3-15-2998/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 05.01.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2998 Haldusasi K. K.e (K.) kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada K. K.e kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 30.11.2015 K. K.e kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt tekkis kaebajal vanglas olles mädane põletik suus, mis on tema hinnangul eluohtlik. Kaebaja väitel keelduti talle arstiabi andmast ning sellest tulenevalt nõuab kaebaja vanglalt kahju hüvitamist. Kaebaja soovib ise valida endale hambaarsti. Kaebaja esitas kohtule ka Tallinna Vangla 19.11.2015 kirja nr 5-8/15/32181-2, millest nähtuvalt pöördus kaebaja 11.11.2015 ise vangla poole taotlusega võimaldada talle hambaarsti teenus. Nimetatud kirjast nähtub ühtlasi, et kaebaja on 10.11.2015 viibinud erakorralisel hambaarsti vastuvõtul. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et K. K.e kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses.
3. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohtule esitatud materjalidest võib aru saada, et antud juhul on vaidluse esemeks vangla hambaarsti tegevus kaebaja ravivajaduse hindamisel. Kaebusele on lisatud Tallinna Vangla vastus kaebaja 11.11.2015 taotlusele, millest nähtub, et kaebaja sai 10.11.2015 hambaarsti vastuvõtule 3-15-2998 ning vastuvõtul selgitas arst kaebajale, et hambaravi saab alustada, kui kaebaja suuhügieen on paranenud. Seega on kaebajale väidetav kahju tekkinud sellest, et arst ei otsustanud alustada hambaravi koheselt ning sellega on kaebaja hinnangul teda ilma jäetud arstiabist. Riigikohus on korduvalt leidnud, et tervishoiuteenuse osutamisel kujuneb kinnipeetava ja vangla vahel välja eraõiguslik suhe. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuse osutamisel väljaspool vanglat (Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määrus nr 3-3-4-1-11 p 9). Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2010 otsus nr 3-3-1-53-10 p 9). Praegusel juhul on kaebaja pöördunud halduskohtu poole vaidluse lahendamiseks, mis olemuslikult tekib vangla ja kinnipeetava vahel kujunenud eraõiguslikust suhtest (meditsiinipersonali poolt patsiendi läbivaatus ja sellest tulenevalt ravi osutamata jätmine). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt on eraõigussuhetest tulenev kohtuasi tsiviilasi. Seega on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalus esitada hagi Harju Maakohtule (TsMS § 84, § 94).
4. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuna K. K.e esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tagastab kohus kaebuse selle esitajale. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Kruusvee Kohtunik 2