poolt ühe lepingu osas kostjale kuuluva ettevõtte juhataja ning kostja abikaasa XXX“. Hageja väide on ebaõige osas, milles hageja väitis, et aktsiatehingute allkirjastamise hetkeks oli XXX oli hageja presidendi ametikohalt tagandatud. Tehingu sõlmimise ajal 24.03.2011.a oli hageja president XXX. Hageja üldkoosolek, millega otsustati vabastada XXX hageja presidendikohalt ja valiti hageja uueks presidendiks XXX, toimus ca üks kuu pärast 24.03.2011 aktsiatehingut, täpsemalt 21.04.
Kostja sai sellest teada hageja 11.05.2011.a kirjast. Hageja ei ole ka tõendanud, et tema endine president XXX oli 24.03.2011 ametist tagandatud. Hageja valis XXX tegelikult oma juhtorgani aseesimeheks. Hageja väited selle kohta, et AS Eesti Krediidipank juhatus osales koos 18 XXX ga rahapesu skeemis, ei ole millegagi tõendatud. Hageja avalduse alusel algatatud menetlus lõpetati ning kostja ei keeldunud ütluste andmisest mitte seetõttu, et ta ei soovinud ennast süüstada. Kostja ei olnud antud menetluses ei kahtlustatav ega süüdistatav.
Vaatamata kohtu selgitustel ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et mõni kriminaalasja materjalidest nähtuv asjaolu erines tegelikkusest. Seetõttu tuleb kõik kriminaalasja materjalid lugeda tervikuna usaldusväärseteks. Ebaselgeks jääb, miks on hageja arvates tõendid, milliste alusel kohus isikud kriminaalkorras süüdi mõistis, usaldusväärsed ainult kriminaalmenetluses.
Hageja menetluskulude taotlusele vaidles kostja osaliselt vastu. Hageja arvetelt nähtuvad toimingud, mis menetlusega ei seondu ning mida ei ole võimalik kontrollida. Mõne menetlusdokumenti puhul jääb arusaamatuks, missugust kohtuasja toimikus olevat dokumenti on konkreetselt silmas peetud. Samuti on hageja arvetelt nähtuv ajakulu ülemäära paisutatud. Lisaks on hageja taotlenud menetluskulude hüvitamist taotluste eest, mis ei olnud vajalikud ning mida kohus ei pidanud põhjendatuks.
Hageja taotles menetluskulude hüvitamist hagi kavandamise, koostamise, täiendamise ja viimistlemise ja lisade korrastamine eest kokku mahus 8,1 tundi (0,3+3,6+2,5+1,7). Kostja pidas ajakulu ülemäära suuseks, sest hagiavaldus koosneb suures osas lausete väljavõtetest, mis on kopeeritud hagiavalduse resolutsiooni. Hagiavalduse sisuline osa on väga lakooniline. Kostja leidis, et hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid tuleb vähendada osas, mis vastab 6,1 tunnile.
Hageja taotles menetluskulude hüvitamist kohtunõude analüüsi eest seoses jurisdiktsiooni ja BOM õigusvõimega ja kohtule vastuse koostamise ja esitamisega mahus 2 tundi. Selliseid kulusid pidas kostja põhjendamatuks. Hageja pidi esitama uue dokumendi seetõttu, et kohtule esitati puudustega hagiavaldus. Hageja jättis märkimata kostja elukoha ja selgitamata kohtualluvuse, samuti oli esitamata hageja registrikaardi ärakiri. Ebaõiglane on nõuda hageja vigade parandamise kulu hüvitamist kostjalt. Lakoonilise menetlusdokumendi koostamine ei saanud aega võtta 2 tundi. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 2 tundi.
Hageja taotles menetluskulude hüvitamist kohtule vastuse ja selgitava dokumendi koostamise eest Moskva Panga registriinformatsiooni osas 1,3 tunni ulatuses ning kohtule seisukoha esitamine eest seoses Moskva Panga apostille’ga kinnitatud registritunnistuse esitamisega 0,4 tunni ulatuses. Eelduslikult pidas hageja silmas oma 22.11.2013.a menetlusdokumenti, mis esitati kohtule seetõttu, et hagiavaldus oli puudustega ning 12.11.2013.a ei kõrvaldanud hageja kõiki puudusi. Puudub alus nõuda kostjalt hageja vigade parandamisega seotud kulude hüvitamist. Hageja oleks pidanud juba hagiavalduses põhjendama raskusi hageja õigusvõimet tõendavate dokumentide esitamisel. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 1,7 tundi (1,3+0,4).
Hageja taotles menetluskulude hüvitamist kostja 19.12.2013.a vastusega tutvumise, vastusele seisukoha kavandamise, koostamise, täiendamise, viimistlemise ja ülevaatamise eest kokku mahus 13,9 tundi (0,8+3,7+2,9+3,1+3,4). Kostja pidas ajakulu ülepaisutatuks ning pidas mõistlikuks ajakuluks kostja vastusega tutvumisel 0,8 tundi. Kostja vastuse koostamise ajaks olid hagejale juba asjaolud teada ning õiguslik positsioon kujundatud. Hageja 13.01.2014.a seisukohas korrati varasemaid seisukohti. Hageja vastuväited tunnistaja ülekuulamisele ja kostja vande all ülekuulamisele olid põhjendamatud. Kostja pidas põhjendatud kuluks mitte rohkem kui 2 tundi. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 11,1 tundi. 19
Hageja taotles menetluskulude hüvitamist materjalide läbivaatamise, Riigikohtu praktika otsimise ja analüüsimise eest mahus 2,8 tundi. Kostjale jäi selgusetuks, milliseid materjale läbi vaadati ning millist Riigikohtu praktikat otsiti ning kuidas seonduvad need toimingud käesoleva menetlusega. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 2,8 tundi.
Hageja taotles menetluskulude hüvitamist kostja 31.01.2014.a vastusega tutvumise, vastuse ja lisade analüüsimise, vastuseisukoha koostamise, täiendamise ja viimistlemise eest kokku mahus 16,4 tunni ulatuses (0,3+1,3+3,9+3,7+5,6+0,7+0,2+0,7). Kostja pidas ajakulu ülepaisutatuks. Kostja 31.01.2014.a vastusega tutvumiseks võis kuluda kuni 2 tundi. Hageja vastus kostjale on sisulises osas 7 lk pikk, milles hageja on suures osas korranud varasemaid seisukohti. Kostja pidas põhjendatuks hageja poolt koostatud dokumendile kuluvaks ajaks maksimaalselt 1,5 tundi. Eelkõige peab kostja põhjendamatuks dokumendi koostamisele ja täiendamisele kulunud aega. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 12,9 tundi. Samuti ei ole põhjendatud dokumendi viimistlemine mõlema esindaja poolt mahus 0,7 tundi. Seetõttu tuleb dokumenti hiljem täiendanud ja viimistlenud hageja esindaja M.-J. Raude menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 0,7 tundi.
Hageja on menetluskuludena esitanud kirje „Menetlusdokumendi koostamine vastuseks XXXvastuargumentidele“, mis vastab mahule 1,5 tundi. Kirjest ei selgu, millist menetlusdokumenti millistele vastuargumentidele koostati ning

see menetluses esitati. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 1,5 tundi.

