Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Lidia Grigorjeva´t süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult kuid enne 10.12.2015.a kokku suures koguses (s.o. vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) erinevaid narkootilisi aineid: fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga mitte vähem kui 0,516 grammi (fentanüüli puhtal kujul mitte vähem kui 0,0083 grammi), marihuaanat kokku massiga 1,23 grammi ja metadooni sisaldavat vedelikku massiga 81,61 grammi (metadooni puhtal kujul 0,071 grammi). Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ainetest osa hoidis ta enda juures kuni 10.12.2015.a kella 14:10-ni, mil XXXristmiku juures oleval kõnniteel tema kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti tema jope taskust ära 3 fooliumpakendit, millede sees oli narkootiline aine marihuaana kokku massiga 1,23 grammi ja tema rinnahoidja vahelt leiti ja võeti ära 1 minigrip kilekott, mille sees 1 fooliumvoldik, mille sees oli narkootilist ainet fentanüüli sisaldav pulber massiga 0,026 grammi, mille puhta narkootilise aine sisaldust ei ole võimalik aine vähesuse tõttu kindlaks teha. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ainetest osa hoidis ta enda elukohas XXXkuni 10.12.2015.a kella 15:35-ni, mil eelpool nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus andis ta vabatahtlikult välja 1 minigrip kilekoti, mille sees 15 fooliumvoldikut ja 1 minigrip kilekoti, mille sees 8 fooliumvoldikut. Kokku 23 fooliumvoldikus oli narkootilist ainet fentanüüli sisaldav pulber kokku massiga 0,49 grammi (fentanüüli puhtal kujul 0,0083 grammi). Samuti leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära musta värvi korgiga plastikpurk, mille sees oli metadooni sisaldav vedelik massiga 81,61 grammi (metadooni puhtal kujul 0,071 grammi) Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül ja metadoon kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Marihuaana kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete 1 nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 milligrammist narkootilisest ainest. Seega piisaks süüdistatava käideldud 8,3 milligrammist fentanüülist narkojoobe tekitamiseks kokku umbes 63 inimesele. Metadooni puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 0,65 grammist narkootilisest ainest. Seega piisaks süüdistatava käideldud 0,071 grammist metadooni narkojoobe tekitamiseks kokku vähem kui ühele inimesele. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist narkootilisest ainest. Seega piisaks süüdistatava käideldud 1,23 grammist marihuaanast narkojoobe tekitamiseks kokku umbes 1 inimesele. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega pani Lidia Grigorjeva toime
MS § 245 sätetest on abiprokurör Marek Soomaa, süüdistatav Lidia Grigorjeva ja tema kaitsja Riine Lumiste käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et abiprokurör taotleb kohtus
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Lidia Grigorjeva´le karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1, 2, 3 ja 5 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust ning ülejäänud 1 aasta 6 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada süüdistatavat:
lg 2 p 2¹ alusel käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 2
lg 2 p 5 alusel alluma arsti poolt määratavale ravile (vajadusel ka statsionaarsele ravile) seoses narkootiliste ainete sõltuvusest vabanemisega.
lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, karistusaja algust hakata lugema alates Lidia Grigorjeva kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.12.2015.a. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Lidia Grigorjeva temale
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Konfiskeerimine Lidia Grigorjeva nõusolekul ning juhindudes
lg 5 p-st 2 ja § 832 lg-st 1 konfiskeerida kohtuotsusega tema poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana sularaha summas 115 eurot ja jalgratas TREK 4100 (raami number XXX), mis on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 01.03.2016.a määruse nr 1-16-1532 alusel arestitud./tl 58-62/. 12.02.2016.a. on Politsei- ja Piirivalveameti finantsbüroo poolt kantud nimetatud sularaha PPA tagatiskontole nr EE701700017001577198 (Rahandusministeerium). /t.lk 65/. Jalgratas TREK 4100 (raami number XXX) asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja perefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub Lidia Grigorjeval KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 1075 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Lidia Grigorjeval tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Lidia Grigorjevalt tuleb välja mõista ekspertiisitasu summas 336 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb Lidia Grigorjevalt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud summas 240 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 12 kuud, mis on maksimumaeg. Asitõendid - narkootiline aine on jäetud EKEI keemiaosakonda hoiule – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; 3 - Narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 15E-AN1467 tagastatud esemed: 3 fooliumvoldikut, 1 minigrip kilekott, 1 fooliumitükk, 2 minigrip kilekotti, 15 fooliumitükki, 8 fooliumitükki, 1 musta värvi korgiga plastpudel, mis asuvad kriminaalasja juures konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 1, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,
lg 1,2,3 § 75, § 78, § 832 lg 1 ja
lg 5 p 2 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Lidia Grigorjeva
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1, 2, 3 ja 5 alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 6 kuud vangistust. Vangistus 1 aasta 6 kuud jätta tingimis kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Lidia Grigorjeva ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2¹ alusel kohustada Lidia Grigorjevat käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 5 alusel kohustada Lidia Grigorjeva alluma arsti poolt määratavale ravile (vajadusel ka statsionaarsele ravile) seoses narkootiliste ainete sõltuvusest vabanemisega.
lg 1 alusel arvata Lidia Grigorjeval eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja koheselt ärakandmisele kuuluva 6 kuulise karistuseaja alguseks lugeda 10.12.2015.a. Lidia Grigorjeva määrata Tallinna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vangla Ida–Harju kriminaalhooldusosakonna
p 1 alusel arvestada Lidia Grigorjeva´le määratud 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.04.2016.a. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Konfiskeerimine Vastavalt
lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 konfiskeerida Lidia Grigorjevalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara sularaha summas 115 eurot ja jalgratas TREK 4100 (raami number XXX), mis on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 01.03.2016.a määruse nr 1-16-1532 alusel arestitud. Sularaha on kantud Politsei- ja Piirivalveameti finantsbüroo poolt kantud nimetatud sularaha PPA tagatiskontole nr EE701700017001577198 (Rahandusministeerium). Jalgratas TREK 4100 (raami number XXX) asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. 4 Menetluskulud Välja mõista Lidia Grigorjeva´lt 1075 eurot sundraha, ekspertiisitasu 336 eurot ja kaitsjatasu 240 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Lidia Grigorjeva´le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - narkootiline aine on jäetud EKEI keemiaosakonda hoiule – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - Narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 15E-AN1467 tagastatud esemed: 3 fooliumvoldikut, 1 minigrip kilekott, 1 fooliumitükk, 2 minigrip kilekotti, 15 fooliumitükki, 8 fooliumitükki, 1 musta värvi korgiga plastpudel, mis asuvad kriminaalasja juures konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.