← Eesti

2-15-126226/5

Obsah (4)§ 1§ 94§ 101§ 113

2-15-126226 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-126226 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2016, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi

) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija

§ 1lg 5 tähenduses. 3

(6)2-15-126226 Poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel väljastas hageja kostjale 10. jaanuaril 2013 laenu summas 200 eurot 30 päevaks intressiga 40 eurot (t.l.-23). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2013 oli 37,21%. Hagile lisatud tarbijakrediidi standardinfo teabelehest nähtuvalt oli aastane krediidi kulukuse määr 791 % (t.l.-24). Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 4 korda. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostja kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kuivõrd krediidi kulukuse määr ületas Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 4 korda, tuleb lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas. Sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 p 22). Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lõigete 1 ja 2 alusel tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras intressi ja viivist. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 4 näeb ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lõikes 1 sätestatud suuruses.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma (200 eurot) ja laenu kasutamise aja eest intress

§ 94

lg 1 sätestatud määras.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 94

lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

  1. juulit 2014 - 0,15 %. Hageja nõuab laenu kasutamise eest tasu (intressi) 30 päeva eest (
  2. jaanuar 2013 kuni
  3. veebruar 2013). Intress 200 euro suuruse laenu kasutamise aja eest

§ 94

lg 1 sätestatud suuruses 30 päeva eest on 1,20 eurot.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd laenuleping on tühine, saab hageja nõuda viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates laenu tervikuna tagastamise tähtajast, s.o alates

  1. veebruarist
  2. Hageja on arvestanud viivist võlgnevuselt (200 eurot) perioodil
  3. veebruarist 2013 kuni
  4. veebruarist
  5. 4

(6)2-15-126226 Viivise seadusjärgne määr

§ 113lg 1 kohaselt alates 10.

veebruarist 2013 kuni

  1. juunini 2015 oli 8,5% aastas; alates
  2. juulist 2013 kuni
  3. detsembrini 2013 oli 8,25% aastas, alates
  4. jaanuarist 2014 kuni
  5. juunini 2014 oli 8,15% aastas; alates
  6. juulist 2014 kuni
  7. detsembrini 2014 oli 8,05% aastas, alates
  8. jaanuarist 2015 kuni
  9. juunini 2015 8,05% aastas, alates
  10. juulist 2015 kuni
  11. detsembrini 2015 oli 8,05% aastas ning alates
  12. jaanuarist 2016 kuni
  13. veebruarini 8,05 % aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis alljärgnevalt: 29.02.2013 -30.06.2013 summas 5,60 eurot (200 eurot x 8,5% x 140 päeva /365 päeva); 01.07.2013 -31.12.2013 summas 7,32 eurot (200 x 8,25% x 183 päeva7365päeva); 01.01.2014 -30.06.2014 summas 7,24 eurot (200 x 8,15% x 141 päeva /365päeva) 01.07.2014 -31.12.2014 summas 7,36 eurot (200 x 8,05% x 184 päeva/365); 01.01.2015 -31.12.2015 summas 14,60 (200 x8,05% x 365 päeva/365); 01.01.2016 -28.02.2016 summas 2,36 eurot (200x8,05% x59/365). Kokku summas 44,48 eurot.

§ 113

lg 5 sätestab, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt võla meeldetuletusega seotud kulude hüvitamist summas 26 eurot. Kohus leiab, et nõue võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võla meeldetuletuse tasu summas 26 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusumma 200 eurot, intress summas 1,20 eurot, viivis perioodi eest

  1. veebruar 2013 kuni
  2. veebruar 2016 summas 44,48 eurot ja võla meeldetuletus tasu summas 26 eurot, kokku 271,68 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 634 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 350 eurot, seega 43% hagihinnast, seega leiab kohus, et menetluskulud tuleb 57% ulatuses jätta hageja ja 43% ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 125 eurot ning õigusabikulusid summas 120 eurot, kokku summas 245 eurot. Kohus jättis menetluskulud 43% ulatuses kostja kanda, mis teeb summaarselt 105,35 eurot (245/100 x 43). Kostja menetluskulud jätab kostja kanda. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma kohtuotsusega välja mõistetud summad hageja arvelduskontole. 5

(6)2-15-126226 Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.