Obsah (9)

§ 221§ 235§ 132§ 173§ 174§ 138§ 162§ 175§ 177

2-15-3765 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-3765 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2016, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi G. T. hagi AS Kiviõli Soojus v

§ 221

lg 2 järgi on eelnimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. 9. Iseenesest saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tugineda muuhulgas väitele, et võlgnik on täitedokumendis nimetatud kohustuse (osaliselt või täielikult) juba täitnud (RKTKo 3-2-1-152-15 p 15). Hagejale piisab omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb

§ 235

mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (RKTKo 3-2-1-85-15 p 12). Seega on kostja ülesanne tõendada, et tal on nõue, mille ulatuses ta võib täitemenetlust korraldada. Kostja peab esitama ka võlaarvestuse, mh kõrvalnõuete osas ja näitama detailselt, millisel alusel ja ulatuses ta kõrvalnõudeid arvestab. 3/6 2-15-3765

1. Täitedokumendi (14.03.2014 maksekäsk) kohaselt on hageja põhivõlgnevuseks 3328, 34 eurot ja kõrvalnõuded 352, 80 eurot (29.11.2013-14.03.2014) ning viivis põhivõlgnevuselt 0,1% päevas alates 15.03.
2. Hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnistada lubamatuks jõustunud kohtulahendist (maksekäsk) tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks toimuv täitemenetlus, kuna hageja on võlgnevuse kostjale täielikult tasunud. Kohus leiab, et hageja on teinud usutavaks, et sissenõudjal ei pruugi tema vastu nõuet olla, sh. nähtub hageja esitatud maksekorraldustest, et hageja on perioodil 20082015 tasunud kostjale kokku 5618, 60 eurot ning kostja väitel on hageja perioodil 2008 kuni 30.10.2015 teostanud Kiviõli Soojus AS-ile makseid kogusummas 4151, 36 eurot.
3. Kohtu hinnangul ei ole aga kostja suutnud tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue põhivõlgnevuse 3328, 34 euro ja viivise osas. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja võlgnevuse arvestus ei ole selge. Kostja väited on vastuolulised. Nii on kostja väitnud, et hagejal on põhivõlgnevus erinevates suurustes (väiksem kui 3328, 34 eurot) ja viivisevõlgnevus, et hagejal on hoopis jooksev võlg summas 1068,11 eurot (11.201330.10.2015), et hageja on tasunud 4151, 36 eurot (I kd, tl. 159) ja lõpuks, et seisuga 09.10.2015 on hageja kostjale põhiosa tasunud.
4. Hageja väitel on ta makseid perioodil 08.03.2014-09.03.2015 teostanud ka otse sissenõudja, AS Kiviõli Soojus arvelduskontole summas 2828, 01 eurot. Riigikohus on leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kui tulevikku suunatud kujundushagi lahendamisel saab põhimõtteliselt arvestada ka menetluse kestel toimunud muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad, mh. nõude rahuldamist kohtumenetluse kestel (RKTKo 3-2-1-60-11 p 21). Täitemenetlust reguleerivad õigusaktid ei keela kohustuse täitmist otse võlgnikule ja võlgnikul on ka täitemenetluse käigus võimalik tugineda asjaolule, et ta on nõude juba sissenõudjale tasumisega rahuldanud (RKTKo 3-21-152-15 p 16). Samuti ei ole kostjal ühest seisukohta millise perioodi eest on hagejal kostja ees võlgnevus. Algselt on kostja nõudnud võla tasumist perioodi 2011-2013 eest, hiljem aga perioodi 01.02.2008-31.10.2013 eest (I kd, tl 150-151). Lisaks on kostja selgitanud, et kostja esindajale on kostja poolt üle antud teistsugune arvelduste seis, kui seda on tegelik (I kd, tl. 120).
5. Viivistemäära osas on kostja selgitanud, et viivise määr 0,1% päevas ei tulene pooltevahelisest lepingust (poolte vahel lepingut ei olnud) ning ei ole seadusjärgses määras (I kd, tl. 120). Kostja on esitanud erinevad viivise summad erinevate perioodide eest ning on väitnud, et hageja poolt tasutud 3501, 19 eurost on mh. loetud tasutuks kostja viivisevõlgnevus summas 352, 80 eurot (I kd, tl. 134, 159) ning jooksev viivis põhinõudelt (3328, 34 eurot) summas 313, 92 eurot (I kd, tl. 159). Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud millisel alusel ja ulatuses ta kõrvalnõudeid arvestab. Olukorras, kus kostjal pole selgust hageja põhivõlgnevuse osas, ei saa kindlaks teha ka põhiosa tasumisega viivitatud päevasid, ega arvestada lisanduvat viivist. Samuti puudub kostjal alus nõuda hagejalt viivist määras 0,1% päevas. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja tunnistab sundtäitmise täiteasjas nr 042/2014/999 täies ulatuses lubamatuks. Hagi hind

