← Eesti

3-15-2921/15

Obsah (4)§ 151§ 121§ 155§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 15.04.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2921 Haldusasi A.B. kaebus Tallinna Vangla 12.10.2015 toimingu (A

) § 155 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD

  1. A.B. esitas 05.08.2015 Tallinna Vanglale taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks 10.-11.09.
  2. Tallinna Vangla keeldus 27.08.2015 käskkirjaga nr 5-1/2172 A.B.le lühiajalise väljasõidu loa andmisest. A.B. esitas 28.08.2015 Tallinna Vanglale taotluse 27.08.2015 käskkirja tõlkimiseks vene keelde. Tallinna Vangla jättis 16.09.2015 vastusega nr 5-18/15/24530-2 taotluse rahuldamata. A.B. esitas Tallinna Vangla 16.09.2015 vastusele 18.09.2015 vaide. Tallinna Vangla teavitas A.B.t 30.09.2015 kirjaga nr 5-15/15/26559-4, et vaides esinevad puudused ning andis puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Tallinna Vangla tagastas vaide 12.10.2015 kirjaga nr 515/15/26559-5, kuna vaide esitaja ei kõrvaldanud vaides esinenud puudusi.
  3. A.B. esitas 04.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada vangla tegevuses põhiseaduse (PS) § 12 rikkumine (rahvuse ja keele alusel diskrimineerimine), mis 3-15-2921 toob endaga kaasa PS § 18 rikkumise (väärikust alandav kohtlemine). Koos kaebusega esitas A.B. taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
  4. Tallinna Halduskohus jättis 14.12.2015 määrusega A.B. menetlusabi taotluse käiguta ning andis tähtaja nõuetekohase menetlusabi taotluse ja vanglasisese isikuarve (K-Raha) väljavõtte esitamiseks, samuti kaebuse nõude ja aluse täpsustamiseks.
  5. A.B. esitas 07.01.2016 halduskohtule vormikohase menetlusabi taotluse ja K-Raha väljavõtte perioodi 04.07.2015-04.11.2015 kohta. Samuti selgitas kaebaja, et palub kohtul anda hinnang Tallinna Vangla 16.09.2015 otsuse õiguspärasusele ning teha kindlaks nimetatud otsusele 18.09.2015 esitatud vaide tagastamise toimingu (Tallinna Vangla 12.10.2015 kiri nr 515/15/26559-5) õigusvastasus. Kaebaja viitab kohtupraktikale, mis seondub emakeele kasutamisega vanglas ning palub teha kindlaks Tallinna Vangla poolt PS § 12 ja § 18 rikkumine.
  6. Kohus rahuldas 17.02.2016 määrusega A.B. menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, samuti A.B. menetlusabi taotluse haldusasja nr 3-15-2921 menetlusdokumentide vene keelde tõlkimiseks ja tõlkekulude kandmiseks. Sama määrusega võttis kohus A.B. kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla ja kohustas Tallinna Vanglat vastama kaebusele 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
  7. Tallinna Vangla vastas kaebusele 21.03.
  8. Tallinna Vangla leiab, et A.B. kaebus ei ole lubatav, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohtu poole pöördumise õigus on üksnes juhul, kui vaie on tagastatud õigusvastaselt. Antud juhul on kaebaja A.B. vaide tagastamine toimunud õiguspäraselt. A.B. vaidlustas Tallinna Vangla 16.09.2015 vastust märkides, et ei saa kirjutatust aru, mis ei saa iseenesest olla vaide esitamise aluseks. Asjaolu, et vastuskiri oli esitatud riigikeeles, ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal on võimalik tekstist aru saamiseks paluda abi kaaskinnipeetavatelt või enda inspektor-kontaktisikult. Tallinna Vangla on võimaldanud A.B.le keeleõpet ning ajavahemikul 01.02-30.11.2012 läbis kaebaja riigikeeleõppe tasemel A2 ning 06.05.2013 alustas riigikeeleõpet tasemel B1, kuid katkestas selle omal soovil. Kaebajale anti 10 päevane tähtaeg vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning kuna kaebaja puudusi ei kõrvaldanud, tagastas Tallinna Vangla 12.10.2015 kaebajale tema vaide. Lisaks on Tallinna Vangla seisukohal, et A.B. kaebus 18.09.2015 vaide rahuldamiseks on perspektiivitu. Kaebaja sooviks on, et Tallinna Vangla 27.08.2015 käskkiri nr 5-1/2172 tõlgitakse vene keelde. Tallinna Vangla on seisukohal, et vanglale ei ole ühegi õigusaktiga pandud kohustust kinnipeetavatele dokumentide võõrkeelde tõlkimiseks ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda 27.08.2015 käskkirja nr 5-1/2172 vene keeles väljastamist. Antud juhul on inspektor-kontaktisik pakkunud kaebajale, et selgitab suuliselt vene keeles Tallinna Vangla 27.08.2015 käskkirja nr 5-1/2172 sisu, millest kaebaja aga keeldus, soovides käskkirja kirjalikku tõlget. Kui kaebajat ei rahulda inspektor-kontaktisiku suuliselt vene keeles antavad selgitused, siis on kaebajal võimalik pöörduda erinevate tõlketeenust pakkuvate ettevõtete poole. Eeltoodust tulenevalt palub Tallinna Vangla jätta A.B. kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 151

lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 2

(4)3-15-2921
  1. Kohus on A.B. kaebuse menetlusse võtnud nõudega Tallinna Vangla 12.10.2015 toimingu (A.B. 18.09.2015 vaide tagastamine) õigusvastasuse tuvastamiseks ning kaebaja 18.09.2015 vaide (Tallinna Vangla 16.09.2015 kirjale) rahuldamiseks. Kaebajale tehti 27.08.2015 käskkiri, millega Tallinna Vangla keeldus A.B.le lühiajalisele väljasõidule loa andmisest. Kuna kaebaja ei valda eesti keelt, tegi kaebaja Tallinna Vanglale kirjaliku taotluse nimetatud käskkirja vene keelde tõlkimiseks. Tallinna Vangla jättis 16.09.2015 kirjaga kaebaja taotluse rahuldamata, millele kaebaja esitas 18.09.2015 vaide. Vaie tagastati 12.10.2015 kirjaga. Eelnevast nähtuvalt on kaebaja kaebusega taotletavaks eesmärgiks sisuliselt see, et Tallinna Vangla saadaks kaebajale 27.08.2015 käskkirja vene keeles.
  2. Kohus leiab, et kaebajal ei ole käesoleva kaebusega võimalik oma eesmärki saavutada.
  3. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on toimingut tegema või haldusakti andma kohustava nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu tegema või haldusakti andma ning see puudutab isiku õigusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.11.2009 otsus asjas nr 3-3-1-62-09, p 11).
  4. Põhiseaduse §-st 6 ja § 52 lg-st 1, keeleseaduse § 3 lg-st 1 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-st 1 tulenevalt tuli Tallinna Vanglal nimetud käskkiri vormistada eesti keeles. Vangistusseadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene vanglale kohustust tõlkida kinnipeetavale dokumente kirjalikult vene keelde. Ka ei tulene ühestki õigusaktist kaebajale sõnaselget õigust nõuda eestikeelsete haldusaktide tõlkimist vene keelde. Seega ei olnud Tallinna Vanglal kohustust kaebajale väljastada käskkirja kirjalikku venekeelset tõlget.
  5. Tavapärase praktika kohaselt tõlgivad inspektor-kontaktisikud riigikeelt mittevaldavatele isikutele nende suhtes tehtud haldusaktid vene keelde. Samuti on ka õiguskantsler oma mitmetes avaldatud seisukohtades leidnud, et reeglina on küllaldane, kui vangla abistab kinnipeetavat isikut riigikeelsete dokumentide mõistmisel sel moel, et mõni vanglateenistuse ametnik aitab selgitada vastava dokumendi sisu (vt õiguskantsleri 16.07.2012 seisukoht nr 7-4/120987/1203388; 16.05.2012 seisukoht nr 7-4/120704/1202392). Ka käesoleval juhul on inspektor-kontaktisik 16.09.2015 pakkunud kaebajale võimalust kõnesoleva käskkirja tõlkimist suuliselt vene keelde, kuid kaebaja keeldus sellest põhjusel, et soovib kirjalikku tõlget. Asjaolu, et kaebaja on ise keeldunud käskkirja suulise tõlke saamisest, ei saa olla piisavaks põhjuseks, et vangla peaks esitama kinnipeetavale kirjalikku tõlke käskkirjast. Kohus nõustub Tallinna Vangla 16.09.2015 kirjas toodud põhjendustega, miks ei pea vangla antud juhul esitama kirjalikku venekeelset tõlget kaebaja suhtes tehtud käskkirja kohta. Lisaks on vangla 21.03.2016 vastusest nähtuvalt kaebajale võimaldatud keeleõpet – kaebaja on ajavahemikul 01.02-30.11.2012 läbinud riigikeeleõppe tasemel A2 ning alustas 06.05.2013 riigikeeleõpet tasemel B1, kuid katkestas selle omal soovil. Kaebaja 05.08.2015 taotlus lühiajaliseks väljasõiduks on esitatud vanglale eesti keeles (tl 34), millest kohus võib järeldada, et kaebajal on eesti keelest arusaamisel ja kirjutamisel võimalik abi paluda inspektorkontaktisikult või kaaskinnipeetavatelt. Eelnevast tulenevalt on Tallinna Vangla tavapärast praktikat ja seadust järgides üritanud aidata kaebajat haldusakti sisust arusaamisel, ent kaebaja keeldus inspektor-kontaktisiku poolt antavast suulisest tõlkest, millega on ise põhjustanud kaebuse aluseks olevad asjaolud (haldusaktist tõlke puudumine) ja kaebuses kirjeldatud abivajaduse. Kohus märgib täiendavalt, et kui kinnipeetav ei ole rahul või ei soovi inspektorkontaktisiku pakutavat suulist tõlget, on kinnipeetaval võimalik hankida ise enda kulul tõlketeenust.
