← Eesti

3-15-2691/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised 3-15-2691

  1. aprill 2016 Eda Muts OÜ Saluala kaebus Konguta Vallavolikogu 17.06.
  2. a otsuse nr 66 õigusvastasuse tuvastamiseks ja maavara kaevandamise loa taotluse uuesti läbivaatamise kohustamiseks. Kirjalik menetlus Kaebaja – OÜ Saluala, volitatud esindaja Jaak Kiiker Vastustaja – Konguta vald Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet Resolutsioon
  3. Jätta OÜ Saluala kaebus rahuldamata.
  4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 09.05.
  5. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  6. OÜ Saluala esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa taotluse Tartu maakonnas Konguta vallas Metsalaane külas asuvale maale, kus asub Laane kruusamaardla Laane kruusakarjäär.
  7. Keskkonnaamet küsis 14.04.
  8. a Konguta Vallavalitsuselt arvamust Laane kruusamaardla Laane kruusakarjääri mäeeraldise kaevandamise loa taotluse ja otsuse eelnõu kohta.
  9. Konguta Vallavolikogu keeldus 17.06.
  10. a otsusega nr 66 Laane kruusamaardla Laane kruusakarjääri mäeeraldise kaevandamise loa välja andmisest OÜ-le Saluala. Otsuse kohaselt ei nõustunud Konguta vallavolikogu loa väljastamisega tulenevalt valla kodanike pöördumisest ning planeeritava kaevanduse lähipiirkonna elanike tugevast vastuseisust kaevanduse taasavamisele. OÜ Saluala esitas nimetatud otsusele vaide, mis jäeti rahuldamata Konguta Vallavolikogu 30.09.
  11. a vaideotsusega nr 15-2.7/362-
  12. OÜ Saluala esitas 28.10.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada loa andmisest keeldumine õigusvastaseks, tunnistada Konguta Vallavolikogu 17.06.
  13. a otsus nr 66 selles osas kehtetuks ja kohustada Konguta valda nõusoleku andmise taotlust uuesti läbi vaatama. Lisaks palus kaebaja peatada esialgse õiguskaitse korras Keskkonnaameti poolt Laane kruusakarjääri mäeeraldisega seonduva kaevandamisloa andmise menetlus.
  14. Tartu Halduskohtu 03.11.
  15. a määrusega võeti menetlusse kaebus Konguta Vallavolikogu 17.06.
  16. a otsuse nr 66 õigusvastasuse tuvastamiseks ja maavara kaevandamise loa taotluse uuesti läbivaatamise kohustamiseks. Tartu Halduskohtu 11.11.
  17. a määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Kaebuse esitaja põhjendused
  18. OÜ Saluala soovib Konguta Vallavolikogu 17.06.
  19. a otsuse nr 66 õigusvastasuse tuvastamist ja maavara kaevandamise loa taotluse uuesti läbivaatamise kohustamist järgnevatel põhjustel: 6.1.Vastustaja on teinud olulisi kaalutlusvigu, jättes tähelepanuta järgnevad olulised asjaolud ja teostamata sisulise kaalutluse: 6.1.
  20. Keskkonnaamet on eelhinnangus (tl 14-16) kinnitanud, et kaevandamisega kaasnevad võimalikud mõjutused jäävad riiklikult kehtestatud normide piiresse ning kavandatava tegevuse mõju tolmu ja müra osas ei ulatu eeldatavalt mäeeraldiste piiridest väljapoole; 6.1.
  21. Keskkonnaamet seadis loa väljastamise eelnõus (tl 12-13) kohalike elanike kaitseks täiendavad tingimused, lubades karjääris masinatega töötamist üksnes tööpäevadel 8.00-17.00 ning kohustades kaebajat hoidma karjääri siseseid teid tolmuvabadena; 6.1.
  22. Kaevandamise mõju elukeskkonnale on vähene, kuna kaevandamismaht on väike (u 4000 tonni kruusa aastas), võimalikud mõjutused on keskmiselt 2 nädala jooksul aastas 2-3 majapidamisele 500 m raadiuses, kaevandamise lõppedes saab praegusest prügimäest korrastatud ümbrusega veekogu, mis erinevalt elanike hinnangutest suurendab naaberkinnistute väärtust. Küll aga on tegemist olulise projektiga ettevõtja ja maaomaniku seisukohast, mistõttu on kaevandamise täielik keelamine ebaproportsionaalne abinõu; 6.
  23. Vastustaja on lähtunud sobimatutest ja ebaõigetest kaalutlustest. Väidetav vastuolu valla arenguplaanidega on asjakohatu, kuna tegemist on olemasolevas karjääris kaevandamise jätkamisega, sama kaevandamisloa menetlusel
  24. a Konguta vald ega selle elanikud vastuväiteid ei esitanud ning arvestades kaevanduse väikest mahtu ning tööde hajutatust
  25. a peale ei ole mõjutused vastuolus valla üldsõnaliste arenguplaanidega. 6.3.Vaidlusalune otsus on vastuolus Konguta Vallavolikogu 16.03.