Hageja taotles menetluskulude hüvitamist
mai 2014 istungiks ettevalmistamise eest kokku mahus 8,7 tundi (4+4,7). Kostja pidas kulu põhjendamatuks ning esindajate mõistlik aeg istungi ettevalmistamiseks võis olla maksimaalselt 1 tund esindaja P. Kerese osas. Hageja esindaja M.-J. Raude osas leidis kostja, et põhjendatud oli istungiks ettevalmistamine mahus 2 tundi. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 3 tundi ning esindaja M.-J. Raude menetluskulusid osas, mis vastab mahule 2,7 tundi.
Hageja taotles menetluskulude hüvitamist
mai 2014 istungil osalemise eest kokku mahus 6,4 tundi (3,2+3,2). Kostja pidas kulu põhjendamatuks. Istung algas kell 10.01 ning lõppes 12.
Põhjendatuks tuleb pidada seega istungil osalemist istungi toimumise aja ulatuses protokolli järgi, so 2 tundi ja 37 minutit esindaja kohta. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 0,6 tundi ning hageja esindaja M.-J. Raude menetluskulud samuti osas, mis vastab mahule 0,6 tundi.
Hageja taotles menetluskulude hüvitamist „kohtule esitatavate võimalike täiendavate materjalide analüüsimise“ eest mahus 1,5 tundi. Kostjale jäi selgusetuks, milliseid materjale analüüsiti ning millisel viisil seostub nende materjalide analüüsimine käesoleva kohtuasjaga. Samuti ei selgu,

mingeid materjale selle toimingu tulemusel esitati või juhul, kui seda tehti,

nende dokumentide esitamine oli vajalik ja põhjendatud. Seetõttu ei oleks võimalik nimetatud toimingute eest nõuda hüvitist kostjalt. Seetõttu tuleb hageja esindaja M.-J. Raude menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 1,5 tundi. 97. Hageja taotles menetluskulude hüvitamist toimikumaterjalide analüüsimine ja kliendi informeerimise eest mahus 3,6 tundi. Kostja pidas seda põhjendamatuks ajakuluks, sest hageja esindajad olid toimikumaterjalidega juba kursis. Samuti ei selgu, millisel eesmärgil informeeriti klienti ning

see seondus käesoleva menetlusega. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 3,6 tundi. 20

Hageja taotles hüvitist oma
juunil 2014 esitatud dokumendile väidetavalt kulunud 3,8 tunni eest. Kostja pidas ajakulu põhjendamatuks. Põhjus, miks hageja sellise dokumendi koostas, tuleneb hageja enda eksimustest hagiavalduse esitamisel. Kohus andis hagejale võimaluse seisukoha koostamiseks seetõttu, et hageja ei olnud hagiavalduses nõuetekohaselt täitnud oma tõendamiskoormist. Dokumendi koostamise eest ei saa kostjalt nõuda kulude hüvitamist. Lisaks sisaldab hageja poolt esitatud dokument põhjendamatult taotlust kuulata üle XXX ning nö vigade parandusena XXX. Hageja oleks pidanud juba hagiavalduse esitamisel hindama oma väidete tõendamise võimalusi ning seejuures taotlema ka vastavate tõendite arvestamist, mida hageja ekslikult aga ei teinud. Seetõttu on täielikult põhjendamatu hüvitada hagejale kulutused seoses hageja
juunil 2014 esitatud dokumendiga. Seetõttu tuleb hageja esindaja M.-J. Raude menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 3,8 tundi.
Hageja taotles menetluskulude hüvitamist kostja 02.07.2014.a vastuse ja selle lisadega tutvumise, nende analüüsimise, seisukohtade kujundamise, seisukoha koostamise, täiendamise, viimistlemise ja kohtusse esitamise eest kokku mahus 13,1 tundi (1,9+2,8+4,2+3,4+0,8). Kostja pidas ajakulu ülepaisutatuks. Hageja 15.09.2014.a menetlusdokumendist ei nähtu vajadust teha tööd hageja viidatud mahus. Kostja 02.07.2014.a vastusega tutvumiseks ja analüüsimiseks võis kuluda kuni 1,5 tundi, mitte aga 4,7 tundi, nagu on märkinud hageja. Hageja koostatud dokumendi sisulise osa pikkuseks oli 3,5 lehekülge, millest 1 lk oli taotlus, mida tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe ning mida kohus ei rahuldanud. Lisaks on hageja nimetatud dokumendis korranud veelkord põhjendamatult XXX i ülekuulamist, mida kohus ei pidanud põhjendatuks. Kuna hageja koostatud küllaltki lakooniline dokument koosneb põhjendamatutest taotlustest, ei saa selle dokumendi koostamise eest hüvitamist nõuda. Seetõttu tuleb hageja esindaja M.-J. Raude menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 11,1 tundi.
Hageja taotles menetluskulude hüvitamist 24.09.2014.a eelistungi ettevalmistamise ja sellel osalemise eest kokku mahus 7 tundi (3,5+3,5). Kostja pidas kulu ülepaisutatuks. 24.09.2014.a istung kestis 51 minutit. Kostja pidas istungiks ettevalmistumise põhjendatud ajaks hageja esindajate poolt maksimaalselt 1 tund esindaja kohta. Seega oleks põhjendatud ajaks istungiks ettevalmistumisel ja sellel osalemiseks kokku 1,85 tundi esindaja kohta. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 1,65 tundi ning hageja esindaja M.-J. Raude menetluskulusid samuti 1,65 tundi.
Hageja taotles hüvitist tõlkekulude eest, kuid hageja esitatud tõend ning selle tõlge olid asjakohatud ning esitatud seetõttu põhjendamatult. Tõend pidi tõendama asjaolu, mille üle puudus vaidlus. Seetõttu tuleb hageja menetluskuludest maha arvestada tõlkekulu mahus 0,8 tundi ja esindaja M.-J. Raude menetluskulu mahus 0,6 tundi.
Hageja taotles menetluskulude hüvitamist kohtu tegevusele vastuväite koostamise eest ajalises mahus 2,4 tundi ning selle kohtusse esitamise eest ajalises mahus 0,1 tundi. Kostja pidas kulu põhjendamatuks, sest kohus jättis vastuväite rahuldamata. Põhjendamatu vastuväite esitamise kulu hüvitamist ei saa kostjalt nõuda. Seetõttu tuleb hageja esindaja M.-J. Raude menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 2,5 tundi.
Hageja taotles menetluskulude hüvitamist 22.01.2015.a istungiks ettevalmistamise eest ajalises mahus 3 tundi esindaja P.Kerese osas ja 3,4 tundi esindaja M.-J. Raude osas. Kostja pidas ajakulu ülepaisutatuks.
jaanuaril 2015.a toimunud kohtuistungi peamine sisu oli tunnistajate ülekuulamine, mis ei saanud nõuda niivõrd pikka istungiks ettevalmistamise aega. Samuti olid hagejate esindajad asja materjalidega juba eelnevalt tuttavad ning oma õiguslikud positsioonid kujundanud. Kostja peab põhjendatuks
jaanuari 2015 istungiks ettevalmistamise aega mahus maksimaalselt 1 tund esindaja kohta. Seetõttu tuleb hageja poolt esitatud 21 menetluskuludelt maha arvestada esindaja P. Keres kulud mahus 2 tundi ning esindaja M.-J. Raude kulud mahus 2,4 tundi.
Kokkuvõttes pidas kostja põhjendatuks arvestada maha hageja esindaja P. Kerese tööst 49 tundi ning hageja esindaja M.-J. Raude tööst 28 tundi. Seega ei ole kindlasti põhjendatud hageja esindaja P. Kerese töö suuremas mahus kui 17,6 tundi (63,6+3-49) ning hageja esindaja M.-J. Raude töö mahus 11,4 tundi (36,4+3-28). Hageja põhjendatud esindajakulud ei ületa 4474 eurot (17,6*170+11,4*130) ning menetluskulud kokku seega ei ületa 4474 + 300 + 2 = 4776 eurot.
Kostja esindaja Ants Nõmper palus hagejalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 3075 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Taotluse kohaselt olid menetluskulud ilma käibemaksuta. Kostja esindaja Martin Männik palus hagejalt kostja menetluskuludena välja mõista 7410 eurot. Kulud on kokkuleppel kostjaga kandnud XXX OÜ ning kulude summa on ilma käibemaksuta. KOHTU PÕHJENDUSED
Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osalisele rahuldamisele.
Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja on olnud AS Eesti Krediidipank üks aktsionäridest alates 01.01.2011.a; 2) kostja oli AS Eesti Krediidipank juhatuse liige ajavahemikul 19.08.1997.a kuni 04.05.2012.a, misjärel on ta olnud AS Eesti Krediidipank nõukogu esimees kuni käesoleva ajani; 3) kostja avaldas 25.09.2013.a ajalehes „Postimees“ ning veebiportaalides Postimees+ ja e24 artiklis „Pangaomanikud tülis“ (toimiku
kd, lk 10-17) hagiavalduses loetletud ja kostjale omistatud väited; 4) kostja avaldas AS Eesti Krediidipank aktsionäridele 11.09.2013.a saadetud kirjas ja selle lisades (toimiku
kd, lk 18-30) hagiavalduses loetletud ja kostjale omistatud väited.
Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle,

