← Eesti

3-14-52881/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-

§ 187lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla 27.02.2014 käskkirjaga nr 187 rakendati kinnipeetav AE täiskoormusega abitöölisena majandustöödele alates 25.03.2014 kuni 24.06.
  2. Käskkirja p 2 sätestas: „Maksta kinnipeetav AE-le töötasu vastavalt tegelikult tehtud töötundide arvule tööaja arvestuse tabeli alusel, lähtudes Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruses nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg 2 näidatud täistööajaga töötamise alammäära tasust. Kinnipeetava töötasu sisaldab tasu õhtusel ja ööajal töötamise eest.“
  3. a maikuu tööaja arvestuse tabeli kohaselt töötas AE kokku 161 töötundi ja tema vanglasisesele isikuarvele laekus 10.06.2014 töötasuna 91,88 eurot.
  4. Tallinna Vangla 20.06.2014 käskkirjaga nr 545 määrati AE tööle majandustööde abitööliseks alates 25.06.2014 kuni 25.08.2014 tunnitasuga 0,63 eurot, mida makstakse kinnipeetavale vastavalt töötatud tundidele. Tallinna Vangla 25.08.2014 käskkirjaga nr 735 määrati AE tööle majandustööde abitööliseks alates 26.08.2014 kuni 31.10.2014, tunnitasuga 3-14-52881 0,63 eurot, mida makstakse kinnipeetavale vastavalt töötatud tundidele.
  5. a augustikuu tööaja arvestuse tabeli kohaselt töötas AE kokku 145 töötundi ja tema vanglasisesele isikuarvele laekus 10.09.2014 töötasuna 91,35 eurot.
  6. AE esitas 02.09.2014 Tallinna Vanglale taotluse, milles palus Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 § 2 lg 2 alusel maksta temale maikuu töötasuna täiendavalt 3,99 eurot (s.o alammäära 95,87 eurot ja tegelikult saadud töötasu 91,88 eurot vahe). Tallinna Vangla jättis 15.09.2014 vastusega nr 5-8/14/23755-2 AE taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla jättis 13.11.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/25120-2 AE vaide rahuldamata.
  7. AE esitas 15.09.2014 Tallinna Vanglale taotluse, milles palus Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 § 2 lg 2 alusel maksta temale augustikuu töötasuna täiendavalt 4,52 eurot (s.o alammäära 95,87 eurot ja tegelikult saadud töötasu 91,35 eurot vahe). Lisaks palus AE lugeda kõik tema 7- ja 7,2-tunnised tööpäevad 8-tunnisteks ning vastavalt sellele teha ümberarvutus ja maksta välja saamata jäänud töötasu. Tallinna Vangla jättis 13.10.2014 vastusega nr 5-8/14/24944-2 AE taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla jättis 20.11.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/29016-2 AE vaide rahuldamata.
  8. AE esitas 24.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks praeguses asjas jäid taotlused tühistada Tallinna Vangla 15.09.2014 otsus nr 5-8/14/23755-2 ja 13.10.2014 otsus nr 5-8/14/24944-2 ning kohustada Tallinna Vanglat rahuldama AE 02.09.2014 ja 15.09.2014 taotlused. Kuigi vangistusseaduse (VangS) § 43 lg 2 kohaselt lähtutakse kinnipeetava töö tasustamisest muu hulgas töötatud ajast, sätestab Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 § 2 lg 2 töötasu alammääraks 95,87 eurot kuus, millest vähem täiskoormusega tööle rakendatud kinnipeetavale töötasu maksta ei ole lubatud. Hilisemates käskkirjades märgitud tunnitasu 0,63 eurot ei ole millegagi põhjendatud.
  9. Tallinna Vangla palus kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. VangS § 38 lg 1 kohustab vanglat kindlustama võimaluse korral kinnipeetavat tööga, kuid kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust endale tööd nõuda. Vangla jaoks oli piisav, et kaebaja töötas vähem kui 8 tundi päevas ning kaebajal ei ole seadusest tulenevat alust nõuda, et teda rakendataks igal juhul tööle täistööpäeva ulatuses. Vangla majandustöödel rakendatud kinnipeetava töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 § 2 lg 2 kohaselt on täistööajaga töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl 95,87 eurot kuus. Vangla on kaebajale töötasu maksmisel lähtunud kinnipeetava töötasu alammäärast ja arvestanud selle põhjal välja maksmisele kuuluva summa, lähtudes tegelikult tehtud töötundide arvust.
  10. Tallinna Halduskohus jättis 08.02.2016 otsusega AE kaebuse rahuldamata. Kaebaja määrati vangla majandustöödele abitöölise ametikohale erinevateks perioodideks kolme erineva käskkirjaga, mis kehtivad ja mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Kinnipeetaval on VangS § 43 lg-st 1 tulenevalt õigus saada töötasu ja nõuded töö tasustamisele tulenevad VangS § 43 lg-st
  11. Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 § 2 lg-s 2 kehtestatud töötasu alammäär 95,87 eurot on vanglale tähiseks (tariifiks, mõõdupuuks), millest madalama tunnitasu maksmine kinnipeetavale ei ole lubatud. Praegusel juhul ongi vangla sellest miinimummäärast lähtunud. Tööaja arvestuse tabeli kohaselt töötas AE
  12. a mais kokku 161 tundi ning kuna nimetatud kuus oli kokku 168 normtundi, siis on temale õigesti makstud kokku 91,88 eurot (95,87 ÷ 168 × 161 = 91,88). Kaebajale
  13. a augusti eest makstud tunnitasu 0,63 eurot ei ole samuti väiksem, kui see on nähtud ette määruse nr 382 § 2 lg-s 2, sest nimetatud kuus oli kokku 160 normtundi (160 × 0,63 = 100,80 eurot, mis on suurem kui 95,87 eurot). Mõlema vaidlusaluseid perioode puudutava käskkirja kohaselt tuli kaebajale töötasu arvestada vastavalt tegelikult töötatud tundidele. AE töötasu
  14. a mais ja augustis jäi väiksemaks kui 95,87 eurot põhjusel, et kaebajat rakendati tööle täistööajast väiksema 2

