← Eesti

3-15-198/18

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-198 Otsuse kuupäev

  1. aprill
  2. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi M.I osaühingu kaebus Maksu- ja Tolliameti
  3. detsembri
  4. a maksuotsuse nr 12.2-3/022989-22 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja M.I OÜ, esindaja vandeadvokaat Anne Tammer Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindajad Revo Krause ja Hiie Lekko Asja läbivaatamise kuupäev
  5. jaanuar
  6. a kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses Resolutsioon
  7. Jätta M.I OÜ taotlus VP OÜ pangakontode 01.11.2013 - 10.04.
  8. a väljavõtete pankadest välja nõudmiseks rahuldamata.
  9. Jätta kaebus rahuldamata.
  10. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt
  11. mai
  12. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  13. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 23.12.
  14. a M.I OÜ-le maksuotsuse nr 12.2-3/02298922 2013.a (I kd lk 38-43, edaspidi maksuotsus). Maksuotsusega kohustas MTA M.I OÜ-d tasuma maksusumma 22 383,88 eurot. MTA kontrollis 27.03.
  15. a teate ja hilisema teate ning korralduse alusel M.I OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil veebruar 2014 ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise õigsust perioodil märts
  16. 1 1.
  17. MTA leidis, et M.I OÜ-l puudus õigus maha arvata sisendkäibemaksu OÜ VP nimel väljastatud arvete alusel kokku summas 11 219,32 eurot ja see tõi kaasa 11 219,32 euro käibemaksu tasumise kohustuse. 1.1.
  18. 02.12.2013 arve nr 02/12 (summa 12 240 eurot, sh käibemaks 2 040 eurot) sisu on kolme suvemaja ost. M.I OÜ oli suvemajad ostnud, kuid arvel märgitud kauba müüjaks ei olnud OÜ VP . Kuna arve ei vasta nõuetele (müüja on arvele märgitud valesti, kaup ei ole soetatud arvel märgitud isikult, vaid tundmatult isikult, kelle kohta ei ole teada, kas ta on käibemaksukohustuslane), siis on täitmata sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused. 1.1.
  19. 04.12.2013 arve nr 04/12 (summa 18 000 eurot, sh käibemaks 3 000 eurot) ja 19.12.2013 arve nr 19/12 (summa 24 000 eurot, sh käibemaks 4 000 eurot) sisu on raie vahendus. M.I OÜ ei ostnud raie vahendusteenust (sh OÜ-lt VP ). Tegelikult osteti kasvava metsa raieõigust otse omanikult J.Rilt. Kuna teenust ei ole ostetud ja arve ei vasta nõuetele, siis on täitmata sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused. 1.1.
  20. 17.12.2013 arve nr 17/12 (summa 10 727,28 eurot, sh käibemaks 1 787,88 eurot) ja 19.12.2013 arve nr 19/12 (summa 2 348,64 eurot, sh käibemaks 391,44 eurot) sisu on küttepuu. M.I OÜ oli küttepuud ostnud, kuid arvetel märgitud kauba müüjaks ei olnud OÜ VP . Kuna arve ei vasta nõuetele (müüja on arvele märgitud valesti, kaup ei ole soetatud arvel märgitud isikult, vaid tundmatult isikult, kelle kohta ei ole teada, kas ta on käibemaksukohustuslane), siis on täitmata sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused. 1.
  21. M.I OÜ tasus OÜ-le VP raie vahendusteenuse eest sularahas kokku 42 000 eurot. Kuna tehinguid tegelikult ei toimunud, siis on tegemist väljamaksetega, mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid. Seega tuleb summalt 42 000 eurot tasuda tulumaks 11 164,56 eurot. Kaebus ja kaebaja seisukohad
  22. M.I OÜ esitas 26.01.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse 23.12.
  23. a maksuotsuse nr 12.2-3/022989-22 tühistamiseks.
  24. Kaebaja ostis OÜ-lt VP kolm suvemaja ja küttepuid. See on tõendatud M.I OÜ juhatuse liikme J.D ja tehingute toimumise ajal OÜ VP juhatuse liikme S.L selgitustega. OÜ VP bilansis seisuga 19.11.
  25. a kajastuvad kolm suvemaja ja küttepuud. Suvemajad omandas OÜ VP 29.06.