kostja avaldas hageja suhtes eelviidatud artiklis ja kirjas ebaõigeid väiteid. Pooled vaidlevad ka selle üle,

osad kostja avaldatud väidetest on hinnatavad väärtushinnangutena ning

kostja tegevus väidete avaldamisel on omistatav AS-le Eesti Krediidipank. Samuti vaidlevad pooled selle üle,

hageja saab esitada kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet nende väidete osas, mis puudutavad hageja seaduslikku esindajat XXX .

Pooled ei vaidle põhimõtteliselt selle üle, et kostja avaldatud väiteid on nende sisu alusel võimalik liigitada nelja gruppi ehk esiteks pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele ligipääsu otsimisega seotud väited, teiseks XXX ja XXX palkamise ja ülesannetega seotud väited, kolmandaks kostja elu ära rikkumise lubamisega seotud väited ning neljandaks väikeaktsionäride ähvardamise ja aktsiate jõuga ülevõtmisega seotud väited. Kohus peab võimalikuks hinnata kostja avaldatud väiteid poolte soovitud gruppide kaupa.
Hageja leidis, et kõik kostja avaldatud väited kõigis neljas grupis kujutavad endast faktiväiteid. Kuivõrd kostja avaldas andmeid AS Eesti Krediidipank aktsionäridele ja meediaväljaannetee, vastutab ta andmete avaldamise eest. Kostja avaldatud faktiväited on ebaõiged ning vastutus ebaõigete andmete avaldamise eest on ette nähtub objektiivsena, millest 22 tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas nagu andmed avaldati. Seetõttu palus hageja kohustada kostjat esitama omal kulul avalduse ajalehe „Postimees“ ja veebiportaalide Postimees + ja e24 väljaandjale ning AS Eesti Krediidipank aktsionäridele, milles ta teatab, et tema poolt varem avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele. Kostja poolt ebaõigete andmete avaldamist ei saa omistada juriidilisele isikule AS-le Eesti Krediidipank vaatamata sellele, et kostja tegutses andmete avaldamisel nõukogu esimehena. Suhetes kolmandate isikutega saab panka esindada juhatus ning nõukogu ühe liikme tegevust ei saa omistada AS-le Eesti Krediidipank. XXXon hageja esindusõiguslik president, mistõttu hageja saab esitada temaga seotud andmete ümberlükkamise nõude.
Kostja leidis hagiavaldusele vastu vaieldes esmalt, et nõue on esitatud vale isiku vastu, sest kostja avaldas andmeid AS Eesti Krediidipank nõukogu esimehena. Andmed, mis avaldati aktsionäridele, olid seotud hageja taotlusega panna aktsionäride üldkoosoleku päevakorda kostja nõukogu liikme ametikohalt tagasikutsumine. Kostja ei avaldanud oma kirjas andmeid avalikkusele, vaid juriidilise isiku sisesuhte raames. Seetõttu leidis kostja, et õigeks kostjaks antud vaidluses on AS Eesti Krediidipank. Ühtlasi oli kostja seisukohal, et tema poolt XXX osas avaldatud väidete puhul ei saa hagejaks olla Moskva Pank.
Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hagiavaldus on tema vastu esitatud ebaõigesti. Samuti ei nõustu kohus kostja väidetega, et hageja ei saa esitada nõuet nende väidete osas, mis puudutavad tema seaduslikku esindajat XXX .
VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lõikest 3 tuleneb, et hoolimata eeltoodud lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Vastavalt VÕS § 1047 lõikele 4 võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest,

andmete avaldamine oli õigusvastane. 114. Eeltoodust tuleneb, et vastutus ebaõigete andmete avaldamise eest on tõepoolest seaduses sätestatud objektiivse vastutusena ehk ebaõigete andmete avaldaja kohustus ebaõiged andmed ümber lükata ei sõltu andmete avaldamise õigusvastasusest või avaldaja süüst. Kohustus ebaõiged andmed ümber lükata ei sõltu ka sellest,

andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest (RK TKo 3-2-1-17-05, p 27, 3-2-1-73-07, p 14, 3-2-1-145-07, p 14, 3-2-1-166-12, p 14). Samuti tuleneb eeltoodud sättest, et avaldajaks tuleb pidada isikut, kes andmeid avaldas mistahes kolmandatele isikutele. VÕS §-st 1047 ei tulene, et ebaõigete andmete avaldamisele järgneb nende ümberlükkamise kohustus vaid siis, kui andmeid on avaldatud meediaväljaannetele või muul viisil laiemale avalikkusele.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja XXXoli selleks isikuks, kes avaldas hageja poolt vaidlustatud väited meediaväljaannetele ning AS Eesti Krediidipank aktsionäridele. Kohus leiab, et kuivõrd kostja avaldas andmed, mida hageja pidas ebaõigeteks, on hagiavaldus esitatud õige kostja vastu. Riigikohus on leidnud, et avaldamine VÕS § 1047 mõistes on andmete kolmandale isikule teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb andmed kolmandale isikule teatavaks (RK TKo 3-2-1-95-05, p 25, 3-2-1-166-12, p 13). 23
Kohus ei nõustu kostja arusaamaga, et kuivõrd kostja oli AS Eesti Krediidipank nõukogu esimees, oli andmete avaldajaks AS Eesti Krediidipank. Kostja ei saa ennast nõukogu esimehena samastada juriidilise isikuga ning kostja tegevus nõukogu esimehena ei ole omistatav AS Eesti Krediidipank nõukogule kui organile. Kohus nõustub hageja väidetega, et isegi kui andmeid oleks avaldanud AS Eesti Krediidipank nõukogu, ei ole nõukogu näol tegemist juriidilise isiku esindusorganiga. TsÜS § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku juhatus või seda asendab organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. ÄS § 306 lg 1 järgi juhib ja esindab aktsiaseltsi juhatus, mis on aktsiaseltsi juhtorgan. Eeltoodust tuleneb, et kostja kui AS Eesti Krediidipank nõukogu esimees ei ole panga juhtorganiks. Kostja ei olnud vaidlusaluste andmete avaldamisel AS Eesti Krediidipank esindusõiguslik isik, mistõttu saab ebaõigete andmete avaldamise eest olla vastutav ainult kostja kui füüsiline isik.
Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille järgi ei olnud AS Eesti Krediidipank aktsionäridele kirja saatmisel tegemist andmete avaldamisega kolmandatele isikutele, sest tegemist oli juriidilise isiku sisesuhtega. Kohus leiab, et VÕS § 1047 puhul ei oma ebaõigete andmete avaldamisel tähtsust see, milline oli andmete avaldaja eesmärk. Isegi juhul, kui kostja pidas vajalikuks oma kirjaga vastata ühe aktsionäri ettepanekule ta nõukogu liikme ametikohalt tagasi kutsuda, ei tulene sellest, et kirjas ebaõigete andmete avaldamise korral kostja ei vastuta. Juriidilise isiku aktsionärid ei ole sõltuvad juriidilisest isikust endast ning eraldiseisvatena ei saa juriidilise isiku aktsionäre samastada juriidilise isikuga. TsÜS § 31 lg 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organiteks eeskätt üldkoosolek ja juhatus. Seega ei ole aktsionärid (kui nad ei tegutse põhikirja ja seaduse alusel kokku kutsutud üldkoosoleku raames ega otsusta seal päevakorras ette nähtud küsimusi) juriidilise isiku organiks. Aktsionäre tuleb kohtu hinnangul käsitleda kolmandate isikutena, kellele kostja füüsilise isikuna pidas vajalikuks teatud andmeid avaldada oma kirjas. Kui kostja avaldatud andmed on ebaõiged, tuleb kostjal ebaõiged andmed ümber lükata sõltumata sellest, et kiri ei olnud suunatud avalikkusele ning kirja adressaatideks olid isikud, kes on AS Eesti Krediidipank aktsionärid. Seega on hageja esitanud oma nõude õige kostja vastu.
Kohus ei nõustu kostja arusaamaga sellest, et XXX puudutavate ebaõigete andmete osas hageja nõue kostja vastu esitada ei saa. 11.09.2013.a AS Eesti Krediidipank aktsionäridele saadetud kirjas avaldas kostja muuhulgas järgmise väite: „ XXXähvardas XXX, et keeldumisel koostööst Moskva Pangaga kliente puudutavate andmete avaldamise osas tehakse kõik, et „rikkuda XXX elu““. Pooled ei vaidle selle üle, et XXX näol on tegemist hageja seadusliku esindajaga, kelle väidetav suhtlemine kostjaga oli tingitud vaid sellest, et XXX täitis oma kohustusi hageja seadusliku esindajana (erinevalt kostjast, kes andmete avaldamisel AS Eesti Krediidipank seaduslik esindaja ei olnud). Kohus leiab, et kuivõrd XXX kui seadusliku esindaja tegevus on omistatav juriidilisele isikule, keda ta esindas ehk hagejale, on hagejal õigus nõuda kostjalt viidatud lauses avaldatud andmete ümberlükkamist. Lisaks nähtub avaldatud andmetest selgelt, et XXX väidetav ähvardus oli seotud hageja ehk Moskva Panga tegevusega ning kostjalt soovis ligipääsu pangasaladuse andmetele just Moskva Pank. Seega on avaldatud andmed otseselt seotud hagejaga ning hagejal on õigus nõuda nende ümberlükkamis Järgnevalt asub kohus nelja avaldatud andmete grupi osas hindama,

kostja on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid või mitte,

mõned kostja väidetest on hinnatavad väärtushinnangutena ning

hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on põhjendatud või mitte. Pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele ligipääsu otsimisega seotud väited

Ajalehes „Postimees“ ja veebiportaalides Postimees+ ning e24 25.09.2013.a ilmunud artiklis „Pangaomanikud tülis“ avaldas kostja: „Moskva Pank on püüdnud ligi pääseda Krediidipanga kliendiandmetele“. 11.09.2013.a AS Eesti Krediidipank aktsionäridele saadetud 24 kirjas avaldas kostja järgmised väited: „Moskva Panga püüdlustega saavutada juurdepääs Krediidipanga kliente puudutavatele, pangasaladusega kaitstud andmetele“; „Moskva Pank avaldas korduvalt ka Krediidipanga juhtkonnale ning töötajatele [et nende tegelik eesmärk], on ligipääs Krediidipanga kliendiandmetele“; „Moskva Pank kui AS Eesti Krediidipank aktsionär on korduvalt [...] üritanud pääseda ligi andmetele AS Eesti Krediidipank klientide hoiuste ning tehingute kohta“. Pooled nõustusid, et tegemist on väidetega, mis puudutavad pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele ligipääsu otsimist.
Hageja leidis, et kõik kostja avaldatud väited olid ebaõiged ning hageja ei ole soovinud saada ligipääsu AS Eesti Krediidipank pangasaladusega kaitstud andmetele. Kõik kostja poolt antud grupis avaldatud väited on faktiväited ning sõna „eesmärk“

utamisest võib järeldada, et kostjale on teada hageja tegevuse kohta muid fakte, millest kostja hinnang tulenes. Kostja on ebaõigesti samastanud AS Eesti Krediidipank nõukogu ja kontrollikomitee tegevust hageja tegevusega, kuid hageja on eraldiseisev juriidiline isik, kes ei ole loonud kirjavahetust nõukogu, kontrollikomitee ja juhatuse vahel.

Kostja leidis, et ta avaldas väärtushinnangu, mitte faktiväite, kui teatas, et hageja tegevuse eesmärgiks oli pangasaladusele ligipääs. See, mis on tegevuse eesmärk, ei ole mõõdetav ega kontrollitav, vaid tegemist on subjektiivse hinnanguga teole. Tegevuse eesmärgi tõesus ei ole kohtumenetluses tõendatav. Hageja huvi pangasaladuse vastu oli ajendatud sündmustest Venemaal ning kontrollikomitee loomine oli hageja katse saada juurdepääsu pangasaladusele. Hageja tahet saada ligipääsu pangasaladusele kinnitab panga nõukogu tegevus. Vaidlust ei saa olla selle üle, et andmed, millele ligipääsu hageja soovis, olid pangasaladusega kaitstud andmed. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas oleks kostja pidanud eristama hageja tegevust AS Eesti Krediidipank nõukogu ja kontrollikomitee tegevusest. Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt saadetud kirjad ei vastanud tema tahtele.
Kohus on seisukohal, et vaatamata sõnastusele on kostja poolt antud grupis avaldatud väidete näol tegemist faktiväidete ja mitte väärtushinnangutega. Vastavalt VÕS § 1046 lõikele 1 on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu

utamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

Eeltoodust tulenevalt võib väärtushinnangu avaldamine olla õigusvastane, kuid iseenesest ei saa ebakohase väärtushinnangu ümberlükkamise nõuet esitada. Kohtus saab nõuda üksnes ebaõigete andmete ümberlükkamist. Väärtushinnangu mõiste sisustamisel on Riigikohus leidnud, et väärtushinnang väljendub isikule antud hinnangus, mis oma vormi või sisu tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtushinnangut ümber lükata (RK TKo 3-2-1-11-04, p 10).
Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et avaldatud väiteid tuleb hinnata sellistena nagu nad avaldatud on ehk kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RK TKo 3-2-1-67-10, p 10, 3-2-1-145-07, p 13, 3-2-1-80-13, p 36). Isiku suhtes võidakse avaldada ebaõigeid andmeid ka sellel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest tulenevalt saab mõistlikult järeldada, et avaldajale on teada mingeid otseseid fakte, mis isikut puudutavad. Ka sellisel juhul on 25 kohaldatav VÕS § 1047 lg 4 (RK TKo 3-2-1-145-07, p 13). Kohtupraktikas tuleb üldjuhul käsitleda isiku kohta mistahes avaldatud andmeid sisaldavat lauset faktiväitena (RK TKo 3-2-153-07, p 18, 3-2-1-145-07, p 15) ning isiku suhtes mõne asjaolu avaldamist tuleb pidada tema kohta faktiväite avaldamiseks (RK TKo 3-2-1-161-05, p 10). Üksnes siis, kui avaldatud väited on üldised ja vaieldavad, võib tegemist olla väärtushinnanguga (RK TKo 3-2-1-53-07, p 19).
Kohus leiab, et kuigi lausetes „Moskva Pank on püüdnud ligi pääseda Krediidipanga kliendiandmetele“, „Moskva Panga püüdlustega saavutada juurdepääs Krediidipanga kliente puudutavatele, pangasaladusega kaitstud andmetele“, „Moskva Pank avaldas korduvalt ka Krediidipanga juhtkonnale ning töötajatele [et nende tegelik eesmärk], on ligipääs Krediidipanga kliendiandmetele“ ning „Moskva Pank kui AS Eesti Krediidipank aktsionär on korduvalt [...] üritanud pääseda ligi andmetele AS Eesti Krediidipank klientide hoiuste ning tehingute kohta“ on kostja

utanud väljendeid „on püüdnud“, „püüdlused“, „tegelik eesmärk“ ja „üritanud pääseda“, ei ole lausete näol tegemist väärtushinnangute, vaid faktiväidetega. Avaldatud lausetest võib mõistliku isiku arusaama alusel järeldada, et kostjale on teada mingid konkreetsed asjaolud, millistest tulenevalt on ta leidnud, et Moskva Panga püüdluseks ja eesmärgiks oli saada ligipääsu pangasaladusega kaitstud AS Eesti Krediidipank andmetele. Kohus ei nõustu kostja arusaamaga, et see, milline on tegevuse eesmärk, on alati kellegi subjektiivne hinnang teole. See, mis on isiku tegevuse eesmärgiks, võib tuleneda erinevatest faktilistest asjaoludest, millistest kogumis saab järeldada objektiivselt, mille saavutamisele on isiku tegevus suunatud. Väljendite „on püüdnud“ ja „püüdlustega saavutada“

utamisest võib mõistliku isiku arusaama alusel järeldada, et tegevuse soovitud eesmärki ei õnnestunud saavutada ning tegevus jäi seetõttu lõpetamata. Kuivõrd kohtu hinnangul on kostja avaldanud hageja suhtes faktiväiteid, millistest võib järeldada, et kostjale olid teada mingid täiendavad konkreetsed faktilised asjaolud, asub kohus järgnevalt hindama,

kostja avaldas hageja suhtes ebaõigeid andmeid või mitte. 126. Enne poolte poolt esitatud tõendite hindamist peab kohus vajalikuks viidata nendele krediidiasutuste seaduse (

) sätetele, mis vaidlusalusel ajal (ehk redaktsioonis, mis kehtis kuni 19.05.2014.a) reguleerisid krediidiasutuse nõukogu ja kontrollikomitee pädevust ning pangasaladuse mõistet. 127.

§ 52

lg 1 sätestab, et krediidiasutuse nõukogu on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis planeerib krediidiasutuse tegevust, annab juhatusele tegevusjuhiseid krediidiasutuse juhtimise korraldamisel ja teostab järelevalvet krediidiasutuse tegevuse üle, samuti juhatuse tegevuse üle krediidiasutuse juhtimisel.

§ 52

lg 2 tuleneb, et nõukogu liikmed peavad tagama kontrolli selle üle, et nii krediidiasutuse, selle juhatuse kui töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud sise-eeskirjade ja muude reeglite sätetega. Krediidiasutuse nõukogu pädevus ja kohustused on loetletud

§ 52

lõikes 4, mille alusel on nõukogul muuhulgas õigus kinnitada krediidiasutuse tegevuse kontrollimise üldpõhimõtted, krediidiasutuse eelarve ja investeeringute kava. Samuti on nõukogul õigus otsustada nende tehingute tegemine, mis väljuvad krediidiasutuse igapäevase majandustegevuse raamidest. Krediidiasutuste seadusest ei tulene, et nõukogu pädevusse kuuluks krediidiasutuse klientidega igapäevaste majandustehingute sõlmimine, nende tehingute täitmise kontrollimine, samuti klientide igapäevaste pangandustoimingute andmete hindamine. 128.

§ 62

lg 1 nägi ette, et nõukogu võis moodustada krediidiasutuse juhatuse tegevuse kontrollimiseks komitee (nõukogu kontrollikomitee), mille pädevuse, õigused ja tegevuse põhimõtted määrab krediidiasutuse nõukogu. Vastavalt

§ 62

lõikele 2 võisid nõukogu kontrollikomitee liikmeteks olla nõukogu liikmed ning muud nõukogu poolt määratud isikud. Komitee liikmeks ei või olla krediidiasutuse juhatuse liige ega krediidiasutuse töötaja. Seega tulenes seadusest, et kontrollikomitee pädevuses sai olla krediidiasutuse juhatuse tegevuse 26 kontrollimine. Pädevust kontrollida krediidiasutuse klientide andmeid või nendega seotud tehinguid kontrollikomiteel seaduse alusel ei olnud. 129.

§ 88

lg 1 nägi ette, et pangasaladusena tuli käsitleda kogu teavet ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta. Pangasaladusena ei käsitletud

§ 88

lg 2 alusel andmeid, mis olid avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad, koondandmeid, mille põhjal ei saanud kindlaks teha üksikkliendi andmeid ega koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvaid isikuid, krediidiasutuste asutajate ja aktsionäride või liikmete nimekirja ning andmeid nende osa suuruse kohta krediidiasutuse aktsia- või osakapitalis, sõltumata kliendiks olemisest, samuti informatsiooni kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees.

§ 88

lg 3 sätestas, et krediidiasutusel oli õigus avaldada klienti puudutavat pangasaladust kolmandatele isikutele vaid kliendi kirjalikul nõusolekul, kui pangasaladuse avaldamise kohustus või õigus ei tulenenud

§ 88

lõikes 5, 51, 8, 9 või 10 sätestatust.

§ 88

lg 4 nägi ette, et krediidiasutuse juhid, töötajad ning muud isikud, kellel on juurdepääs pangasaladusele, on kohustatud töötlema pangasaladuseks olevaid andmeid kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse sätetega ja hoidma neile teada olevat pangasaladust tähtajatult, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 130. Vastavalt

§ 88

lõikele 5 oli krediidiasutus kohustatud avaldama pangasaladust Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Samuti oli krediidiasutus kohustatud avaldama pangasaladust seaduses sätestatud nõuete alusel kohtule või kohtumääruses sätestatud isikule, kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile, maksuhaldurile, Riigikontrollile, pärima õigustatud isikule, Tagatisfondi poolt määratud isikule, välisriigi finantsjärelevalve või muu finantsjärelevalve asutusele Finantsinspektsiooni kaudu, majanduslike huvide deklaratsioonide hoidjale ning Maksu- ja Tolliametile.

