Obsah (5)

§ 171§ 81§ 8§ 85§ 87

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.märtsil 2016.a. Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-15-8603 Kohtunik Roomet Sõnna Liia Tigane Kohtuistungi sekretär

§ 171alusel selle eest, et ta 1.septembril 2015.a.

kella 21.40 ajal Võru maakonnas Misso vallas Luhamaa maanteepiiripunktis ei jälginud sõidukiga maanteepiiripunkti suunamiseks kehtestatud ootejärjekorra süsteemi, jättes ooteala nõuetekohaselt läbimata ja saabus piiripunkti ilma järjekorranumbrita, 20 trahviühiku suuruse s.o. 80-eurose rahatrahviga (tl 5-6). MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUSE SISU V. K. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, mille kohaselt kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsusega ning leiab, et tema ei ole otsuses kirjeldatud väärtegu toime pannud, mistõttu tuleb menetlus antud asjas lõpetada.

§ 81

lg 6 on loetletud teenused, mida piiriületuse ooteala teenuse pakkuja on kohustatud tagama. V. K. ei kasutanud piiriületuse ooteala teenuse pakkuja poolt pakutavat teenust – ootejärjekorda polnud ning sellest tulenevalt puudus ka mistahes objektiivne vajadus teenuse saamiseks. Teenuse pakkuja ei olnud õigustatud nõudma V. K. ´ilt teenusetasu maksmist. Tõkkepuu avas talle piiriületuse ooteala teenuse pakkuja OÜ Collade esindaja, seega ei saa väita, et V. K. oleks süüliselt ning õigusvastaselt rikkumise toime pannud. V. K. eeldas, et piisas temapoolsetest selgitustest OÜ Collade töötajale selle kohta, et tema teenuseid ei kasuta ega kavatse kasutada ning et sellega on kogu asi lahendatud. Rikkumise korral ei oleks OÜ Collade tohtinud avada tõkkepuud ning oleks pidanud kutsuma avaliku võimu esindaja. V. K. välismaalasena ei võinud kuidagi aru saada, et ta käitub mistahes viisil lubamatult. Arvesse tuleb võtta ka seda, et peale mitmetunnist vestlust juhtivpiirivalvuriga tasus V. K. ka nõutud 4,70 eurot kasutamata „Luhamaa ooteala teenuse“ eest. Seega ei ole keegi (OÜ Collade) ka teenustasudest ilma jäänud ja kahju kannatanud. Kahju on saanud hoopis V. K. piiriületusele kulunud märkimisväärse ajakulu näol. Kaebaja tegevuses ei ole väärteokoosseisu, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus tühistada ning menetlus asjas lõpetada viitega VTMS § 29 lg 1 p 1. Alternatiivselt taotleb kaebaja menetluse lõpetamist rikkumise vähese tähtsuse, avaliku menetlushuvi puudumise ja kahju puudumise tõttu (viitega VTMS § 30 lg 1 p-d 1 ja 2). Eeltoodu alusel, lähtudes VTMS § 132 p 3, palub kaebuse esitaja tühistada väärteoasjas nr 2603,15,000298 kohtuvälise menetleja poolt 24.09.2015 tehtud otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteoasjas menetlus ning hüvitada kaebuse esitaja menetluskulud summas 360 eurot. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokolli nr AB1358051 kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta 01.09.2015 kell 21.40 Võru maakonnas Misso vallas Luhamaa piiripunktis ei järginud sõidukiga maanteepiiripunkti suunamiseks kehtestatud ootejärjekorra süsteemi, jättes ooteala nõuetekohaselt läbimata ja saabus piiripunkti ilma järjekorranumbrita. Seega rikkus ta piirirežiimi eeskirja p 251 nõudeid, pannes sellega toime RiPS § 171 alusel kvalifitseeritava väärteo. Väärteootsuses on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut

§ 171järgi.