  26. a. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja suvemaju ja küttepuid ei ostnud: - M.I OÜ endise juhatuse liikme M.P i seletusi ei saa arvestada, sest osaühingus tegeles igapäevaselt majandustegevusega J.D . M.P ei saanud MTA-le antud seletusest prillide puudumise tõttu täielikult aru ja on hiljem oma seletust täpsustanud; - S.L ei saanud inimlikult mäletada kõiki kaupade peale laadimise erinevaid kohtasid; - tehingute toimumist ei muuda olematuks see, et puuduvad kahepoolselt alla kirjutatud dokumendid (müügileping, üleandmise akt) ja et tasuti sularahas. Sularahas tasumine on dokumenteeritud; - OÜ VP oli detsembris 2013 tegutsev äriühing: ühingule kuulus veoauto Volvo, sellega osutati veoteenuseid, ühing deklareeris müügikäivet ja sisendkäibemaksu; - OÜ VP valest registriaadressist (Tartu, Ilmatsalu 18-4, õige on Ilmatsalu 18-5) ei saa järeldada, et tegemist ei ole tegutseva äriühinguga. S.L on olnud MTA-le kättesaadav. Kaebuse seisukohti tõendavateks tõenditeks on: 2 - J.D ja S.L ütlused; - OÜ VP bilanss seisuga 19.11.2013 (mis kaebaja arvates tõendab, et müüjal olid need kaubad); - OÜ VP käibedeklaratsioonid juuni 2013 ja detsember 2013 - ei saa tõendada tehingute toimumist, hädapärast saavad muuta kaebaja väiteid usutavamateks (kui on piisavalt käivet deklareeritud)
  27. Kaebaja on ostnud OÜ-lt VP raie vahendusteenust. M.I OÜ volitatud esindajana tegutsev J.D rääkis OÜ VP juhatuse liikmele S.L le, et M.I OÜ soovib osta kasvava metsa raieõigust. S.L kuulis A.M elt, et J.R soovib müüa Palupera vallas kahel eraldisel kasvava metsa raieõigust, edastas selle teabe J.D le ja andis üle A.M elt saadud metsamajandamise kava. Samuti edastas S.L A.M ele J.D poolt täidetud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu blanketid. Eeltoodus seisnebki raie vahendusteenus, mille eest M.I OÜ tasus OÜ-le VP vahendustasu kokku 42 000 eurot. Raieõiguste müügihind oli kokku 30 000 eurot. Tegemist on maaklerilepinguga (võlaõigusseaduse § 658 lg 1 p 2). S.L ei ole tõepoolest kohtunud metsa omaniku J.Riga, kuid see ei ole määrav, kuna OÜ VP S.L isikus osundas M.I OÜ-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimise võimalusele J.Riga. Samuti ei ole oluline, et lepingu sõlmis M.I OÜ otse J.Riga, kuna maakler ei olegi vahendatava tehingu pooleks. Kuna M.I OÜ teenis metsaraielt müügitulu üle 200 000 euro, siis on lisaks müügihinnale 30 000 eurot ka vahendustasu 42 000 euro tasumine majanduslikult mõistlik.
  28. Kuna MTA poolt kahtluse alla seatud tehingud on tegelikult toimunud, siis oli kaebajal õigus arvata nendelt tasutud käibemaks maha sisendkäibemaksuna. Raie vahendusteenuse eest tasutud summad on ettevõtlusega seotud kulud ning tegemist ei ole alusetute väljamaksetega, millelt tuleks tasuda tulumaksu. Kuna kaebaja ostis oma ettevõtluse käigus kasvava metsa raieõiguse, siis on ettevõtlusega seotud ka selle lepingu sõlmimiseks tehtud kulutused ehk raie vahendusteenuse ost. Vastustaja seisukoht ja põhjendused
  29. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Maksuhaldur on võtnud maksusumma määramisel arvesse kõik maksumenetluse käigus kogutud tõendid ja hinnanud neid kogumis. Maksuotsuses on maksukohustuslase poolt esitatud tõenditele antud hinnang ning maksuhaldur on oma seisukohti ja maksu määramist igakülgselt põhjendanud, nii õiguslikult kui faktiliselt. Täiendavalt tasumisele kuuluvad maksusummad on kaebuse esitajale määratud seaduse alusel, suuruses ja korras.
  30. S.L ütlustega on tõendatud, et OÜ VP ei olnud vaadeldaval perioodil reaalset majandustegevust arendav äriühing. S.L ei juhtinud ühingut: tal puudus ülevaade ühingu majanduslikust olukorrast ja varast (ühingule kuuluva varana oskas ainsana nimetada veoautot Volvo, mida ta ise juhtis), ta ei mäleta, kui palju ta ühingu osa eest maksis, ta ei tea, kuidas oli korraldatud suhtlemine MTA-ga, ta on teinud ühingu nimel tehinguid ja toiminguid ajal, mil ta oma sõnul enam selles ühingus ei tegutsenud. S.L ei tunne pärast teda juhatuse liikmeks saanud M.Bt ja ei oska seletada, miks see isik sai juhatuse liikmeks. Eeltoodu näitab, et S.L reaalselt ühingut ei juhtinud ning seda tegid tundmatud kolmandad isikud.