§ 88

lg 51 järgi võis krediidiasutus vastusena järelpärimisele avaldada pangasaladust oma emaettevõtjale konsolideeritud aruannete koostamiseks ning krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele. Kliendi kohustuse rikkumisega seotud andmeid on lubatud edastada, kui kohustuse rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui seitse aastat ja kliendi kohustuse rikkumisega seotud isikuandmeid, kui kohustuse rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat.

§ 88

lg 7 nägi ette, et isikud, kellele on avaldatud pangasaladust, võivad seda

utada ainult järelepärimises nimetatud eesmärgil ja neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti. Ühtlasi oli krediidiasutusel

§ 88

lg 8 alusel õigus ja kohustus avaldada pangasaladust rahapesu andmebüroole ja Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses ettenähtud juhtudel ja ulatuses. 131. Eeltoodud loetelust võib järeldada, et andmeid selle kohta, millised on krediidiasutuse kliendid (koos nende nimede ja aadressidega), andmeid klientide poolt tehtud tehingute ja ülekannete kohta koos nende pangakontode väljavõtetega tuleb pidada pangasaladuseks ning neid andmeid võis krediidiasutus väljastada ainult seaduses otseselt määratletud isikutele seaduses ettenähtud õiguslikel alustel. Isikutel, kellele pangasaladus väljastati, oli omakorda kohustus hoida pangasaladust tähtajatult ning

utada saadud andmeid ainult järelpärimises märgitud eesmärgil.

§-st 88 ei tulene, et pangasaladuseks olevaid andmeid võis piiramatult väljastada krediidiasutuse nõukogule ja kontrollikomiteele mistahes eesmärgil. Samuti ei tulenenud

§-st 88, et krediidiasutuse nõukogul või kontrollikomiteel oleks omakorda õigus väljastada pangasaladuseks olevaid andmeid kolmandatele isikutele, sh krediidiasutuse mistahes aktsionäridele. Ühtlasi tulenes

§ 89

lõikest 1, et krediidiasutuse kliendiks oli iga isik, kes

utas või oli

utanud krediidiasutuse poolt pakutavat teenust, või isik, kes oli krediidiasutuse poole pöördunud teenuse

utamise eesmärgil ja kes oli selle krediidiasutuse poolt identifitseeritud. Kliendi isikuandmete töötlemiseks pidi krediidiasutusel olema isiku nõusolek vastavalt isikuandmete kaitse seadusele. Seega ei tulenenud krediidiasutuste seadusest, et 27 mitteresidentidest klientidele oleksid olnud tagatud teistsugused õigused kui Eesti residentidest klientidele. Ühtlasi ei tulenenud krediidiasutuste seadusest, et nõukogu poolt moodustatud kontrollikomiteel oleks õigus nõuda ligipääsu pangasaladuseks olevatele andmetele.

Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 06.03.2013.a ilmus ajalehes „Eesti Päevaleht“ artikkel „Putin võibki korruptsiooni Vene võimuladvikus peatada“ (toimiku
kd, lk 106-107), mille kohaselt arutas Vene Riigiduuma seaduseelnõud, mis sulgeks riigiametnike väliskontod. Artikli järgi oli eelnõu eesmärgiks võtta kõrgetelt riigiametnikelt ja nende lähedastelt sugulastelt võimalus paigutada raha pankadesse välismaal. Samuti nähtub asjas kogutud tõenditest, et Vene Föderatsiooni Riigiduuma võttis 24.04.2013.a vastu föderaalseaduse seoses keeluga teatud isikutel avada ning omada kontosid (hoiuseid), hoida sularaha ja väärtesemeid välismaa pankades, mis asuvad väljaspool Vene Föderatsiooni territooriumi, omada ja/või

utada välismaiseid finantsinstrumente (toimiku 3. kd, lk 19-20). Kostja väitis, et hageja püüdlused saada ligipääsu AS Eesti Krediidipank pangasaladusega kaitstud andmetele olid seotud eelviidatud seaduse vastuvõtmisega, kuid kohus sellega nõustuda ei saa. Kuigi Vene Föderatsiooni Riigiduuma võttis seaduse vastu 2013.a aprillis ehk enne, kui kostja avaldas vaidlusalused andmed (kostja avaldas andmed meediaväljaandele 25.09.2013.a ja kirjas aktsionäridele 11.09.2013.a), nähtub teistest kostja esitatud tõenditest, et sündmused, mis andsid kostjale alust andmeid avaldada, leidsid aset 2011.a ja 2012.a ehk enne seaduse vastuvõtmist. Seega ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust see,

või milline seadus võeti Venemaa Riigiduumas vastu 2013.a.

Kostja esitatud tõenditest nähtub, et 02.03.2011.a saatis hageja töötaja XXX e-kirja kostjale (toimiku
kd, lk 145-146, tõlge eesti keelde, lk 147-148), milles ta teatas, et Moskva Pangas läbi viidavate kontrollide raames tuli pangale teabenõue, mille osas sooviti informatsiooni AS-lt Eesti Krediidipank. E-kirjas oli viidatud selle lisale, milles sisalduvat informatsiooni sooviti saada. E-kirjale lisatud nimekirjast nähtub, et sooviti saada kõikide kehtivate lepingute nimekirja, mille tähtaeg oli kolm aastat või enam ja mille summaks oli üle 50 000 USD koos lepingu vastaspoole ja allkirjastamise aja nimetamisega. Samuti suurte tehingute nimekirja ning nimekirja kõigist olulistest pandilepingutest, hüpoteegi lepingutest ja muudest kohustuste tagamise vahenditest, samuti kõikide oluliste litsentsilepingute nimekirja. Kohus leiab, et seega saatis hageja töötaja XXX kostjale kui AS Eesti Krediidipank juhatajale nõude avaldada pangasaladuseks olevaid andmeid. XXX e-kirjast ei saa järeldada, et tegemist oleks antud isiku isikliku nõudega, sest kirjas oli viidatud vajadusele koguda andmeid seoses Moskva Pangas läbiviidava kontrolliga.
Järgnevalt nähtub asjas kogutud tõenditest, et AS Eesti Krediidipank 02.09.2011.a nõukogu otsusega nr 161 (toimiku
kd, lk 86-88) otsustati moodustada kontrollikomitee. Otsuse punktis 1.
oli märgitud, et panga juhatusel tuleb tutvuda otsuse lisaks oleva kontrollikomitee ülesannete projektiga ning esitada 09.09.2011.a õiguslik hinnang projektis märgitud mahus kontrolli läbiviimise võimalikkuse kohta. Otsuse punktis 1.
määrati kontrollikomitee tegevusperioodiks 05.09.2011.a kuni 10.10.2011.a. Otsuse vastuvõtmise poolt hääletasid nõukogu liikmed XXX, XXX, XXX ja XXX, vastu oli XXX, kes leidis oma eriarvamuses, et otsus võib olla vastuolus Eesti õigusaktidega ja kahjustada panga huve. Otsuse punktis 2.
määrati kontrollikomitee liikmeteks XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX ning otsuse punkti 3.
järgi pidi panga juhatus selgitama võimaluse sõlmida AS-ga XXX teabe esitamise ja

utamise konfidentsiaalsuse kokkuleppe.