Menetlusalune isik V. Krupeničs on andnud väärteoprotokollis kohtuvälisele menetlejale omakäelise seletuse, et ta ei loe end süüdi olevaks, kuna sõitis vastavalt kõikidele märkidele, sõitis parkla tõkkepuu juurde, palus anda talle number, töötaja vagunis nõudis talt 4,60 euro tasumist, kuid kuna ta ooteala teenust ei kasutanud, siis keeldus ta tasumast ning talle avati tõkkepuu. Kohtuistungil annab V. Krupeničs ütlusi (tl 34-35), et ta sõitis oma ametiautoga 01.09.2015 Luhamaa piiripunktis vastavalt liiklusmärgile ja teemärgistusele suletud tõkkepuu juurde ja peatus, pöördunud soojakus istuva kassiiri poole, öeldi talle, et ta peab end registreerima järjekorda ja tasuma teenuse eest 4,70 eurot. V. Krupeničs vaidles vastu, et millise teenuse eest ta peab tasuma, kui järjekorda ei ole ja ta soovib sõita vaid vastavalt märkidele ilma peatumata ning ta ei hakka registreerima ja maksma. Siis ilmus meesterahvas vaguni aknasse, kellele V. Krupeničs avaldas rahulolematust, et kui neil on vaja registreerimist, siis registreerigu, mispeale viimane avas tõkkepuu ja V. Krupeničs sõitis piiritsooni. Pärast 10-15 minuti möödumist tuli tema juurde piirivalvur, kes küsis dokumente ning läks klaasitud töötajate ruumi. Mõne minuti pärast väljus ruumist ohvitser, kes selgitas, et tal puudub number, ta ei ole tasunud järjekorra eest ja pakkus võimalust ümber keerata, tasuda ja uuesti tulla. V. Krupeničs ei saanud aru, kuidas ta peab järjekorra eest tasuma, kui järjekorda ei olnud. V. Krupeničile kutsuti tõlk ja tutvustati seaduse sätteid ning koostati protokoll. Seejärel V.Krupeničs pööras tagasi, tasus 4,70 eurot, sai kaks tšekki, tõkkepuud avati ja mõne minutiga vormistati dokumendid ning ta sõitis Eesti territooriumilt minema. Tunnistaja Tatjana Alševska annab ütlusi (tl 51), et ta oli 1.septembril 2015 sõiduautos, kui nad koos V. Krupeničsiga sõitsid komandeeringusse Pihkvasse. Menetlusalune isik esitas esimese tõkkepuu juures dokumendid, mis talle tagastati, ta kuulis menetlusaluse isiku ja töötaja vahelist vestlust ainult osaliselt. Kui Vasilijs keeldus elektroonilise järjekorra eest tasuma, siis ühines meesterahvas, kes tõkkepuud avab, ja peale sõnavahetust Vasilijs ei olnud nõus tasuma teenuste eest; varem on ta koos Vasilijsiga ületanud riigipiiri ja ta on varem maksnud, samas ei saa ta kindlalt öelda, et Vasilijs varem maksis. Tunnistaja Mati Käärd annab ütlusi (tl 50-51), et ta on turvafirma turvajuht, kellele on delegeeritud Luhamaa piiripunkti ooteala teise tõkkepuu juhtimine. Kui ootealalt läheneb auto teisele tõkkepuule, siis kontrollib ta arvutist tabelist, kas see on registreeritud ja avab tõkkepuu. Ootealal on kaks tablood, kõrgemale ilmuvad piirile kutsutava auto numbrid, mis süttivad vastavalt seadistatud programmile elektrooniliselt. Menetlusalune isik ei olnud nõus tasuma elektroonilisse järjekorda võtmise ja ooteala teenuse tasu. Kuna neil pole õigust isikut territooriumil kinni hoida, avas ta teise tõkkepuu ja informeeris isikust piiritöötajaid. Isikuil on võimalik pärast tõkkepuud peale piiripunkti suundumise sõita edasi ka Riia suunas. Tunnistaja Andres Parv annab ütlusi (tl 35), et ooteala töötaja helistas talle, et tuleb autoga isik, kes keeldus ooteala läbimast; ooteala töötaja ei hakanud temaga vaidlema. Auto tuli ja sõidukit elektroonilises nimekirjas ei olnud ning autot läks kontrollima Kaire Kanna. Tunnistaja Kaire Kanna annab ütlusi (tl 35), et ta oli sel päeval tööl sõiduautode kontrollis, kui auto juht, kelle auto polnud arvutis registreeritud, läks küsimuse peale endast välja, et miks ta peaks end registreerima, kui pole järjekorda ning keeldus tagasi sõitma, et ära registreerida. Tunnistaja Elmet Karu annab ütlusi (tl 5152), et 1.septembri 2015 õhtul saabus Luhamaa maantee piiripunkti menetlusalune isik, kes polnud läbinud nõuetekohaselt ooteala ja võtnud järjekorranumbrit, isikule selgitati kolm korda, kuid menetlusalune isik keeldus tagasi minema ning nõudis protokolli tegemist, et kohtusse minna. E. Karu vaatas andmebaasi andmeid, menetlusalune isik on ka varem seda piiripunkti läbinud, kuigi ütles, et ta pole seda kunagi läbinud. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokollis ette piirirežiimi eeskirja nõuete p 251 rikkumist, s.o. piiripunktis sõidukiga maanteepiiripunkti suunamiseks kehtestatud ootejärjekorra süsteemi järgimata jätmist, jättes ooteala nõuetekohaselt läbimata ja saabudes piiripunkti ilma järjekorranumbrita. Vabariigi Valitsuse 17.septembri 1997.a. määrusega nr 176 kinnitatud piirirežiimi eeskirja p 251 kohaselt peab välispiiri sõidukiga ületada sooviv sõidukijuht järgima maanteepiiripunkti suunamiseks kehtestatud ootejärjekorra süsteemi, läbima selleks ettenähtud ooteala ning suunduma järjekorra alusel piiripunkti.