  31. Vastustaja jääb selle juurde, et kolme suvemaja ost kaebaja poolt ei toimunud arvetel näidatud isikult ja viisil. Andmed suvemajadega tehtud tehingute kohta on vastuolulised. P.K seletuste järgi ostis OÜ VP suvemajad
  32. aastal eraisikutelt. Kaebaja väitel toimus see
  33. aasta juunis ja tehingud kajastati OÜ VP käibedeklaratsioonis (s.t väidetavalt osteti käibemaksukohustuslastelt). J.D , S.L ja P.K andmed selle kohta, kus asusid suvemajad OÜ 3 VP ja kaebaja vahel väidetavalt toimunud tehingu ajal ja kuidas nad olid pakendatud, on ebamäärased ja omavahel vastuolus. Suvemajade olemasolu ei olnud MTA-l võimalik kontrollida. Suvemajade olemasolu ei tõenda nende müük OÜ-le Särin, kuna OÜ Särin juhatuse liige E.Kon sugulussidemete kaudu seotud M.I OÜ juhatuse liikmega.
  34. Vastustaja jääb selle juurde, et kasvava metsa raieõiguse vahendusteenuse osutamist ei toimunud. Metsaomanik J.R suhtles kaebajaga A.M e kaudu, keda võiks pigem nimetada toimunud tehingu vahendajaks. J.D seletuse kohaselt kavandas ta juba novembris 2013 raieõiguse ostu Makital asuvalt Raudsepa kinnistult, S.L sõnul toimus metsa ostmise võimaluse kohta info edastamine detsembris. J.D selgituste kohaselt käis ta metsa vaatamas koos S.L ga, viimase sõnul tema metsa vaatamas ei käinud. Hinna kujunemist S.L selgitada ei oska. Hinna kokkuleppimisega tegeles juba novembris J.D . Vahendustasu 42 000 eurot on ebamõistlikult suur. Kaebaja väited müügitulu 200 000 euro kohta on tõendamata ja vastuolus J.Ri selgitusega, et ta uuris müügihinna 30 000 eurot kokkuleppimiseks kokkuostuhindu.
  35. Vastustaja jääb selle juurde, et küttepuude ost kaebaja poolt ei toimunud arvetel näidatud isikult ja viisil. Andmed sellega seotud tehingute kohta on vastuolulised.
  36. OÜ VP ja kaebaja olid seotud pere- ja tutvussidemete kaudu (täpsemalt II kd lk 15), seega ei olnud kaebaja heauskne. Väidetavalt OÜ-ga VP toimunud tehingute maksuarvestuses kajastamise eesmärgiks oli tõenäoliselt sularaha väljaviimine äriühingust ning olematutelt tehingutelt sisendkäibemaksu maha arvamine ehk sisuliselt käibemaksupettus. Kohtu seisukoht ja põhjendused
  37. Halduskohus hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud otsus tühistamisele ja kaebus rahuldamisele ei kuulu.
  38. Käesolevas haldusasjas on poolte vahel on vaidlus selles, kas Maksu- ja Tolliamet on maksuotsuses, millega vähendati kaebaja
  39. a veebruarikuu sisendkäibemaksu 11 219,32 eurot ja määrati sama perioodi eest sama summa tasumisele kuuluvaks käibemaksuks ning määrati kaebajale
  40. a märtsikuu eest tasumisele kuuluvat tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 11 164,56 eurot, jõudnud tõendite alusel õigele järeldusele ning hinnanud tõendeid õigesti. Pooled vaidlevad seega tõendite hindamise küsimuse üle. Mõlemal poolel on toimunust oma versioon.
  41. Kohtupraktikas on taolist olukorda tõlgendatud juhtumina, kus vastustajal ei ole juhtumi asjaolusid võimalik täpselt välja selgitada. Vastustajal lasub aga kohustus tõendada oma versiooni kaalutletud põhjendatus. Taolises olukorras, kus vastustaja on temal lasuva tõendamiskoormuse täitnud, läheb tõendamiskoormus üle kaebajale. Kui kaebaja ei suuda tema poolt esitatud tõenditega kõrvaldada vastuolusid tõendites asja lahendamise suhtes kaalukates küsimustes, puudub halduskohtul alus vaidlusaluse maksuotsuse tühistamiseks ning vaidluse lahendamise suhtes kaalukas asjaolu kuulub hindamisele kaebaja kahjuks. Halduskohus osundab siinjuures RKHKo nr 3-3-1-32-09 p 18-19, nr 3-3-1-73-10 p 21-24, nr 3-3-1-83-13 p 13-14, millest johtuvalt on kohtu ülesandeks hinnata vastuolulisi tõendeid kogumis ning otsustada millised tõendid on kohtu jaoks veenvad, ning selgitada, miks kohus neid veenvaks peab ja miks ta need otsuse tegemisel aluseks võtab. Samuti tuleb põhjendada, miks kohus ei pea veenvaks kõrvale jäetud tõendeid. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (vrdl nt Tartu Ringkonnakohtu 17.09.
