Obsah (4)

§ 39§ 38§ 43§ 37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 08.02.2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-52881 Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna Vangla 15.

). Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 § 2 lõikega 2 sätestatakse, et täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl on 95,87 eurot kuus. Kuigi

-ga sätestatakse, et töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast, on Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt kehtestatud töötasu alammäär, millest vähem ei või töötasu maksta. Kaebaja rakendati täiskoormusega tööle 27.02.2014 käskkirjaga nr 187 ning selle käskkirja alusel kõik kodukorrajärgse graafiku alusel töötatud päevad (päevakava kohaselt) loeti 8-tunnisteks, välja arvatud need päevad, kus tehti nö ületunde. 20.06.2014 käskkirjast nr 545 ja 25.08.2014 käskkirjast nr 735 kadus ära mõiste „täiskoormusega“ ning ilmus juurde tunnitasu 0,63 eurot, mida käskkirjades millegagi ei põhjendatud. Maikuus või juunikuus märgiti töötamise aeg päevas 7-tunnisteks ja mõne aja pärast 7,2-tunnisteks. Miks seda tehti, kaebaja ei tea. 11. Kinnipeetava suhtes, kes töötab majandustöödel, ei kohaldu töölepinguseaduses (TLS) reguleeritud 8-tunnine tööpäev ja 40-tunnine töönädal (

§ 39lg 3).

Vangla ei võinud täistööajaga töötamise korral maksta töötasu vähem kui 95,87 eurot.

1. Ajal, mil anti välja 20.06.2014 käskkiri nr 545 ja 25.08.2014 käskkiri nr 735, oli üksuse juht teadlik sellest, et on muudetud tööaja arvestamise põhimõtet, kuid sellest hoolimata määras tunnitasuks 0,63 eurot, mis tähendas, et vanglal ei olnud võimalik maksta töötasu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääras. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud kaebaja kanda (tl 55–56).
3. Vastustaja on seisukohal, et vangla keeldus täiendava töötasu maksmisest maikuu eest (summas 3,99 eurot) ja augustikuu eest (summas 4,52 eurot) õiguspäraselt. Puudub alus kaebuses taotletud otsuste tühistamiseks ning kaebaja taotluste rahuldamiseks. 3

§ 38

lõikega 1 nähakse vanglale ette kohustus võimaluse korral kindlustada kinnipeetav tööga, kuid see kohustus ei ole absoluutne ning kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda endale tööd. Olukorras, kus kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, võib kinnipeetava võimalusel rakendada vangla majandustöödele. Tööhõive saavutamine ei ole õiguslik, vaid majanduslik küsimus terve ühiskonna seisukohalt ning sellena tuleb seda vaadelda ka kinnipidamiskoha tingimustes. Eesti Vabariigi põhiseadus ei garanteeri õigust tööle ning töötul ei ole õigust nõuda, et riik tagaks talle töö. Majandustöödele suunamise aega vangistusega seonduvad õigusaktid ei piira. Kui kinnipeetavale on võimalik anda tööd, vormistatakse kinnipeetav lähtudes

§ 38lõikele 21 tööle.

Kuivõrd kinnipeetava töötamine reeglina ei kuulu tööõiguse regulatsiooni alla, on kinnipeetava tööle vormistamine üksnes haldusakt kinnipeetava tööle lubamise kohta. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-44-12 punktis 19 leidnud, et kinnipeetava tööle määramise käskkirjas ei ole tema tööaja märkimine kohustuslik, mistõttu võib vajaduse korral kinnipeetava tööaeg olla seotud ka vanglaametniku sellekohase korraldusega. 15. Tulenevalt eeltoodust ei nõustu Tallinna Vangla kaebaja seisukohaga töötasu alammäära saamise õiguse tekkimise osas. Kuivõrd vangla kohustus leida tööd ei ole absoluutne ning kinnipeetava tööle vormistamise käskkirjas ei ole kohustuslik isegi kinnipeetava tööaja märkimine, järeldub eeltoodust, et kinnipeetava peab tööle rakendama üksnes võimaluse, seega reaalse vajaduse korral. Antud juhul oli vastustaja jaoks piisav (puudus vajadus enamaks), et kaebaja töötas lühemalt kui 8 tundi päevas ning tulenevalt seadusest ei ole kaebajal õigust nõuda, et vastustaja teda igal juhul igapäevaselt kaheksaks tunniks tööle rakendaks. Seega on alusetu kaebaja nõue, et vastustaja loeks kõik tema 7-tunnised ja 7,2-tunnised tööpäevad 8-tunnisteks. 16.

§ 43lõikega 1 sätestatakse, et kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu.

Töötasu makstakse ka kinnipeetavale, keda rakendatakse vangla majandustöödele. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määrusega nr 382 vastu võetud „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lõikega 2 sätestatakse, et täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl on 95,87 eurot kuus. 27.02.2014 käskkirjaga nr 187 rakendati kaebaja täiskoormusega abitöölisena majandustöödele perioodiks 25.03.2014–24.06.

