Obsah (8)

§ 184§ 424§ 64§ 65§ 68§ 5§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2222 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaid

§ 184

lg 1 järgi 1 aasta 3 kuu ja

§ 424

järgi 9 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti V.

Vaimelile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 12.07.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5138 mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 16 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati mõistetud karistuse hulka 3 päeva, mil V.

Vaimel oli kahtlustatavana kinni peetud. Kohtuotsus jõustus 23.04.2014. 1.1 Harju Maakohtu 23.03.2015 määrusega vähendati

§ 5lg 2, § 69 lg-te 6, 7 ja Kr

MS § 432 lg 35 alusel V. Vaimelile Harju Maakohtu 07.04.2014 otsusega

§ 65lg 2 alusel liitmisele kuuluvat karistust ning V.

Vaimelile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 7 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning V.

Vaimeli lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 3 kuud 4 päeva vangistust alates 09.05.

1. Kinnipeetava karistusaeg lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 13.08.
3. Tartu Maakohtu 28.03.2016 määrusega jäeti V. Vaimel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Oma seisukohta põhistas kohus järgmiselt. 2.1 Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et V. Vaimelit on kuritegude eest varem korduvalt karistatud kergemaliigiliste karistustega (tingimuslik vangistus

§ 74alusel; vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga jne).

Need karistused talle loodetud mõju ei avaldanud ning ta jätkas kuritegude toimepanemist. 2.2 Õigusvastast käitumist on V. Vaimel jätkanud ka vanglas. Käesoleval ajal on tal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust rikkumiste eest, millest viimane on toime pandud alles 05.01.

1. Seega on kinnipeetav jätkanud distsipliinirikkumisi veel pärast Tartu Maakohtu 11.08.2015 määrust, millega ta jäeti vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ehkki V. Vaimel kinnitas kohtuistungil enda muutumist, siis eelkirjeldatud käitumine näitab vastupidist. V. Vaimel ei suuda allutada end kehtestatud reeglitele isegi kinnipidamisasutuse kontrollitud tingimustes. See omakorda viitab suurele tõenäosusele, et ta jätkab ka vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut. 2.3 Lisaks tuleb silmas pidada, et viimased karistused mõisteti V. Vaimelile mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobe seisundis ning narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku omamise eest. Arvestades sedagi, et mootorsõiduki narkojoobes juhtimine ei olnud V. Vaimelil üksikjuhtum, vaid teda on nimetatud teo eest karistatud korduvalt, siis võib väita, et kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud ka narkootikumide tarvitamine. Samas V. Vaimel ise leiab, et tal sõltuvust narkootilistest ainetest ei olnud. Mingeid rehabiliteerivaid tegevusi temaga vanglas läbi viidud ei ole. 2.4 Asjaolud, et V. Vaimelil on kindlad elu- ja töökoht, samuti lähedaste toetus nii moraalses kui materiaalses mõttes, ei vähenda nimetatud riski, kuna ka varasemate kuritegude ajal olid isikul need tugifaktorid olemas. Elektrooniline valve, millele V. Vaimel on nõus alluma, ei vähendaks seda riski kuigi oluliselt. Nimelt on narkootikume võimalik omandada ja tarbida ka elektroonilise valve tingimustes, samuti ei välista elektrooniline valve narkootikume tarbinuna autorooli istumist.
2. Kohtumääruse peale esitas kaebuse kaitsja vandeadvokaat M. Valge, taotledes lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist alljärgmistel argumentidel. 3.1 Maakohus on jätnud arvestamata vangla ja prokuröri seisukohad. Seejuures on kohus viidanud 11.08.2015 määrusele, millega V. Vaimel jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Tol korral prokurör kinnipeetava vabastamist aga ei toetanud. Kuna ta praegu seda teeb, siis saab sellest järeldada, et 2015 augustist kuni käesoleva ajani on V. Vaimel teinud järeldused eelnevast elust ning temas on toimunud positiivsed muutused. 3.2 Kohus ei ole arvestanud, et V. Vaimel kannab esmakordset vanglakaristust ning tõenäoliselt ei ole arvesse võetud ka inspektor-kontaktisiku T.J. i koostatud õiendit. Samuti ei ole maakohus arvestanud sellega, et V. Vaimeli uue kuriteo riski hindas vangla 24%-le. Isikul puuduvad 2 vägivaldsed kuriteod. Arvesse ei ole võetud sedagi, et tulenevalt riski väiksusest ei ole võimalik määrata talle vanglas karistuse kandmise ajal mingite programmide läbimist. Seetõttu on arusaamatu kohtu etteheide, et kinnipeetav ei ole vanglas läbinud rehabiliteerivaid tegevusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Tartu Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud V. Vaimeli tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata ning määruskaebuse argumendid vastupidisele positsioonile asumiseks alust ei anna. Kuivõrd esimese kohtuastme vastavad põhistused on asjakohased ja piisavad, apellatsioonikohus neid käesolevas lahendis üle ei korda, vaid rõhutab üksnes põhilisemat ning käsitleb kaitsja argumente.
4. Kõigepealt märgib apellatsioonikohus lühidalt ära oma seisukoha, s.o kolleegium ei loe V. Vaimeli karistuse eesmärke (st isiku edasine seaduskuulekus) täidetuiks, kuivõrd tegemist on korduvkurjategijaga, kes on kuritegusid toime pannud varasemalt katseaegadel ning kes ei ole õiguskuulekalt suutnud käituda ka vanglas (kinnipeetava viimane distsipliinirikkumine oli veel käesoleva aasta jaanuaris). Määruskaebuse väited, sealhulgas viide V. Vaimeli vanglakaristuse esmakordsusele (s.o inspektor-kontaktisiku T.J. i koostatud õiendi sisu), eelmärgitud veendumust ümber ei lükka.
5. Kaitsja on määruskaebuses toonitanud, et maakohus ei ole arvestanud vangla ja prokuröri V. Vaimeli vabastamist toetavate arvamustega, lisaks ei ole arvesse võetud vangla poolt kinnipeetava uue kuriteo riski hindamist 24%-le. Ringkonnakohus vandeadvokaadi väljatoodus midagi etteheidetavat aga ei leia. Nimelt peavad kohtud, otsustamaks süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise küsimust, hindama

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid nende kogumis (mida maakohus praeguselt teinud ka on) ning prokuröri või vangistusasutuse seisukohtadega nad seotud ei ole. Samuti on kinnipidamisasutuse koostatud iseloomustuses märgitud riskiprotsent seejuures vaid üheks teguriks, mida kohus

§ 76

lg-s 4 nimetatut analüüsides arvestab, s.o kohtu lõppotsustuse seisukohalt riskiprotsentide arvnäitajatel määravat tähendust ei ole.

1. Viimasena käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse väidet, mille kohaselt on arusaamatu maakohtu etteheide, et kinnipeetav ei ole vanglas läbinud rehabiliteerivaid tegevusi. Lühidalt olgu siinkohal kaitsjale vastatud, et tegemist ei ole esimese kohtuastme poolt kinnipeetava aadressil tehtud negatiivse märkusega. Kohus on üksnes ära näidanud, et V. Vaimeli kuritegeliku käitumise soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine ja kinnipidamisasutuses viibitud aja jooksul ei ole seda riski maandatud. Asjaolu, et V. Vaimel endal vastava probleemi esinemist ei tunnista, selgub aga vangla koostatud iseloomustusest.
2. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
3. V. Vaimeli kaitsja vandeadvokaat M. Valge esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulahendiga tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kokku üks tund, mille eest ta soovib tasu 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kriminaalkolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel V. Vaimeli kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Mati Kartau