§ 132lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks (

§ 132lg 5).

Seega on hagihind on 3500 eurot. 4/6 2-15-3765 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 138

lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv. Kohtuväliseks kuluks on menetlusosalise esindaja kulu.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud kokku 1526 eurot, sh. tasutud riigilõiv 300 eurot, hagi tagamise eest 50 eurot ja esindaja õigusabi kulu 1176 eurot (ajakulu 9, 8 tundi maksumusega 100 €/t, lisandub käibemaks) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt. Hageja kinnitab, et ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja esindaja on seisukohal, et kuna hagi ei ole põhjendatud, tuleb jätta kõik menetluskulud hageja kanda täies ulatuses. Teisi vastuväiteid hageja menetluskuludele kostja ei esitanud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-92-13). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Hageja on vastava kinnituse kohtule esitanud. Järelikult on hageja esindaja tunnitasu määr 100 eurot käibemaksuta põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabi kulud on põhjendatud osaliselt. Hageja on hagiavalduse koostamiseks kulutanud 3, 2 tundi (hagi I kd, tl 2-6) ja täpsustatud hagi (tl 62-67), konsultatsioon 0,6 tundi, ettevalmistus 14.10.2015 toimunud kohtuistungiks 1,5 tundi ja kohtuistungil osalemine 1,5 tundi, seisukoht kompromissi osas 1 tund ((I kd, tl 150-152), kostja selgituste osas 1 tund (I kd, tl 168-170), ettevalmistus 22.03.2016 toimunud kohtuistungiks 0,5 tundi ja kohtuistungil osalemine 0,5 tundi, kokku 9, 8 tundi. Kohus leiab, et kostja esindaja selgitustes teenusena märgitud konsultatsioon, ei ole seotud hagiavalduse koostamisega, st. tegemist ei ole kuluga mille eest peaks vastaspool eraldi vastutama. Mitte igasugust kulu ei saa teiselt poolelt välja mõista. Teisalt ei kuulu hüvitamisele kulud ja tasud, mis on seotud õigusabi osutaja arvamustega, mis käsitlevad kohtuvaidluse võitmise võimalusi ja hagi vastuvõetavust. Kohus loeb konsultatsioonile kulunud aja 0,6 tundi hagiavalduse koostamise aja sisse, kohtuistungiteks ettevalmistumise ajaks 1 tunni 2 tunni asemel ning seisukohtade koostamisele kulunud ajaks kokku 1 tunni 2 tunni asemel. 5/6 2-15-3765 Kohtuistungite protokollide kohaselt algas 14.10.2015 istung kell 11.00 ja lõppes 12.00, vahepeal oli vaheaeg 10 minutit (I kd, tl 117) ning 22.03.2016 istung kell 11.00 ja lõppes kell 11.36 (II kd, tl 98). Esindaja osales istungitel kokku 1 tunni, mitte 1,5 tundi. Seega on hageja esindaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud 6, 2 tunni eest 9, 8 tunni asemel. Kohus lähtub asjaolust, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ja asja keskmine mahukus tuleneb eelkõige asjas esitatud tõenditest (maksekorraldused). Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja menetluskulude taotluse osaliselt, mõistab välja kostjalt hageja kasuks 970 eurot, sh. riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 620 eurot, millele lisandub käibemaks ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (970 eurolt) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

§ 177lg 4 alusel.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6/6