1. Käskkirja punkti 2 kohaselt makstakse kaebajale töötasu vastavalt tegelikult tehtud töötundide arvule tööaja arvestuse tabeli alusel lähtudes määruse nr 382 § 2 lõikega 2 näidatud täistööajaga töötamise alammäära tasust. Perioodiks 25.06.2014–25.08.2014 määrati kaebaja 20.06.2014 käskkirjaga nr 545 tööle abitöölisena majandustöödele tunnitasuga 0.63 eurot, mida makstakse vastavalt töötatud tundidele. 25.08.2014 käskkirjaga nr 735 määrati kaebaja perioodiks 26.08.2014–31.10.2014 tööle abitöölisena majandustöödele tunnitasuga 0,63 eurot, mida makstakse vastavalt töötatud tundidele (02.09.2014 käskkirjaga nr 786 vabastati kaebaja töölt).
2. Kaebaja vanglasisesele isikuarvele laekus 10.06.2014 töötasuna 91,88 eurot, kuna maikuus oli normtunde 168, kuid kaebaja tegelikke töötunde tööajatabeli alusel oli
3. Augustikuus töötas kaebaja 145 tundi ning sellest tulenevalt oli ka tema töötasuks (arvestades tunnitasu määra 0,63 eurot) 91,35 eurot. Vastustaja on kaebajale töötasu maksmisel lähtunud määruse nr 382 § 2 punktis 2 toodud kinnipeetava töötasu alammäärast ja selle põhjal välja arvestanud kaebajale lähtuvalt tegelikult tehtud töötundide arvust maksmisele kuulunud summa. 4 KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud kaebuse ja vastuväidete sisuga ning toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta. Kohtu põhjendused on järgmised.
5. Kaebaja on seisukohal, et ta sai
6. aasta maikuus ja augustikuus töötamise eest töötasu alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumi (95,87 eurot), ning leiab, et kaevatavad vangla keeldumised, talle töötasu juurde maksta, on seetõttu õigusvastased ja tuleb tühistada, taotlused töötasu miinimummäärani juurde saada, tuleks aga rahuldada. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale ei tule maksta rohkemate töötundide eest kui ta tegelikkuses tööd on teinud. Seega käib vaidlus selle üle, milliste põhimõtete järgi tulnuks kaebajale töötamise eest tasu arvestada ning kas talle on töötamise eest tasutud lubatust vähem. 20.

§ 37

lg 1 sätestab, et kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.

§-38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus kinnipeetava võimaluse korral tööga. Kui see ei ole võimalik, rakendatakse kinnipeetavat võimaluse korral majandustöödel.

§ 38

lõikega 22 nähakse ette, et kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 4 kohaselt märgitakse kinnipeetava tööle vormistamise dokumendis vähemalt muuhulgas töötasu suurus või töötasu arvestamise põhimõte. Tööle vormistamise dokument tehakse kinnipeetavale teatavaks. Kaebaja määrati vangla majandustööle abitöölise ametikohale erinevateks perioodideks Tallinna Vangla kolme erineva käskkirjaga (vastavalt 25.03.2014 kuni 24.06.2014; 25.06.2014 kuni 25.08.2014 ja 26.08.2014 kuni 31.10.2014). Vaidlust ei ole selles, et kaebajale on tema tööle määramise käskkirju allkirja vastu tutvustatud (tl 57 pöördel, tl 58 pöördel ja tl 59 pöördel). Vaidlust ei ole ka selles, et kõnealused kolm tööle määramise käskkirja sisaldasid selgesti mõistetavaid vaidlustamisviiteid. Kõnealuseid Tallinna Vangla poolt kaebaja tööle määramise käskkirju kaebaja kohtule teadaolevalt vaidlustanud ei ole ning käskkirjad kehtivad. Kaebajal ei ole võimalik läbi eraldiseisva töötasu nõude vaidlustada kehtivaid käskkirju. Kuna kaebaja ei ole pärast tööle määramise käskkirjade saamist töötasu suurust vaidlustanud, siis ei saa ta ka enam hiljem hakata vaidlema selle üle, milline oleks pidanud kaebaja töötasu suurus olema ning kas käskkirjades pidanuks sisalduma mõiste “täiskoormusega”. 21. Töötamine vanglas ei ole mitte ainult kinnipeetava kohustus, vaid ka võimalus saada

§-s 43 ettenähtud töötasu. Vastavalt

§ 43lõikele 1 makstakse kinnipeetavale tema töötamisel töötasu.

Töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel.

§ 43

lõikega 2 sätestatakse, et kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lõikega 1 sätestati, et alates 01.01.2014 on tunnitasu alammääraks 2,13 eurot. Seega ei saanud kinnipeetava töötasu 2014. aastal vanglas töötamisel

§ 43

lõike 2 kohaselt olla madalam kui 10 protsenti 2,13 euro suurusest tunnitasust, s.o mitte madalam kui 0,213 euro suurune tunnitasu.

§ 43lõike 2 järgi lähtutakse töö tasustamisel töö eripärast ja töötatud ajast.

Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lõike 2 kohaselt on täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl 95,87 eurot kuus. 21.1 Ühestki õigusaktist ei tulene, et kinnipeetava tööpäevad tuleb, olenemata tegelikult töötatud tundide arvule, lugeda 8-tunnisteks. Vastupidi,

§ 43lõike 2 kohaselt tuleb kinnipeetava töö tasustamisel lähtuda töötatud ajast.

Määruse nr 382 § 2 lõikest 1 tuleneb, et ajatööaega arvestatakse tundides. Kohtu seiskohalt on osundatud määrusega kehtestatud alammäär vanglale tähiseks (tariifiks, mõõdupuuks), 5 millest madalamaks vangla kinnipeetavale tunnitasu arvestada ei või. Praegusel juhul ongi kaebaja tunnitasu arvestatud määrusega nr 382 seatud miinimummäärast lähtudes. 21.2 Esimeses vaadeldavas tööle määramise käskkirjas (perioodiks 25.03.2014 kuni 24.06.2014) määratleti kaebajale töötasuks vastavalt tegelikult tehtud töötundide arvule tööaja arvestuse tabeli alusel, lähtudes Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruses nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lõikes 2 näidatud täistööajaga töötamise alammäära tasust, mis sisaldab tasu ka õhtusel ja ööajal töötamise eest. Viidatud määruse § 2 lõike 2 järgi on täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl 95.87 eurot kuus. Tööaja arvestuse tabelist nähtuvalt on kaebaja

1. aasta maikuus töötanud kokku 161 tundi (tl 63 pöördel). Arvestades Tallinna Vangla 27.02.2014 käskkirjaga nr 187 määratud töötasu arvestamise põhimõtet, et töötasu arvestatakse täistööajaga töötamise alammäära tasust vastavalt tegelikult tehtud töötundide arvule tööaja arvestuse tabeli alusel, ning et normtunde oli
2. aasta maikuus 168 tundi, on vangla kaebajale maikuu eest töötasu õigesti tasunud 91,88 eurot (95,87 / 168 x 161 = 91,88). 21.3 Kahes järgmises käskkirjas märgiti, et kaebajale makstakse vastavalt töötatud tundidele tunnitasu 0,63 eurot.Vanglale ei ole etteheidetav kaebajale töötasu arvestamine kehtivate käskkirjade alusel. Samas, arvestades, et 2014.aasta augustikuu normtundideks oli 160 tundi, ei ole ka 0,63 eurot tunni kohta väiksem määruses nr 382 sätestatud töötasu alammäärast (160 x 0,63 = 100,8) 95,87 eurot.
3. aasta augustikuu eest on vangla kaebajale tasunud lähtudes tööle määramise käskkirjadest (Tallinna Vangla 20.06.2014 käskkiri nr 545 ja 25.08.2014 käskkiri nr 735) ja reaalselt töötatud töötundidest õigesti 91,35 eurot. Mõlema viidatud käskkirja järgi tuli kaebajale töötasu arvestada vastavalt tegelikult töötatud tundidele, tunnitasuga 0,63 eurot (tl 58–59). Tööaja arvestuse tabelist ilmneb, et kaebaja töötas
4. aasta augustikuus 145 tundi (tl 64). Seega, arvestades, et tunnitasuks oli määratud 0.63 eurot, maksis vangla kaebajale õigesti 91,35 eurot (145 x 0.63 = 91,35). 21.4 Kaebaja
5. aasta maikuu ja augustikuu eest töötasu jäämine vahemikku 91,35 (augustikuu töötasu) kuni 91,88 eurot (maikuu töötasu - tl 65–66) on tingitud sellest, et kaebajat on rakendatud tööle täistööajast väiksema koormusega. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta tegelikul töötas
6. aasta maikuus ja augustikuus rohkem tunde kui vastustaja esitatud tööaja arvestuse tabelites (tl 63-64) on märgitud. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kinnipeetava saab

§ 38

lg 1 ja lg 21 tulenevalt tööle rakendada üksnes vastava võimaluse ja vajaduse olemasolul. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda tööle rakendamist enamateks tundideks kui see on vajalik ja võimalik. Kaebaja rakendamist tööle täistööajast väiksema koormusega ei saa pidada õigusvastaseks.

1. Eeltoodut arvestades puudub alus Tallinna Vangla 15.09.2014 otsuse nr 5-8/14/23755-2 ja 13.10.2014 otsuse nr 5-15/14/24944-2 tühistamiseks ning seetõttu ka Tallinna Vangla kohustamiseks A.E.u 02.09.2014 ja 15.09.2014 taotluste rahuldamiseks või uuesti lahendamiseks. A.E.u kaebus jääb rahuldamata.
2. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lõike 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aili Maasik Kohtunik 6