  26. a määrusega nr 93 kehtestatud Konguta valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on Laane maaüksusele, millel asub vaidlusalune karjäär, määratud mäetööstusmaa juhtfunktsioon. Kaebaja usaldas, et kehtib valla üldplaneering ning sellega vastuolus olevaid otsuseid ei võeta vastu ilma ülekaaluka avaliku huvi olemasoluta, mis antud juhul puudub. Vastustaja vastuväited
  27. Vastustaja palub 24.11.
  28. a vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kohalikud elanikud on kaevandamise vastu, kuna karjääriga kaasneb pikaajaline müra ja tolm (taotletava loa kehtivusaeg oleks 15 aastat), suurte masinate poolt teekatte lõhkumine ning kaevandustegevusega langeb ümbruskonna elanike elukvaliteet ja elanikele kuuluva kinnisvara 2 väärtus. Vastustaja hinnangul võib karjääri avamisel tekkida oht, et elanikud lahkuvad Konguta vallast, kuna Konguta vallas elamise tänane väärtus on loodus, linnalähedus ja rahulik elukeskkond. Negatiivsed mõjud halvendaksid kohalike elanike heaolu ning riivaksid seeläbi nende omandiõigust, õigust kodu ja eraelu puutumatusele ning õigust tervise kaitsele. Konguta vallas on juba piisavalt nii riigile kuuluvaid kui ka eraomanduses olevaid toimivaid karjääre. Kohaliku kogukonna huvi olemasoleva olukorra säilitamiseks väljendab elanike pöördumine, milles avaldatakse vastuseisu kaevandamise loa taotlusele. Vastustajal on õigus ja kohustus teha kohaliku elu küsimuses otsustusi, mis lähtuvad valla ja vallaelanike huvidest. Vastustaja leiab, et Saluala OÜ majanduslikud huvid ei anna põhjust kahjustada teiste isikute erahuvisid ja olulisi avalikke huvisid. Nõusoleku andmisest keeldumine on kohale, kuna see aitab kaasa kohalike elanike õiguste ning avaliku huvi kaitsele. Kaasatud haldusorgani seisukoht
  29. Keskkonnaamet märkis 24.11.2015 seisukohas, et kaevandamisloa andja ei saa anda hinnangut kohaliku omavalitsuse otsuses antud seisukohtadele, sh nende põhjendatusele ja õiguspärasusele. Kohaliku omavalitsuse poolse mittenõustumise korral võib kaevandamisloa anda, kui selleks on Vabariigi Valitsuse nõusolek. Keskkonnaamet analüüsib pärast kohaliku omavalitsuse mittenõustuva seisukoha saamist, kas on olemas riiklik huvi, mis annab aluse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole kohaliku omavalitsuse nõusolekut asendava Vabariigi Valitsuse nõusoleku saamiseks. Keskkonnaamet ei ole OÜ Saluala kaevandamisloa taotluse menetluses riikliku huvi olemasolu või puudumist veel välja selgitanud. Kohtu seisukoht
  30. Kaebaja leiab, et Konguta Vallavolikogu 17.06.
  31. a otsus nr 66 on õigusvastane ja palub maavara kaevandamise loa taotluse uuesti läbivaatamise kohustamist, kuna vastustaja on teinud olulisi kaalutlusvigu. Kohus selgitab, et Konguta Vallavolikogu 17.06.
  32. a otsus nr 66, millega keelduti kaevandamise loale kooskõlastuse andmisest, on menetlustoiming (vrdl Riigikohtu 10.06.
  33. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-38-10, p 14). Kuna kooskõlastuse andmise üle otsustab kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel, piirdub nimetatud menetlustoimingu sisuline kohtulik kontroll kaalutlusreeglitest kinnipidamise hindamisega.
  34. Vaidlustatud otsuse põhjendused on lakoonilised ja kaebuses on viidatud asjaolule, et vastustaja on vaide mitterahuldamise otsuses esitanud täiendavaid põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt ei saa menetlustoimingule otseselt laiendada motiveerimisnõudeid, mis on HMS §-s 56 sätestatud haldusaktide motiveerimisele, kuid menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb haldusmenetluse üldpõhimõtetest (Riigikohtu 14.01.
  35. a otsus haldusasjas nr 3-3-162-08, p 10). Kohtu hinnangul ei ole antud juhul vastustaja rikkunud põhjendamiskohustust, kuna kaebajal oli võimalik enne kohtusse pöördumist tutvuda otsuse langetamise põhjendustega (mh vaideotsuses) piisaval määral, et esitada kaebuses vastuväited otsuse sisulistele põhjendustele. Arvestades, et erandolukorras on kohtupraktikas lubatud haldusakti põhjendamist alles kohtumenetluses (Riigikohtu 29.11.