Antud nõukogu otsusele lisatud kontrollikomitee ülesannete loetelust (toimiku
kd, lk 8990) nähtub, et kontrollikomitee pidi valikuliselt analüüsima AS Eesti Krediidipank klientide poolt tehtud transiitrahaülekandeid, milliste summa ületab 250 000 eurot ja mis olid tehtud ajavahemikul 2010.a septembrist kuni 2011.a augustini, samuti vajaduse korral alla viidatud 28 summa, et selgitada välja võimalikud rahapesu juhtumid. Samuti pidi kontrollikomitee tutvuma panga nende klientide dokumentatsiooniga, kes kuuluvad nn sihtrühma. Dokumentidega tutvumine hõlmas muuhulgas väljavõtteid panga operatsioonisüsteemidest, mis sisaldavad andmeid klientide kontodel toimunud käivete kohta ning finantsaruandlust. Oma ülesannete täitmiseks soovis kontrollikomitee saada ligipääsu panga ruumidesse, sh tuppa, mis on varustatud juurdepääsuga Internetile, samuti kolme arvutit, millel on ligipääs panga operatsioonisüsteemile, juurdepääsu klientide dokumentidele ja failidele ning õigust teha panga operatsioonisüsteemist väljavõtteid.
Seega nähtub kohtu hinnangul eeltoodust, et kontrollikomitee soovis saada ligipääsu nendele AS Eesti Krediidipank kliendiandmetele, mis on käsitletavad pangasaladusena. Andmed klientide poolt tehtud ülekannetest, samuti klientide dokumentatsioon, andmed klientide käivete kohta nende kontodel ning klientide finantsaruandlus on

§ 88

alusel hinnatavad pangasaladusena sõltumata sellest, millisel eesmärgil sooviti kontrollikomiteele anda võimalust andmetega tutvumiseks.

XXX-ga sõlmitava lepingu projektist (mis oli lisatud nõukogu otsusele, toimiku
kd, lk 91-96, tõlge eesti keelde, toimiku
kd, lk 158-162) tulenes, et XXX pidi muuhulgas analüüsima AS Eesti Krediidipank klientide maksetega seotud andmeid, kui ülekantud summa suurus oli vähemalt 250 000 eurot või vajaduse korral ka vähem, samuti muid klientide ja nende maksetega seotud andmeid. Lepingu preambula järgi pidi XXX täitma ülesannet Moskva Panga jaoks. Saadud informatsiooni pidi XXX hoidma salajas. Seega tulenes lepingu projektist otseselt, et XXX pidi saama ligipääsu ja hindama AS Eesti Krediidipank klientide pangasaladuseks olevaid andmeid ning seda ülesannet tuli tal täita hageja ehk Moskva Panga jaoks.
XXXpoolt 09.09.2011.a AS Eesti Krediidipank palvel koostatud memorandumist (toimiku
kd, lk 97-112) nähtub, et advokaat analüüsis eelviidatud nõukogu otsust kontrollikomitee loomise kohta. Memorandumis leiti, et otsuse lisaks 1 olev kontrollikomitee ülesannete loetelu ei ole kooskõlas Eesti õigusega ega ole juhatusele täitmiseks kohustuslik, sest juhatusel on keelatud avaldada pangasaladuseks olevat teavet kontrollikomiteele. Enamus soovitud informatsioonist oli hinnatav pangasaladusena, kuid krediidiasutuse vähemusaktsionärid ega nõukogu või kontrollikomitee liikmed ei saanud olla pangasaladuse osas õigustatud teabe saajateks. Samuti leiti memorandumis, et kontrollikomitee volitused ei saa olla laiemad nõukogu volitustest. Kontrollikomitee liikmete osas oli memorandumis märgitud, et viis liiget kontrollikomiteest ei ole nõukogu liikmed, vandeadvokaadid ega audiitorid, mistõttu puudus teave selle kohta,

tegemist on õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavate isikutega. Memorandumi järgi on krediidiasutuse juhatusel keelatud avaldada kontrollikomiteele pangasaladuseks olevat informatsiooni, sest pangasaladuseks olevat teavet võib avaldada vaid seadusega õigustatud isikutele. Pangasaladuse avaldamine XXX-le võis memorandumi järgi olla karistatav väärteona. Kontrollikomitee volitused ei saanud XXX hinnangul olla laiemad nõukogu volitustest ning nõukogul ei olnud õigust tegutseda juhatuse volitustes. Kohus nõustub antud memorandumis avaldatud seisukohtadega, arvestades eelviidatud krediidiasutuste seaduse sätteid.

15.09.2011.a saadeti AS-le Eesti Krediidipank kiri hageja Moskva Panga kirjablanketil (toimiku
kd lk 114, tõlge eesti keelde, lk 113), millele olid alla kirjutanud Moskva Panga asepresident ja AS Eesti Krediidipank nõukogu liige XXX ning Moskva Panga tütarpankade talituse juhataja ja AS Eesti Krediidipank juhatuse liige XXX. Kirjas paluti kostjal kui panga juhatuse liikmel kaaluda lepingu sõlmimist AS Eesti Krediidipank ja XXX vahel konfidentsiaalse teabe hoidmiseks ning

utamiseks. Lepingu projekti puudutavates küsimustes paluti pöörduda hr XXX poole. Kirjale oli lisatud lepingu projekt (toimiku

kd, lk 115-120, tõlge eesti keelde, toimiku
kd, lk 162-165), mille kohaselt tuli XXX-le tagada ligipääs AS 29 Eesti Krediidipank andmetele Moskva Pangaga sõlmitud kliendisuhte alusel. Lepingu alusel pidi AS Eesti Krediidipank võimaldama XXX-le ligipääsu pangasaladuseks olevatele andmetele. Lepingu projekti punkti 4.
järgi oli XXX-le õigus avaldada konfidentsiaalset informatsiooni kliendile ehk Moskva Pangale ja kliendi aktsionärile VTB Pangale. Seega nähtub kohtu hinnangul antud tõenditest, et hageja saatis AS-le Eesti Krediidipank pöördumise, milles palus viimasel sisuliselt tagada Moskva Pangale ligipääs AS Eesti Krediidipank pangasaladuseks olevatele andmetele läbi XXX-ga sõlmitava lepingu. Kuigi kaks Moskva Panga nimel kirjale alla kirjutanud isikutest olid AS Eesti Krediidipank organite liikmeteks, ei saa sellest kohtu hinnangul järeldada, et nad saatsid oma pöördumise üksnes isiklikul initsiatiivil. Kirjale lisatud lepingu projektist nähtub selgelt, et lepingu sõlmimise korral oleks pangasaladusena käsitletavaid andmeid avaldatud hagejale ehk Moskva Pangale.
AS Eesti Krediidipank 19.09.2011.a nõukogu otsusest nr 162 (toimiku
kd, lk 121-122) nähtub, et otsuse punkti 1.
järgi pidi AS Eesti Krediidipank tagama kontrollikomiteele võimaluse lugeda dokumente panga operatsioonisüsteemis (välja arvatud andmetele, mis Eesti õigusaktide kohaselt ei kuulunud kontrollikomiteele avaldamisele). Seega võttis nõukogu vastu veel üle otsuse, mille abil sooviti saada ligipääsu AS Eesti Krediidipank pangasaladuseks olevatele andmetele.
Samal päeval ehk 19.09.2011.a saatis XXX kontrollikomitee nimel kostjale kui AS Eesti Krediidipank juhatuse liikmele informatsiooni nõude (toimiku
kd, lk 123-124, tõlge eesti keelde toimiku
kd, lk 166-168), milles ta nõudis erinevate dokumentide ja teabe väljastamist, sh laenulepingute nimekirju ning andmeid erinevate ülekannete kohta. Andmed ja dokumendid, milliste avaldamist XXX nõudis, on kohtu hinnangul käsitletavad pangasaladusena

§ 88mõistes.