  42. a otsuse nr 3-13-1595 p 11). 4
  43. Suvemajade ja küttepuude ostmise kohta on kaebaja vastustaja poolt kogutud tõenditele andnud omapoolse ja seega vastustajast erineva hinnangu. Kaebuses esitas kaebaja taotluse tõendina OÜ VP tehingute aegse juhatuse liikme tunnistaja S.L ütluste esitamiseks (I kd tl 6p). Samuti tugineb kaebaja M.I OÜ tehingute aegse juhatuse liikme M.P i seletuskirjale (I kd tl 32), mis erineb oma sisult varasemalt vastustajale kontrollimenetluse käigus antud seletusest ja välistab kaebaja hinnangul M. Pi esialgse seletuse tõendusväärtuse. Kaebaja on eelmenetluses samuti esitanud kasumiaruande ja bilanssi tehingute majandusliku mõistlikkuse tõendamiseks (I kd tl 69, 70). VP OÜ majandustegevuse tõendamiseks on esitatud bilanss ja kasumiaruanne (I kd tl 10-11). Suvemajade ja küttepuude olemasolu tõendamiseks esitas kaebaja fotod küttpuudest ja suvemajadest (I kd tl 165-170), seda aga juba kolmandate isikute valduses oleku ajal pildistatuna.
  44. Raie vahenduse osas on kaebaja kohtumenetluses seisukohal, et vastustaja poolt kogutud tõendid kinnitavad, et kaebaja ja VP OÜ vahel kokkulepitu vastab maaklerilepingu tunnustele. Vastustaja on eksinud tehingu sisu väljaselgitamisel ja lepingupoolte suhete kvalifitseerimisel. Vaatamata poolte poolt maaklerilepingu kirjalikult mittesõlmimisele tõendavad VP OÜ poolt teenuse osutamist maksumenetluses kogutud tõendid. Tehingu teostamist ja metsa väljavedu tõendab kaebaja täiendavalt kirjalike tõenditega metsamaterjali kohta (I kd tl 78-162). Kaebaja soovis kaebuses maksuotsuse õigusvastasust selles osas tõendada A.M e, J.Ri ja S.L ütlustega.
  45. Kaebaja versiooni kohaselt on niisiis suvemajade ja küttepuude ostmine tõendatud, raie vahendusteenus on osundatud ja selle eest tehtud väljamaksed õigustatud. VP OÜ puhul oli tegemist tegutseva ettevõttega. Maksu- ja Tolliamet on kontrolli tulemusena jätkuvalt seisukohal, et kaebajal puudus õigus kajastada sisendkäibemaksu arvestuses VP OÜ poolt väljastatud arvete alusel käibemaksu. Kaebaja poolt ei toimunud OÜ VP nimel väljastatud arvete alusel raie vahendus(maakleri)teenuse ostmist, mistõttu on sularahas tehtud väljamaksed tehtud mittetoimunud tehingute eest, mistõttu kuuluvad väljamaksed kui ettevõtlusega mitteseotud, maksustamisele tulumaksuga. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on osalenud maksupettuses. Maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, tõendamiskoormus on üle läinud kaebajale.
  46. Kohus nõustub vaidluse lahendamise suhtes määravas osas vastustaja kirjalikus vastuses (I kd tl 50-56), aga ka maksuotsuses (I kd tl 38-44) toodud põhjendustega. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt maksumenetluses esitatud vastuväited (II kd tl 22-23) ei andnud vastustajale alust teisesisulise otsuse tegemiseks.
  47. Halduskohus ei saa nõustuda kaebaja etteheidetega vastustaja poolt tõenditele antud hinnangutele. Halduskohus märgib vastuseks kaebaja õiguslikele etteheidetele, et tõendite vaba hindamise põhimõte tähendab käesoleva kaasuse kontekstis seda, et vastustaja on pidanud vaidlustaud maksuotsuse tegemisel tuginema relevantsetele tõenditele. Kohtu hinnangul vastustaja selle põhimõtte vastu eksinud ei ole. Kaebaja erinev hinnang tõenditele ei muuda maksuotsust veel õigusvastaseks. Vastustaja on maksuhaldurina tõendite hindamisel vaba. Objektiivses õiguses puuduvad tõendite hindamist reguleerivad kaalumis- ja väärtusreeglid. Halduskohus ei tähelda vastustaja poolt tõendite suvalist ja/või süsteemitut hindamist ega kaebajale soodsate tõendite alusetut kõrvale lükkamist. Vastustaja on maksumenetluses kogutud tõenditele andnud loogikareeglitega kooskõlas oleva hinnangu 5 arvestades käesolevas maksumenetluses, aga ka paralleelmenetlustes kogutud tõenditega. Vastustaja hinnang on kohtu hinnangul kogemuslike põhimõtetega kooskõlas olev. Vastustaja hinnang ei ole vastuolus maksunduslike eriseadustega ega vastavas kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega.
