3-15-2998/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2998 KK kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Haldusasi Menetlusosalised Kaebaja – KK Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
2. jaanuari
3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus KK määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta KK määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
4. jaanuari
5. a määrus haldusasjas nr 3-15-2998 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tallinna Vangla kinnipeetav KK pöördus 12.11.2015 Tallinna Vangla poole, taotledes hambaarsti teenuse osutamist. 11.11.2015 käis KK hambaarsti vastuvõtul, kes märkis, et mõni hammas eemalduks hambaharjaga pesemise käigus, hambad liiguvad viimse piiri peal ning suuhügieen on väga kehv. Hambaravi on võimalik alustada suuhügieeni parandamisel. Tallinna Vangla 19.11.2015 vastuses märgiti, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale meelepärast ravi.
7. KK esitas 30.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 20 000 €. Kaebuse kohaselt tekkis kaebajal vanglas suus eluohtlik põletik, ent talle keelduti arstiabi andmast. Kaebaja soovib endale ise valida hambaarsti.
8. Tallinna Halduskohus tagastas 05.01.2016 määrusega kaebuse. Kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevuses. Kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebajal on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks hagiga maakohtusse. Kahju on tekkinud väidetavalt sellest, et arst ei otsustanud alustada hambaravi koheselt ning jättis kaebaja seeläbi arstiabita. 3-15-2998 Riigikohus on korduvalt leidnud, et tervishoiuteenuse osutamisel kujuneb kinnipeetava ja vangla vahel välja eraõiguslik suhe. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuse osutamisel väljaspool vanglat (Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määrus nr 3-3-4-1-11, p 9). Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2010 otsus nr 3-3-1-53-10, p 9).
9. KK esitas 11.01.2016 määruskaebuse halduskohtu 05.01.2016 määruse tühistamiseks. Tallinna Halduskohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MÄÄRUSKAEBUSE SEISUKOHAD
10. KK palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 05.01.2016 määrus tühistada. Kaebajale valetati esmalt korduvalt, et vanglas ei ole hambaarsti. Seejärel keeldus hambaarst kaebajale teenust osutamast, kuigi see oli väga vajalik. Seeläbi tekitati kaebajale suurt kahju. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu määruse põhjendusi HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2 alusel korrata ja nõustub nendega.
12. Halduskohus selgitas õigesti, et kahju tekitajaks ei ole praegusel juhul vangla avalikõiguslikus suhtes. Vangla meditsiinitöötaja tegevus meditsiiniprotseduuride osutamise vajaduse hindamisel ning ravi määramisel kujutab endast tervishoiuteenuse osutamist riigi poolt eraõigusliku suhte – tervishoiuteenuse osutamise lepingu – raames (Riigikohtu erikogu 13.11.2013 määrus asjas nr 3-3-4-1-13, p 9). Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Riigikohtu erikogu 28.08.2012 määruses asjas nr 3-3-4-1-12 (p 9) leiti, et ravivajaduse diagnoosimise ja ravimite määramise vajadusele hinnangu andmisel osutas vangla meditsiinitöötaja kaebajale tervishoiuteenust, mistõttu kujunes vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe. Riigikohtu halduskolleegium selgitas, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine toimub eraõiguslikus suhtes (15.12.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-10 ja 21.12.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10).
13. Kuna kaebajal ei ole subjektiivset avalikku õigust nõuda, et vangla looks võimaluse valida mitme hambaarsti vahel, ei ole vangla vastu esitatud kahjunõue seotud avalik-õigusliku suhtega. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 2