(4)3-14-52881 koormusega. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks
  1. a mais või augustis tegelikult töötanud rohkem, kui on märgitud vangla tööaja arvestuse tabelites. VangS § 38 lg-test 1 ja 21 tulenevalt puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda enda tööle rakendamist enamateks tundideks, kui see on vangla jaoks vajalik ja võimalik. Seetõttu ei olnud õigusvastane rakendada kaebajat tööle täistööajast väiksema koormusega.
  2. AE palub 07.03.2016 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellant ei ole vaidlustanud Tallinna Vangla 27.02.2014 käskkirja nr 187, 20.06.2014 käskkirja nr 545 ega 25.08.2014 käskkirja nr 735 tema tööle määramise kohta, mis on praeguseks ka kehtivuse kaotanud. Halduskohus ei ole võtnud arvesse vangla koostatud tööaja arvestuse tabelitesse märgitud töötundide põhjendamatut erinevust (märtsis 8 tundi päevas, aprillis ja mais 7 tundi päevas ning alates juunist 7,2 tundi päevas), kuigi töötamine toimus kõigil kuudel ühesuguse töögraafiku järgi. Vangla arvestuste järgi ei olekski üldse võimalik normtunde kokku saada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 187

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise.

§ 187

lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.

§ 187

lg-st 2 tulenevalt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 10. Ringkonnakohus on seisukohal, et AE apellatsioonkaebus tuleb

§ 187

lg 3 p 5 alusel läbivaatamatult tagastada, sest apellandi esitatud faktiväidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.

§ 187

lg 3 p-s 5 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab ka olukorrad, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (nt Riigikohtu 22.04.2013 määrus nr 3-3-1-5-13, p 8).

  1. AE leiab, et olenemata Tallinna Vangla koostatud tööaja arvestuse tabelites märgitud tegelikest töötundidest, tulnuks Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 § 2 lg 2 järgi maksta temale töötasu igakuiselt vähemalt 95,87 eurot, sest ta on kõigil kuudel olnud tööle rakendatud täiskoormusega. Kuigi hilisemates käskkirjades ei ole täiskoormusega töötamist enam otseselt nimetatud ja tööaja arvestuse tabelites on töötundide arvuks märgitud varasema 8 tunni asemel hiljem 7 või 7,2 tundi, pole töögraafik tegelikkuses muutunud.
  2. Tööaja arvestuse tabelitest (tl 63-64) nähtuvalt on AE tavapäraseks (st jättes kõrvale tehtud ületunnid ja päevad, mil apellant ei töötanud) päevaseks töötundide arvuks
  3. a märtsis märgitud 8 tundi, aprillis ja mais 7 tundi ning juulis ja augustis 7,2 tundi. Asjas ei ole olnud vaidlust selle üle, et tööle rakendatud kinnipeetava päevakava on kogu perioodi vältel olnud ühesugune ning Tallinna Vangla on muutnud üksnes tööaja arvestamise praktikat. Samas ei ole AE ka väitnud, et ta oleks kõnealusel perioodil (
  4. a mais ja augustis) tegelikkuses töötanud igapäevaselt kauem kui tööaja arvestuse tabelites märgitud 7 või 7,2 tundi. AE on 20.10.2014 vaides (tl 61p-62) ka ise märkinud, et Tallinna Vangla neljanda üksuse päevakava ei võimaldagi üldjuhul töötada 8 tundi päevas (st päevakava järgi on töötamise aeg kl 8.15-11.45 ja kl 12.30-16.20). Seega puudub sisuline vaidlus asjaolu üle, et maksimaalselt oleks kinnipeetaval võimalik päevas töötada kuni 7,33 tundi. Samuti ei ole AE seadnud kahtluse alla Tallinna Vangla tööaja tabelites märgitud töötundide vastavust tema poolt tegelikult töötatud tundide arvule. Seetõttu taandub vaidlus sisuliselt sellele, kas täistööajaga tööle rakendatud kinnipeetavale töötasu maksmisel on vanglal õigus arvestada tegelikult töötatud tunde isegi juhul, kui kinnipeetava kuu töötasu jääb alla 95,87 euro. 3