  48. Erinevalt kaebajast on halduskohus seisukohal, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude suhtes vaidlustatud maksuotsuse pinnalt kahtlusi ei ole (vrdl RKHKo nr 3-3-1-4901 p 5).
  49. Tunnistaja S.L ütluste kohaselt (I kd tl 189-193p) on ta OÜ-s VP töötades teinud tehinguid OÜ-ga M I. Müüs küttepuid, siis kolm suvemaja ja raievahendusteenusega seoses. Enne VP OÜ soetamist
  50. a novembris ei ole ta ettevõtlusega tegelenud. Eelnevalt töötas OÜ-s Benfort autojuhina. Autojuhina on tunnistaja töötanud 25 aastat. Kui OÜ Benfort hakkas tema autot müüma, otsustas katsetada ettevõtluses. Tunnistaja ei tea, mis hinnaga auto müügis oli. Hinda ta ei uurinud, see oli netis müügis. OÜ VP soetas
  51. a novembris P.Klt. OÜ VP ostis selle auto ära, see ostmine võis olla novembris. Auto ostmist korraldas P. K. Auto soetamiseks võttis tunnistaja eraisikuna laenu Arne M käest 10 000 eurot. Auto oli juba firma nimel ja varade hulgas, kui tunnistaja firma (OÜ VP ) ostis. Siis hakkas tunnistaja oma igapäevast tööd tegema, tegeles metsavedudega ja hakkas materjali kokku ostma. Kliendid olid vanast ajast tuttavad. Ettevõtte tegevus toimus novembri lõpust kuni detsembrini. Äri ei läinud tunnistajal kõige paremini, aga ära elas, niikaua kui tuli jaanuarikuus üllatus, et OÜ VP on käibemaksukohuslaste nimekirjast maha võetud. Teade võttis tunnistajal jalad alt, et poolteist kuud oled tegutsenud ja järsku selline asi. Raamatupidamise teenuse firmale ostis tunnistaja sisse. Raamatupidaja pani arvutis ettevõtte asjad paika. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole ta nii pädev, et ise deklaratsioone teha. Raamatupidaja oli kuskil Betooni tänaval, aadressi ei mäleta, olid kaks erinevat raamatupidajat. K P tahtis 25 000 eurot saada OÜ VP eest. Kui tunnistaja ostis OÜ VP , siis seal oli metsaveo auto, küttepuid, kolm suvemaja ja mingi ilusalongi asju ka veel. Raamatupidamise kaustas olid kirjas need ilusalongi asjad, tunnistaja seal kohal ei käinud. Küttepuud tuli kaasa 300 rummi ringis, puud olid puidust aluste peal. Puud olid 50 cm-lised kask, kaks rida alusel. Puud müüdi edasi M.I OÜ-le. Kämpingu majasid sai firmaga kaasa 3 tükki, tunnistaja ei avanud majade pakendeid enne müüki ja ei tea, millised need olid. Lepp, haab ja lehtpuud oli põhimõtteliselt küttepuuks. Raha oli tarvis, et P.Kle 24 000 eurot mingiks hetkeks ära maksta. Ilusalongi vara sai ära müüdud P.K abikaasale, 26 000 euroga, R.K oli nimi. Müük oli
  52. a detsembri alguses. Tunnistaja koostas arve R K ilusalongi kohta, tema maksis selle kinni ja maksis OÜ VP kontole. Maksuvõlad tulid kaasa firmaga. Kokku võis makse olla 3 000 euro ringis. Bilansis kajastatud laen on see laen, mille tunnistaja A. Mlt võttis seoses auto ostmisega. Kuna tunnistaja laenu tähtajaks tagasi maksta ei jõudnud, siis vormistati see auto A. M nimele ümber.