  36. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-2912, p 20), tuleb käesoleval juhul lugeda õiguspäraseks menetlustoimingu põhjendamine kohtueelses vaidemenetluses. 3
  37. Kaebaja väitel on vastustaja kaalutlusõiguse teostamisel jätnud arvestamata oluliste asjaoludega, mis viitavad kavandatava kaevandustegevuse vähesele mõjule, ning on ühtlasi jätnud teostamata sisulise kaalumise, mis on viinud ebaproportsionaalse tulemuseni (määruse p 6.1). Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Nimelt nähtub Konguta Vallavolikogu 30.09.
  38. a vaide mitterahuldamise otsusest nr 15-2.7/362-3, et vastustaja on ühelt poolt arvestanud muuhulgas vallaelanike rahulolu, elukvaliteeti ja taotletava tegevusega kaasnevaid negatiivseid mõjutusi elanike omandiõiguse, kodu- ja eraelu puutumatusele ning tervise kaitse õigusele. Samuti on vastustaja käsitlenud avalikke huve, viidates valla territooriumil tekkida võivatele väikestele keskkonnakahjustustele, looduslike elupaikade kaitse vajadusele ning asjaolule, et Konguta vallas ja selle lähiümbruses on juba piisavalt toimivaid karjääre. Seega on vastustaja muuhulgas möönnud, et mõjutused keskkonnale ei ole väikesed. Põhjenduste kohaselt asub kaevanduspiirkond väärtuslikul maastikul. Kogumina ei ole vastustaja pidanud kaebaja majanduslikke huve piisavalt kaalukaks, et selle arvelt kahjustada teiste isikute erahuve ja avalikke huve. Vastustaja on kaevandamisloale nõusoleku andmise menetluses korraldanud kaks koosolekut, milledes on osalenud nii kaebaja, Keskkonnaamet, samuti elanike esindajad. Eelnevast nähtub, et vastustaja on kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud olulisi asjaolusid ja kaalunud vastanduvaid huve ning puudub alus kahelda otsuse proportsionaalsuses.
  39. Kaebaja hinnangul on vastustaja lähtunud asjakohatust põhjendusest, leides et kaevandamise võimalikud mõjud on vastuolus valla arengukavaga. Vastustajal on õigus arvestada kaalutlusotsust langetades valla arengukava ja tulevikuvisiooniga. Kohtu hinnangul ei saa samas karjääris enam kui 30 aastat tagasi toimunud kaevandamisest (eelhinnang, tl 14 pöördel) järeldada, et karjääri taasloomine oleks kooskõlas valla tulevikuvisiooniga. Samuti ei takista asjaolu, et varasemas kaevandamisloa menetluses vastuväiteid ei esitatud, nende esitamist valla ja selle elanike poolt vaidlusaluses menetluses. Vastustaja seisukoht, et täiendava karjääri loomine hetkel toimivate kõrvale ei ole kooskõlas Konguta valla arengukavaga, on põhjendatud sellega, et kaevandamisega kaasnev müra võib takistada arengukavas välja toodud eesmärkide (mh turismi- ja puhkemajanduse ning aktiivse puhkusega seotud ettevõtluse arendamine) saavutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja ei ole lähtunud sobimatutest ega ebaõigetest kaalutlustest.
  40. Kaebaja väidab, et vaidlusalune otsus on vastuolus Konguta valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on Laane maaüksusele määratud mäetööstusmaa juhtfunktsioon. Konguta Vallavolikogu 16.03.
  41. a määrusega nr 93 kehtestatud Konguta valla üldplaneeringu p 3.1 kohaselt ei tähenda üldplaneeringus eri värvidega tähistatud maakasutus seni määratud maakasutuse sihtotstarbe kohest muutmise algatamist omavalitsuse poolt, vaid maaomanikule planeeringu kehtestamisega antud võimalust. Ka kohtupraktikas on nenditud, et üldplaneering ei määra iseenesest veel katastriüksuse sihtotstarvet, vaid annab sisulise aluse selle määramiseks (Riigikohtu 18.10.
  42. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-04, p 14). Hetkel on vaidlusalusel Laane maaüksusel maatulundusmaa sihtotstarve, mitte mäetööstusmaa sihtotstarve (Vabariigi Valitsuse 23.10.
  43. a määruse nr 155 "Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord" § 6 p-d 9 ja 11). Kohus leiab, et kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et maatulundusmaa sihtotstarbega Laane üksusele kaevandamisloa taotlemisel antakse vastustaja poolt igal juhul kooskõlastus üksnes seetõttu, et üldplaneeringuga on antud maaüksusele määratud mäetööstusmaa juhtfunktsioon. Nagu kaebaja ise on möönnud, 4 on lubatud üldplaneeringuga vastuolus olevate otsuste vastuvõtmine kui selleks esineb ülekaalukas avalik huvi. Seega oli vastustajal käesoleval juhul vastanduvaid huve kaaludes õigus keelduda kaevandamisloa taotluse kooskõlastamisest.
  44. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et Konguta Vallavolikogu 17.06.
  45. a otsus nr 66 on õiguspärane ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
  46. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna menetlusosalised ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, jäävad kulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.