AS Eesti Krediidipank 26.09.2011.a nõukogu otsuse nr 163 (toimiku
kd, lk 125-126) punktis 1.
kohustati panga juhatust andma nõukogu küsitud informatsiooni hiljemalt 04.10.2011.a. Nõukogu otsusele oli lisatud lisa nr 1 (toimiku
kd, lk 127-128, tõlge eesti keelde toimiku
kd, lk 169-171), mille olid nõukogu liikmetena allkirjastanud XXX ja XXXning milles nõuti AS-lt Eesti Krediidipank erinevate andmete ja dokumentide avaldamist, sh konkreetseid andmeid rahvusvaheliste ülekannete kohta, mis ületasid summat 250 000 eurot ja olid tehtud ajavahemikul 01.01.2009.a kuni 23.09.2011.a. Nimekiri pidi sisaldama andmeid tehingu poolte täielike nimede ja aadresside kohta, tehingu kuupäeva, summa ja makse kirjelduse kohta. Samuti tuli sõltumata summa suurusest esitada täielikud andmed kõigi kahtlaste tehingute kohta, mis olid tehtud ajavahemikul 01.01.2009.a kuni 23.09.2011.a. Eeltoodust nähtuvalt nõuti nõukogu otsuse ning hageja töötajatest isikute poolt allkirjastatud otsuse lisaga AS-lt Eesti Krediidipank pangasaladuseks olevate andmete avaldamist.
AS Eesti Krediidipank juhatuse liige XXX ja siseauditi osakonna juhataja XXX saatsid 04.10.2011.a nõukogule vastuseks kirja (toimiku
kd, lk 129-132, tõlge eesti keelde, toimiku
kd, lk 172-176), milles teatati, millise informatsiooniga ja kus on nõukogu liikmetel võimalik tutvuda. Osa soovitud teabest ja dokumentidest edastati koos kirjaga. Samas kinnitati antud kirjas, et andmeid ja teavet klientide poolt tehtud ülekannete kohta avaldada ei saa.
21.10.2011.a saadeti AS-le Eesti Krediidipank uus kiri Moskva Panga blanketil ja XXXi ning XXX allkirjadega (kes nimetasid end AS Eesti Krediidipank nõukogu liikmeteks) (toimiku
kd, lk 149, tõlge eesti keelde, toimiku
kd, lk 22), milles nõuti kõigi nende andmete ja dokumentide väljastamist, mida sooviti saada 04.10.2011.a kirjas ning mida AS Eesti Krediidipank juhatus ei olnud saatnud. AS Eesti Krediidipank viidet pangasaladusele peeti samas kirjas kohatuks, sest nõukogu liikmed ei pidanud ennast kolmandateks isikuteks krediidiasutuste seaduse § 88 mõistes. Kirjas leiti, et nõukogu liikmetel on õigus pääseda ligi pangasaladuse 30 andmetele. AS-l Eesti Krediidipank paluti edastada kogu soovitud info hiljemalt 26.10.2011.a. Seega nähtub antud kirjast selgelt, et AS-lt Eesti Krediidipank sooviti saada pangasaladuseks olevate andmete avaldamist. Kirja olid saatnud kaks hageja töötajaks ning esindajaks olevat isikut, kes pidasid pangasaladuse avaldamist neile põhjendatuks seetõttu, et nad samaaegselt kuulusid AS Eesti Krediidipank nõukogu liikmete hulka.
08.12.2011.a saatsid XXX ja XXX Moskva Panga blanketil AS-le Eesti Krediidipank järjekordse kirja, milles üks isik AS Eesti Krediidipan nõukogu liikmena ja teine kontrollikomitee liikmetena (toimiku
kd, lk 189-192, tõlge eesti keelde, toimiku
kd, lk 185188) soovis teavet muuhulgas erinevate kontode gruppide kohta. Samuti paluti informatsiooni edastada AS-le XXXEesti. Kohus leiab, et antud kirjas sooviti pangasaladuseks olevate andmete avaldamist ning seda mitte ainult AS Eesti Krediidipank nõukogu liikmele, vaid ka kontrollikomitee liikmele ja kolmandale isikule AS-le XXXEesti. Kirja olid saatnud hageja esindajateks ja töötajateks olevad isikud.
20.12.2011.a saatsid XXX ja XXX AS Eesti Krediidipank nõukogu liikmetena kirja AS-e XXXEesti (toimiku
kd, lk 133-136, tõlge eesti keelde, toimiku
kd, lk 177-180), milles viidati kontrollikomitee loomisele ja märgiti, et kontrollikomitee poolse analüüsi eesmärgiks on tuvastada,

aastatel 2009 kuni 2011 on AS-s Eesti Krediidipank olnud kliente või tehinguid, mis on seotud Moskva Panga eelmise juhatusega. AS-lt XXXEesti sooviti teada,

kirjale lisatud andmed vastavad ametliku bilansi andmetele. Samuti paluti teha uurimine ja teatada,

antud grupi

u saajatest on keegi seotud Moskva Panga endise juhatusega. Järelikult soovisid hageja töötajad XXX ja XXX AS-lt XXXEesti selliste AS Eesti Krediidipank andmete avaldamist, millised on hinnatavad pangasaladusena. Kohus osundab, et krediidiasutuse klientide andmed on pangasaladuseks sõltumata sellest,

klient on Eesti resident või mitte ning sõltumata ka sellest, milliste kolmandate isikutega võivad kliendid olla seotud.

AS XXXEesti vastas eelmärgitud järelpärimisele (toimiku
kd, lk 137-140, tõlge eesti keelde toimiku
kd, lk 181-184), milles muuhulgas märgiti, et ettevõttel puudub õigus avaldada pangasaladuseks olevaid andmeid.
30.12.2011.a sõlmisid AS Eesti Krediidipank ja AS XXXEesti töövõtukirja kokkulepitud töö teostamiseks (toimiku
kd, lk 193-195, tõlge eesti keelde, toimiku
kd, lk 216-218), milles olid märgitud need toiminguid, mida oldi valmis tegema XXXi ja XXX taotluse alusel. Kirjas kinnitati, et menetlused, mida AS XXXEesti läbi viib, on mõeldud ainult AS Eesti Krediidipank nõukogu uuringu läbiviimise abistamiseks ega ole mõeldud jagamiseks mistahes kolmandatele osapooltele. Töövõtukirjale oli lisatud XXXi ja XXX 20.12.2011.a inglisekeelne pöördumine AS XXXEesti poole (toimiku
kd, lk 196, tõlge eesti keelde, toimiku
kd, lk 219), milles viidati kontrollikomitee loomisele ja soovile kontrollida AS Eesti Krediidipank tegevust aastatel 2009-
Kirjale oli lisatud nimekiri ettevõtetest, kelle kohta sooviti teada,

nad olid AS Eesti Krediidipank klientideks aastatel 2009 kuni 2011 või mitte (nimekiri toimiku

kd, lk 197199, koos tõlkega toimiku
kd, lk 220-222). Ühtlasi olid töövõtukirjale lisatud audiitorteenuse osutamise üldtingimused (toimiku
kd, lk

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.