  53. Tunnistaja A.M e ütluste kohaselt (I kd tl 187-189) tegi ta oma ettevõtte Toetaja Talu OÜ kaudu metsa lõikamisel raieteenust ja materjali väljavedu M.I OÜ-le. Naabrimees J. .Ril oli üks suur metsatükk. Tunnistaja käis J. .Riga keskkonnateenistuses pabereid vormistamas pärast metsakorralduskava valmimist. J. .R soovis müüa kasvavat metsa. Tunnistajal raha ise ostmiseks ei olnud ja rääkis sellest L S, kes leidis J.D , kes ostaks selle ära. M.I OÜ-s oli ta tunnistaja ütluste kohaselt tegelane. Tunnistaja tegeleb ise
  54. a saadik metsandusega, pidas hinda 30 000 eurot üle 1 000 tihumeetri metsamaterjali eest heaks hinnaks. J. .D kirjutas ostumüügi lepingu, mille tunnistaja viis J. .Rile allkirjastamiseks ja tõi siis J. .D kätte tagasi. See toimus pärast seda kui Sven ütles, et J. .D ostab. Tunnistaja tingimuseks oli metsalõikuse ja väljaveo teenuse saamine. Tunnistaja tahtis info edastamiselt midagi ikka teenida. Oma firma kaudu pidi seda teenust tegema. J. .D pidi olema M.I OÜ juhataja, sest tunnistaja pidi allkirja saama firma juhi käest metsa raieõiguse vahenduse lepingule. Tunnistaja arvates oli S.L 6 põhimõtteliselt nagu vahemees, nii sai tunnistaja S. L jutust aru. Tunnistaja ei mäleta täpselt millal võis tulla informatsioon, et J. .R müüb metsa, see võis olla kuskil november- oktoober. OÜ VP sai tunnistaja käest 10 000 eurot. S. L ütles, et kui tagasi ei maksa saab tunnistaja veoauto Toetaja Talu OÜ-le võla katteks. Kuni jaanuarini oli auto OÜ VP nimel ja S.L käes. Jaanuaris tuli auto tunnistaja ettevõttesse üle. S. L pakkus välja, et tuleb tunnistajale autojuhiks, et teeb tööd võlgade katteks. OÜ M.I korraldas metsamaterjali müüki ja vedu. Tunnistaja kirjutas ka veo arveid M.I OÜ-le Volvoga vedamisel. S. L tunnistaja veo teenust ei soetanud, ta oli tunnistaja juures palgata tööl, mille ta pakkus ise välja. Asju ajas tunnistaja J. .Dga. Tunnistaja viis J. .Dle allkirjastamiseks raieõiguse võõrandamise lepingu. S.L ga tuli raie niisama jutuks, temaga tunnistaja asju ei ajanud.
  55. Tunnistajana metsaomanik J.Ri ülekuulamisest kaebaja kohtuistungil loobus (I kd tl 185).
  56. Vastustaja on asjas määravat tähtsust omava asjaoluna välja toodud isikute seotuse ( II kd tl 15), mille kohaselt oli OÜ VP endiseks juhatuse liikmeks P.K, kelle abikaasa ema M.P oli OÜ M.Iendiseks juhatuse liikmeks. P.K ja tema abikaasa poeg E.K on OÜ Särin juhatuse liige. Nimetatud ettevõtted on kõik osalenud käesoleva vaidluse põhjustanud tehingutes.
  57. Halduskohus kordab seoses isikute seotusega siinkohal maksu- ja kohtumenetluses tuvastatud asjaolusid, mida kaebaja ei ole kummutanud omapoolsete tõenditega, mis aga omavad tähtust kohtu poolt toimunust kaebaja versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel. 1) S.L poolt vastutajale antud seletuse ( II kd tl 81) kohaselt tundis ta juba varasemalt enne OÜ VP soetamist P. K. 2) Samuti tunneb S.L J. .Dt, kes esindas OÜ-d M.I varasemalt juba 5-7 aastat (ibid). 3) P. K ämm M.P oli J. .D poolt volituse alusel tehingute teostamise ajal OÜ VP ja OÜ M.Ivahel viimase juhatuse liikmeks. 4) OÜ VP müüs küttepuid P. K poja E.K ettevõttele OÜ Särin, mille juhatuse liikmeks viimane on. 5) S. L kohtuistungil antud ütluste kohaselt (I kd tl 191) müüs OÜ VP ilusalongi tagasi P.K abikaasale R.K. 6) R.K on alates 11.11.
  58. a Oru kinnistu omanik, mille ta on andnud 15.12.
  59. a OÜ Särin kasutusse, millisel on vastustaja aga 08.10.
  60. a vaatluse käigus tuvastanud kahe suvemaja olemasolu. 7) J. .D on alates 10.06.
  61. a OÜ M.I juhatuse liige. J.D poolt vastustajale antud seletuse kohaselt tundis ta S. L vähemalt 10 aastat enne seda, kui viimane vahendas J.Dle infot J.Ri metsa müügi kavatsusest. 8) OÜ M.I tänaseks juhatuse liikmeks on E.K (III kd tl 20).
