1-06-9819/197

(5)Marko Vestman andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 89). Kinnipidamisasutusest Marko Vestman kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama õe juurde xxx. Õde andis nõusoeku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Isikul lõpetas gümnaasiumi Viru Vanglas, omandas kutseõppe xxx, taastava õiguse probrammi Tee ja töötanud xxx. On töötanud vanglas majandustöödel xxx hetkel on hõivatud majandustöödel. Võlanõuded ont tasutud. Enne vangistust töötas xxx. Kõik kuriteod on sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabanemisel on garanteeritud xxx, kus võib töötada ka kodus. Õde on valmis teda majanduslikult toetama. Tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikud. On kriminaalkorras karistatud 3 korda, vangistuses viibib esimest korda. Kriminaalhoolduse nõudeid pole rikkunud. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 8%. Vangla toetab Marko Vestmani ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama õe juurde aadressile xxx. Õde andis kirjaliku nõusoleku M. Vestmani elema asumiseks temale kuuluvale elamispinnale. Korteris elab õde koos tütrega. Enne vangistust töötas Marko Vestman ametlikult xxx. Õde töötab ja saab vajadusel venda materiaalselt aidata. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht xx, kus saab teha kodust müügitööd telefoni teel. Rahalised kohustused puuduvad. Narkootikume pole tarvitanud, alkoholi tarvitas. Marko Vestman on varem olnud kriminaalhooldusel, pani katseajal toime liiklusalaseid väärtegusid. Marko Vestman taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör nõusus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Marko Vestman tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 6 korral kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Distsiplinaakaristused puuduvad. Kriminaalhoolduse ajal pani toime väärtegusid. 2

(5)Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude eest (nii riigivastased kui ka narkokuriteod) kui ka väärteokorras (liiklusalased). Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Seega ei ole kinnipeetava puhul tema varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus täitnud eesmärki, kuna ta pole neist endale järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et varasemad karistused oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kuriteo peamiseks põhjuseks oli materiaalse kasu saamine vaatamata sellele, et isik töötas ametlikult ning omas sissetulekut. Seega on olemas suur oht, et vabanedes võib tal taas tekkida soov kiiresti rikastuda, kasutades selleks ebaseaduslikke meetodeid, näiteks narkootilise aine salakaubavedu, nagu ta on seda teinud juba kahel varasemal korral. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses läbinud xxx, samuti lõpetanud gümnaasiumi ja omandanud xxx. Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti on ta tasunud kõik rahalised kohustused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-191-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda xxx. Tegemist on 4toalise korteriga, kus elab süüdimõistetu õde koos oma tõtrega. Õde andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxxÜ kodusele müügitööle telefoni teel. Isiku lähivõrgustik koosneb õest, vanemad on surnud. Samuti on isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik õe näol ning kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime ulatusliku rahvatervisevastase kuriteo isikute grupis), korduvaid karistusi (isik on kokku 3 korral kriminaalkorras karistatud), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu, kes on 3 korda kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt, määratud kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Sellele asjaolule viitavad ka tema varasemate kuritegude toimepanemine omakasu eesmärgil. Samuti on isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu suhtleb, mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Kohtuotsusest nähtub, et organiseerides narkoäris rahvusvahelisel tasemel. Kohus peab tunnistama, et süüdimõistetu puhul ei ole tegemist readiileriga või tavalise narkokulleriga. Süüdimõistetu oli organiseerija. Sellest lähtuvalt on temalt tulenev oht ja kuritegeliku käitumise jätkamise prognoos tõsisem kui seda saaks eeldada tavalise narkokulleri puhul. 3

(5)Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda enam, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi käitumisega, vaid isiku roll narkoainete käitlemisel oli oluline rahvusvahelise narkoveo organiseerimisel. Kohus nõustub Viru Vangla iseloomustuses toodud aspektidega, mille kohaselt seisneb isiku ohtlikkus narkootikumide vahendamise ja salakubitsemise kaudu. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja seda peaaegu 5 aastat enne karistuse lõppu, ja kuidas kriminaalhooldus saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Isiku puhul, kes tegeles grupis teiste isikutega suures koguses narkootilise aine käitlemise korraldamisega, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Samas nähtub Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ning taastava õiguse programmi xxSeega leiab kohus, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.02.2021, ärakandmiseks on veel natuke alla 5 aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (osalemine tööhõives, sotsiaalprogrammide läbimine, hariduse ja eriala omandamine, lähedaste toetus, kindel töö- ja elukoht ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eriti kaalukaks peab kohus siinkohal asjaolu, et kuritegu, mille eest süüdimõistetu käesoleval hetkel karistust kannab, ei olnud juhuslikku laadi. Tegemist oli suuremahulise ja grupis toimepandud rahvusvahelise narkokuriteoga, milles süüdimõistetu roll oli organiseerija. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 4

(5)Kohus märgib veel, et isiku puhul, kes oli rahvusvahelise narkoäri üks organiseerijatest, ei vähenda uue kuriteo toimepanemise riski isegi elektrooniline järelevalve, sest korraldada ja hoida narkoäri kontrolli all võib ka viibides kodus elektroonilise järelevalve all, sest selline järelevalve ei kontrolli isiku suhtlemist, vaid ainult tema füüsilist liikumist. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Marko Vestmani temale Harju Maakohtu 02.10.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5