  6. Kohus leiab, et tõlke võimaldamine vanglaametnike kaudu on kooskõlas ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse liikmesriikidele Rec
(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta p-ga 38.3, mille kohaselt tuleb keeleoskamatusest tulenevate raskuste ületamiseks 3
(4)3-15-2921 kasutada pädevate tõlkide abi. Kohtul ei ole mingit alust pidada inspektor-kontaktisikute või muude vanglaametnike tehtavaid tõlkeid ebapädevaks. Kuna kaebajale on iseenesest võimaldatud suulist tõlget (antud juhul on kaebaja ise sellest keeldunud), peab kohus asjakohatuks ka A.B. väiteid tema diskrimineerimisest.
  1. Kaebaja on kaebuses ja kaebuse täpsustuses viidanud ka Tartu Halduskohtu lahendile nr 3-12-
  2. Kohus selgitab, et nimetatud lahend ei ole käesoleval juhul asjassepuutuv, kuna nimetatud asjas ja käesolevas haldusasjas on erinev vaidluse ese. Viidatud lahendis tagastas vangla kaebajale tema esitatud taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks, kuna see oli esitatud võõrkeeles. Samuti ei antud kaebajale võimalust taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Käesolevas haldusasjas ei ole vangla tagastanud kaebajale tema pöördumist põhjusel, et see on esitatud võõrkeeles ega jätnud kaebaja taotlust lahendamata. Antud juhul on kaebaja suhtes tehtud haldusakt esitatud talle eesti keeles, kaebaja taotles selle haldusakti kirjalikku venekeelset tõlget ning vangla jättis sellekohase kaebaja taotluse rahuldamata.
  3. Kaebaja on 18.09.2015 esitanud vanglale vaide 16.09.2015 kirjale, milles nõuab sisuliselt tema varem esitatud taotluse rahuldamist põhjusel, et ta ei saa eesti keelest aru. Kohus on juba määruse p-des 10-14 andnud sisulise hinnangu kaebaja esitatud taotlusele. Kuivõrd Tallinna Vangla on õiguspäraselt keeldunud kaebaja taotluse rahuldamisest, siis ei saa ka vaide tagastamise otsuse vaidlustamine aidata kaasa kaebaja eesmärgi (Tallinna Vangla 27.08.2015 käskkirjast nr 5-1/2172 kirjaliku vene keele tõlke saamiseks) saavutamisele. Kuna kaebaja esitatud vaie jääks rahuldamata, ei saa vaidemenetluse läbimata jätmine konkreetsel juhul rikkuda ka kaebaja subjektiivseid õigusi.
  4. Eeltoodust tulenevalt on kaebus nii kohustamis- kui ka tuvastamisnõude osas ilmselgelt perspektiivitu ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
  5. Kohus selgitab kaebajale, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 155lg 6, § 43 lg 2).

18.

§ 108

lg 4 alusel tuleb kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu jätta menetluskulud kaebaja kanda. Tallinna Vangla on 21.03.2016 vastuses nr 1-11/16/5107-2 kinnitanud, et Tallinna Vanglal menetluskulud puuduvad. Kaebaja on riigilõivu tasumisest ja haldusasjas nr 3-15-2921 menetlusdokumentide vene keelde tõlkimisest ja tõlkekulude kandmisest menetlusabi korras vabastatud. Muud võimalikud menetluskulud tuleb kaebajal endal kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.