  62. Kohtuotsuse eelmises punktis toodud faktilistel asjaoludel, märgib halduskohus vastuseks kaebusele, et vastustaja on õigesti ja olulise asjaoluna arvestanud kaebaja ja tema lepingupartnerite ning tehingute ketis osalenud isikute omavahelist seotust. Selles kontekstis ei ole tõsiselt võetav kaebuse hüpotees M.P i, kui kaebaja seadusliku esindaja vastustajale antud seletuse tagasilükkamise vajadusest tõendina. Kohus peab vastustaja seisukohta M. Praksi seletusele tuginemisel põhjendatuks. Kaebaja väidet, et prillide puudumisel ei saanud eriharidust või vähemalt samaväärset ettevalmistust omav raamatupidaja aru seletuse sisust, millele ta allkirja annab, aga lapsemeelseks väiteks, mis ei ole tõsiselt võetav. Kohtu arvates on ilmselge, et kaebaja poolt kohtule ja vastustajale esitatud M. P kirjalik seletus on kantud soovist kindlustada tütremehe ja ka tütre majanduslikke huve, kuna M. P tütar on tunnistaja S. L kinnitusel osalenud väimees P. K korraldatud tehingute ahelas. Kohus nõustub samuti vastustaja hinnanguga S. L ettevõtlusalaste teadmistele ja võimekustele. Viimati nimetatu poolt kohtus antud ütluste sisu kinnitab kohtu hinnangul vastustaja järelduste õigsust. Ütluste kohaselt on ta A. M kord laenu võtnud eraisikuna, siis aga sama laenu ettevõtjana. Veoki on 7 ta soetanud eraisiku laenuga ettevõttele, mille omandis oli sama veok juba ettevõtte soetamisel. Jääb arusaamatuks, miks tunnistajal üldse võlgades ettevõtet autojuhina edasi tegutsemiseks tarvis oli. Nimetatud näited tunnistaja ütluste vastuolulisusest seavad kahtluse alla tema ütluste elulise usutavuse tervikuna.
  63. Puutuvalt kaebaja versiooni kohase maaklerilepinguga märgib kohus, et maksuotsuses on piisavalt põhjendatud, miks vastustaja leiab, et kaebaja vahendusteenust tegelikult saanud ei ole. Tehingute vormistamine selliselt, et müügitehingu tehinguväärtus on sisuliselt võrdne vahendusteenuse tehinguväärtusele, on asjaoluks, mis iseenesest annab alust põhjendatud kahtluseks, et vahendusteenuse eest esitatud arve andmed ei ole tõepärased. Vahendusteenuse mõistest tuleneb, et vahenduse otstarbeks on kauba või teenuse osutamise või saamise korraldamine. Selliselt teenib vahendus nn põhitehingu sõlmimise ja teenuse või kauba võõrandamise eesmärki. On kaheldav, kas majanduslikult põhjendatuks saab pidada olukorda, kus vahendusteenuse hind on praktiliselt võrdne müügitehingu hinnaga või osade tõendite alusel isegi ületab seda olulises määras, nagu tuleneb kaebaja versioonist. Kaebaja tunnistaja S. L ei kinnita kohtus antud ütlustes teenuse tegeliku osutamise ja kaebajale saamise korraldamist. Kaebaja versiooni kohaste müügi- ja vahendus(maakleri)tehingu hinnad on sedavõrd samaväärsed, et ilmselgelt ei ole OÜ VP poolt märgitud ulatuses vahendusteenuse saamine kaebajal majanduslikult põhjendatud ega eluliselt usutav. Kaebaja on kohtuistungil loobunud metsaomanik J. .Ri ütluste tõendina esitamisest, mis kinnitab kohtu hinnangul kaudselt vastustaja versiooni õigsust. Eluliselt on usutav, et isik, kelle mets on käesolevas haldusasjas kogutud tõendite kohaselt olnud suurusjärgus kuni 10 korda kallim, kui maksti metsaomanikule, ei ole olnud nõus andma ütlusi eluliselt mitteusutava kaebaja versiooni põhistamiseks. Seetõttu oli kaebajal maksukorralduse seaduse (MKS) § 57 lg-s 3 sätestatu alusel kaasaaitamiskohustuse täitmiseks maksumenetluses kohustus selgitada ja tõendada teenuse saamist. Kaebaja oleks pidanud esile tooma need erilised asjaolud, mis käesoleval juhul annavad sellises hinnaproportsioonis tehingute vormistamisele majandusliku sisu. Kaebaja ei ole seda suutnud tõendada ka kohtumenetluses. Vastustaja kogutud tõenditega on tõendatud vähemalt põhjendatud kahtlus, et kaebaja on olnud teadlik, et ta vahendus (maakleri)teenust ei saanud ja on sellele vaatamata vähendanud seeläbi oma maksukohustust tulumaksu võrra.