§ 8

lg 1 p 1 kohaselt määratakse piirirežiimiga kindlaks isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kord.

§ 81

lõike 2 kohaselt suunab politsei riigipiiri ületada sooviva sõiduki piiriületuse ootealale, kui see on vajalik liiklusohutuse tagamiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks, sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamiseks ja avaliku korra tagamiseks, kasutades selleks vajaduse korral liikluskorraldusvahendeid; RiPS § 84 lg 7 kohaselt, kui maanteepiiripunktis on piiriületuse ootejärjekord korraldatud elektrooniliselt, on sõiduki omanik või kasutaja kohustatud võtma ootejärjekorra koha, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

§ 85

lg 2 kohaselt, kui sõiduk saabub maanteepiiripunkti ega ole ootejärjekorras kohta võtnud, suunatakse see ootejärjekorras kohta võtma, kui käesolev seadus või selle alusel antud määrus ei sätesta teisiti.

§ 81

lg 3 kohaselt võib politsei lubada maanteepiiripunktis ilma ootejärjekorras kohta võtmata, ootejärjekorras ootamata ja piiriületuse ooteala läbimata, kui see on vajalik avaliku korra, riigi julgeoleku või rahva tervise kaitse kaalutlustel või kui selleks on teenistuslik vajadus või see tuleneb seadusest, välislepingust või rahvusvahelisest tavast või selleks on muu avalik huvi. Sellisel juhul sõiduki piiriületuse ooteala kasutamise ega piiriületuse ootejärjekorras koha võtmise eest tasu ei võeta.

§ 87

lg 1 kohaselt võib maanteepunktis piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest andmekogu volitatud töötaja võtta tasu, mis ei tohi ületada 1,59 eurot sõiduki kohta. Kui andmekogu pidamise ülesanne on halduslepingu alusel üle antud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, lepitakse tasu suurus kokku halduslepingus. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik hiljem tasunud sõiduki piiriületuse registreerimise eest 1,25 eurot+ käibemaks. Vabariigi Valitsuse 11.augusti 2010.a. määrusega nr 34 kinnitatud Piiriületuse ootejärjekorra andmekogu põhimääruse kohaselt on andmekogu pidamise eesmärgiks piiriületuse ootejärjekorra korraldamine ja avaliku korra tagamine sõidukite piiriületuse ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorra pidamise, piiriületuse ootejärjekorras koha võtmise, piiriületuse ootejärjekorras eelisjärjekorra koha taotlemise ja selle võimaldamise, tollideklaratsiooni, sõidukiga transporditava isiku ja kauba ning isiku, kauba ja sõiduki sihtpunkti ning sõiduki omaniku, kasutaja ja sõiduki ootejärjekorda registreerinud isiku andmete töötlemise teel. Avalikel veebilehtedel www.eestipiir.ee ja www.estonianborder.eu vastavalt eesti, vene ja inglise keeles avaldatud Luhamaa piiriületuse ooteala kasutamise eeskirja p 2.2 kohaselt sõidukid, mis ületavad piiri Eestist väljuval suunal, peavad end eelnevalt registreerima piiriületuse ootejärjekorra Andmekogus või registreerima sõiduki üldjärjekorda ootealal kohapeal. Piiriületuste ootejärjekorda registreerimine ja ooteala läbimine on kohustuslik; p 2.