(4)3-14-52881
  1. Ringkonnakohus märgib esmalt, et Tallinna Vangla tööaja arvestuse tabeli täitmise praktika muutmine (st varasemate 8-tunniste tööpäevade asemel tegelikult töötatud aja märkimine) ei riku AE õigusi, sest tal puudub subjektiivne õigus nõuda, et Tallinna Vangla märgiks tööaja tabelisse rohkem töötunde, kui apellant tegelikkuses töötas (st loeks kõik 7- ja 7,2-tunnised tööpäevad 8-tunnisteks). Kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset siiski kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat (vt Riigikohtu 06.12.2004 otsus nr 3-3-1-53-04, p 13; 27.11.2006 otsus nr 3-3-1-59-06, p 12).
  2. Nii Tallinna Vangla 27.02.2014 käskkirjas nr 187 (tl 57), 20.06.2014 käskkirjas nr 545 (tl 58) kui ka 25.08.2014 käskkirjas nr 735 (tl 59) on märgitud, et kinnipeetavale makstakse töötasu vastavalt tegelikult tehtud töötundide arvule. Määravat tähtsust ei saa omistada asjaolule, et 27.02.2014 käskkirjas on viidatud AE „täiskoormusega“ tööle rakendamisele. Sisuline vaidlus puudub selle üle, et apellant on kogu perioodi jooksul olnud tööle rakendatud täiskoormusega. See ei tähenda siiski, et temale tuleks maksta igakuist töötasu vähemalt 95,87 eurot, olenemata sellest, kas ta töötas kõigil tööpäevadel täistööaja ulatuses või mitte. Täiskoormusega tööle rakendamine tähendab esmajoones seda, et vanglal on õigus kohustada AE töötama igal tööpäeval kuni 8 tunni ulatuses (st ilma et tegemist oleks ületunnitöö tegemisega), kuid sellest ei tulene kinnipeetavale alust nõuda temale vastavas mahus töötamise võimaldamist (st olenemata vangla vajadustest) või sellele mahule vastava töötasu maksmist (st olenemata tegelikult töötatud ajast). VangS § 43 lg 2 teisest lausest tuleneb üheselt, et kinnipeetava töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg 1 kohaselt arvestatakse ajatööaega tundides. Määruse § 2 lg 2 kohaselt on täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl 95,87 eurot kuus. Halduskohus on õigesti märkinud, et viimatinimetatud sättest tuleneb vanglale kohustus maksta kinnipeetavale töötasu vähemalt määras, mis on arvestatud lähtudes sellest, et kui kinnipeetav töötab igal tööpäeval 8 tundi, siis ei või tema kuu töötasu jääda alla 95,87 euro. See ei väära asjaolu, et tööaja arvestust peetakse ka täiskoormusega töötamise korral tundides. Sisuliselt on määrusega kehtestatud üksnes tunnipalga minimaalmäär, mis erinevatel kuudel pisut kõigub, sõltuvalt konkreetse kuu n-ö normtundide arvust.
  3. Makstud töötasu summade arvutamise korrektsuse üle ei ole olnud vaidlust. Samuti on halduskohus kontrollinud, et vangla makstud tunnitasu ei jäänud ühelgi juhul väiksemaks määruse nr 382 § 2 lg 2 alusel arvestatud tunnitasust. Asjaolu, et vangla ei ole 20.06.2014 ja 25.08.2014 käskkirjades tunnitasuks märgitud 0,63 eurot kuidagi põhjendanud, ei saa rikkuda apellandi õigusi, sest nimetatud tunnitasu suurus ületab määruse nr 382 § 2 lg 2 järgi minimaalselt nõutava töötasu määra. Halduskohtu 08.02.2016 otsuse põhjenduste p-s 20 toodud seisukohta AE tööle määramise käskkirjade kehtivuse osas ei ole õige hinnata kontekstiväliselt. Kohus juhtis sellega üksnes kaebaja tähelepanu, et käskkirjades märgitud töötasu suuruse kahtluse alla seadmiseks pidanuks kaebaja vaidlustama vastavad käskkirjad.
  4. Eelneva põhjal ja

§ 187

lg 3 p 5 alusel tagastab ringkonnakohus AE apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 08.02.2016 otsuse peale läbivaatamatult selle esitajale. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (

§ 187lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.