  64. Kaebaja võtmetunnistajaks kujunenud S.L ütluste alusel saab kohus järeldada, et majanduslik kasu tunnistajale OÜ VP müügist läks kaebaja asemel P. K ja tema lähikondsetele, sh kaebajast OÜ-le MI, mis oli P. K ämma kaudu samuti P. K majandusliku kontrolli all. OÜ M.Ion olnud ja on ka J. .D (kes ostis J. Rlt kasvava metsa raieõiguse) majandusliku kontrolli all enne tema juhatuse liikmeks vormistamist ja seeläbi ka ajal, mil ta oli kaebaja seaduslik esindaja. Käesoleval ajal on OÜ M.I juhatuse liikmeks E K, kelle ema ja isa on rahvastikuregistri andmetel (III kd tl 21) P ja R.K. Rahvakeeli väljendatuna on mõtteline tehingute ahela ring seega täis, s.t vastustaja versiooni kohaselt algas tehingute ahel P. K ja tänaseks on kaebaja seaduslikuks esindajaks P.K poeg.
  65. Maksupettusega seotuse tõendamiseks on vastustaja õigesti tuvastanud asjas tähtsust omavad asjaolud. Kaebaja võtmetunnistaja on tehingute ahelas kaebaja versiooni kohaselt tegutsenud tema vastuoluliste ütluste tõttu arutu isikuna, kes soetab A. M rahaga sisuliselt P. K ettevõtte, mille oluline vara – ilusalong müüakse tagasi P. K abikaasale ja veok läheb edasi metsandusega tegeleva A.M ettevõtte omandisse, kes finantseeris aga ise auto ostu. Vastustaja on õigesti hinnanud samas A.M rolli kaebaja versiooni kohases maaklerilepingus, kus tegelikuks kasusaajaks pidi tunnistaja S.L ettevõtte asemel olema A.M. Kaebaja tehingupartner J.D on aga maksumenetluse ajal olnud OÜ M.I juhatuse liikmeks, millist ülesannet täidab käesoleva ajal P. K poeg E. K. 8
  66. Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase osalemises maksupettuses, läheb tõendamiskoormus vastavalt MKS §‑ le 150 üle maksukohustuslasele. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud (vt RKHKo nr 3-3-1-74-09, p 10, nr 3-3-1-15-13, p 15). Nagu juba osundatud on halduskohus vaidlustatud maksuotsust ja selles kogutud tõenditele antud hinnangut kontrollides seisukohal, et vastustajal puudus alus kaebajale soodustava haldusakti andmiseks või maksumenetluse lõpetamiseks kaebajat koormavat haldusakti andmata.
  67. Halduskohus kaebaja versiooni ja käsitlusega nõustumiseks alust ja võimalust ei näe.
  68. Riigikohtu seisukohtade kohaselt (RKHK
  69. mai 2009 otsus asjas nr 3-3-1-32-09, p 10), sisendkäibemaksu mahaarvamine võib olla alusetu eeskätt näiteks juhtudel, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos; kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust, arvestades kaupade või teenuse iseärasusi, eriti juhul, kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või müüja isikusamasuse kontrollimiseks; kui on tõendatud kaebaja osavõtt maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud. Samuti on kolleegium märkinud, et ainuüksi arvete nõuetekohasus ei välista tehingute mittetoimumist. Seega juhtudel, kus vaidlus kauba olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.
  70. Eelpool kirjeldatud isikute seotus ei anna kohtu hinnangul alust rääkida kaebaja heausksusest käibemaksu valguses. Isikute seotus ja kaebaja tunnistajate ütluste elulise usutavuse puudumine, kinnitab ka tulumaksu osas vastustaja käsitluse õigsust.
  71. Kohtu seisukohta ei väära ka kaebaja taotlus OÜ VP pangakontode väljanõudmiseks, kuna seotud isikute kontrolli all oleva ettevõtte panagakontodel toimunud liikumised ei saa olematuks muuta eelkõige kaebaja enda kohtus esitatud tõenditega tõendatut. Kohus jätab seetõttu kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata kui põhjendamatu.
  72. Neil asjaoludel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud
  73. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt (III kd tl 1-6) taotleb kaebaja vastustajalt 2 400 euro õigusabi ja 671,52 euro kaebuse esitammisel tasutud riigilõivu 9 väljamõistmist. Taotlus jääb rahuldamata seoses kaebuse rahuldamata jätmisega. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.