1. kohaselt piiriületuse ootejärjekorra andmekogusse registreerimise teenus on tasuline; p 2.7 kohaselt, kui sõiduk saabub ootealale ilma eelnevalt piiriületuste ootejärjekorras kohta võtmata, siis saab ta seda teha piiriületuse ootealal, kasutades iseteeninduslikku arvutisüsteemi või ooteala operaatori teenust; p 3.1 kohaselt ootealale jõudes sõiduk registreeritakse piiriületuse ootejärjekorras, antakse identne järjekorranumber ja registreeritakse ootealale saabunuks… Järjekorranumbri alusel suunatakse sõidukid edasi piiripunkti; p 6.9 kohaselt piiriületuse ootejärjekorras koha võtmise … teenus hakkab kehtima peale makse sooritamist. Nimetatud eeskirja koostamisel on aluseks võetud Riigipiiri seadus, Piiriületuse ootejärjekorra andmekogu põhimäärus ning Siseministeeriumi ja ooteala haldaja vahel sõlmitud haldusleping. Kohus leiab, et eelregistreerimise kord reguleerib piirirežiimi. Eelregistreerimise alusel sõidukite piiriületuse järjekorda võtmine on sõidukite piiripunkti sisenemise korraldamine ja seega osa piirirežiimist. Piiripunkti sisenemine ilma ootejärjekorras kohta võtmata on võimalik vaid RiPS § 81 lg 3 sätestatud juhtudel. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et isegi, kui piiripunktis puuduvad konkreetsel ajahetkel liiklus- või keskkonnaprobleemid või avaliku korra rikkumised, on RiPS § 81 lõike 2 lausest 1 tulenevalt kohustus suunata riigipiiri ületada sooviv sõiduk piiriületuse ootealale sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamiseks, mis RiPS § 81 lõike 1 järgi seisneb riigipiiri ületada soovivate sõidukite ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorras ootamise, piiriületuse ooteala kasutamise ja maanteepiiripunkti suunamise korraldamises. Seega on RiPS 81 lõike 2 lauses 1 sätestatu kohaselt piiriületuse ootealale suunamine kehtiva piirirežiimi osa, mille täitmine on kohustuslik kõikidele sõidukiga piiri ületada soovivatele isikutele (v.a. RiPS § 81 lg 3 reguleeritud juhud). Kui isik on võtnud koha piiriületuse ootejärjekorras, siis tuleb tal sõidukiga piiriületuse ooteala läbida olenemata sellest, kas isik soovib kasutada ootealal pakutavaid muid teenuseid, sest ooteala teenuse pakkuja on igal juhul kohustatud kontrollima, et isikul oleks võetud koht ootejärjekorra infosüsteemis, et infosüsteemis registreeritud isik(ud) ja sõiduk on samad, st sooritama toimingu dokumentide ja andmete õigsuse kontrollimiseks ning suunama sõiduki õigeaegselt maanteepiiripunkti; kui ootealal jääb vastav märge ootejärjekorra andmekogus tegemata, siis ei laeku piiriametnikule süsteemi vahendusel infot piirile saabuva sõiduki kohta ja sõiduk suunatakse tagasi ootealale. Riigikohtu Kriminaalkolleegium selgitab 20.októobri 2008.a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-52-08, et VTMS § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-1-1-71-07 - RT III 2007, 40, 316, p 7). Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohus leiab, et V. K. süü Piirirežiimi eeskirja p 251 nõuete rikkumises, et ta maanteepiiripunktis jättis ooteala nõuetekohaselt läbimata ja saabus piiripunkti ilma järjekorranumbrita, on tõendatud menetlusaluse isiku enda poolt antud ütluste ja tunnistajate Mati Käärdi, Kaire Kanna, Andres Parve ning Elmet Karu ütlustega. Kohus leiab, et kuna väärteoprotokolli teokirjelduses on jäetud kirjeldamata muud asjaolud, milles seisnes menetlusaluse isiku poolt ooteala nõuetekohaselt läbimata jätmine, peale järjekorranumbrita piiripunkti saabumise, lähtub kohus väärteoasjas ainult viimati toodud etteheitest menetlusalusele isikule. Kohus leiab, et asjakohased ei ole menetlusaluse isiku kaebuses esitatud ooteala teenuse kasutamisega seotud muud pretensioonid, sest menetlusalusele isikule ei ole käesolevas väärteoasjas esitatud muid ooteala teenuse kasutamisega seotud etteheiteid. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on V. K. käitumine, mis seisnes selles, et ta ei järginud sõidukiga maanteepiiripunkti suunamiseks kehtestatud ootejärjekorra süsteemi, jättes ooteala nõuetekohaselt läbimata, saabudes piiripunkti ilma järjekorranumbrita, õigesti kvalifitseeritud väärteona RiPS § 171 järgi, mis näeb ette vastutuse piirirežiimi rikkumise eest. Kohus märgib, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Subjektiivse külje tunnuste poolest on V. K. käitumine ootejärjekorra registreerimise süsteemi eiramises tahtlik. Vastavalt KarS § 17 lg 3 ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Asja materjalidest nähtuvalt selgitati V. Krupeničsile korduvalt järjekorras registreerimise nõuet. Kohus ei nõustu menetlusaluse isikuga selles, et olukorras kus tõkkepuu avas talle ooteala teenuse pakkuja esindaja, pole menetlusalune isik tegutsenud süüliselt ning õigusvastaselt. Asja materjalidest nähtuvalt tekkis menetlusalusel isikul konflikt ooteala teenuse osutaja töötajatega, neil puudus alus hoida menetlusaluse isiku sõidukit kinni ja teise tõkkepuu avamise järel oli menetlusalusel isikul võimalus sõita mitte ainult piiripunkti, vaid ka Riia suunas. V. K. tegu on õigusvastane, kuna vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas ei esine. V. K. on RiPS § 171 järgi sätestatud väärteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad; samuti ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid aluseid. RiPS § 176 järgi on RiPS §-des 171-175 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet. Seega on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur pädev menetlema Vasiljs Krupeničsi poolt toimepandud väärtegu. RiPS § 171 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. V. K. on kohtuväline menetleja karistanud 20 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Süü suurust iseloomustavad muuhulgas isiku poolt koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, isiku käitumine teo toimepanemise ajal jne. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas V. K. vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Puuduvad andmed V. Krupeničil kehtiva väärteokorras karistatuse kohta, tema süü on väike. Süülise väärteo toimepannud isikut ei ole aga tarvis tingimata karistada. Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-46-12 leidnud, et VTMS § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohtuväline menetleja või kohus väärteomenetluse küll otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuid väärteomenetluse seadustikus ei täpsustata väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamise kriteeriume (ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.aprilli 2011.a. otsus nr 3-1-1-29-11 jt). Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-146-03, p 8 ja
6. novembri
7. a otsus asjas nr 3-1-1-105-09, p 11, jt). KrMS §-s 202 kriminaalasja kui ka väärteoasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. oktoobri
9. a otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p-d 15 ja 16 ning
10. aprilli
11. a otsus asjas nr 3-1-1-907, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. V. K. süü on väike, tal puudub väärteokorras karistatus, teo tagajärjel ei ole kellelegi tekitatud kahju. Pärast väärteoprotokolli koostamist registreeris menetlusalune isik sõiduki ootealal nõuetekohaselt. Ka kohtuväline menetleja on karistanud V. Krupeničsi rahatrahviga tunduvalt alla sanktsiooni keskmise. Kohus on seisukohal, et V. Krupeničsi karistamiseks puudub avalik menetlushuvi. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud sõidukiga maanteepiiripunkti suunamiseks kehtestatud ootejärjekorra süsteemi mittejärgimine, millega ei tekitatud kahju, on vähetähtis rikkumine, mille puhul üld- või eripreventiivsed kaalutlused ilmtingimata ei eelda karistusõiguslikku sekkumist. Kohtu hinnangul on praegusel juhul VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise tingimused täidetud. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, lõpetada. Neil asjaoludel rahuldab kohus V. K. kaebuse osaliselt ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetusja menetlustalitluse menetlusteenistuse vanemliikluspolitseiniku 24.09.2015.a. otsuse väärteoasjas nr 2603,15, 000298 V. K. karistamises RiPS § 171 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses ning lõpetab asjas väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalune isik on esitanud taotlused valitud kaitsjate tasude 360+336 eurot hüvitamiseks. VTMS § 30 lg 13 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel väärteomenetluse lõpetamisel hüvitab menetluskulud menetlusalune isik. Seega jääb käesolevas asjas valitud kaitsja tasu menetlusaluse isiku enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik