lg 2 järgi Menetlusalune isik Jevgeni Roždestvenski, isikukood: 39503170270; elukoht: XXX; kodakondsus: EV; töökoht: puudub Väärteoasja arutati menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri esindaja Hannes Küünarpuu Väärteoprotokolli number AB1391755 väärteoasjas nr 2317,16,001125 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1, §-st 83 p 2, § 109, § 111 ning KarS § 48, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Jevgeni Roždestvenski 03.02.2016.a. toime pandud väärteos
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo kohta koos taotlusega kohaldada Jevgeni Roždestvenski suhtes karistusena aresti. Kohtu põhjendused ja seisukoht VTMS-i § 83 p 2 kohaselt arutab väärteoasja maakohtunik, kui väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine. VTMS-i § 90 lõike 1 alusel arutati väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Väärteoasja toimikust (tl 16) nähtub, et Jevgeni Roždestvenski sai 04.märtsil kätte kohtukutse, milles muuhulgas on märgitud, et kui menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmu, siis arutatakse väärteoasja ilma tema osavõtuta. Väärteoasja toimikus olevast õiendist (tl 20) nähtub, et Jevgeni Roždestvenski jõudis kohtuistungile hilinemisega, kui kohtuotsus oli juba kuulutatud, ja sai kohtuotsuse allkirja vastu kätte.
lg 2 alusel karistatakse vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikut, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud, mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 1 p 1,3 tulenevalt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; kes ei täida juhile ja mootorsõidukile kehtestatud ja juhiloale märgitud nõudeid või kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.
tulenevalt on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine liiklusjärelvalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise alused on loetletud
Väärteoprotokollist nähtuvalt juhtis Jevgeni Roždestvenski 03.02.2016.a. kell 02:17 Tallinnas Sõpruse puiesteel mootorsõidukit BMW 528i, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt
lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
MS-i §-le 60 lõikele 2 on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. KrMS-i § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Jevgeni Roždestvenski poolt
kell 02:17 Tallinnas Sõpruse puiesteel mootorsõiduki BMW 528i juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt
lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud) toimepanemine on tõendatud: 1) Isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtuvalt osutus isikuks, kelle suhtes 03.02.2016.a. kohaldati isikusamasuse tuvastamist, Jevgeni Roždestvenski. Isikusamasus tuvastati isiku passi ja politsei andmekogu kontrollimise abil. Jevgeni Roždestvenski on isikusamasuse tuvastamise protokollile alla kirjutanud. Kohus märgib, et isikusamasuse tuvastamise protokoll sisaldab trükiviga meetme kohaldamise alguse aja lahtris, ent kohtu hinnangul ei mõjuta viga protokolli tõenduslikku kvaliteeti; 2) Menetlusaluse isiku (Jevgeni Roždestvenski) ülekuulamisel antud ütlustega, millest nähtuvalt on Jevgeni Roždestvenski väärteo toimepanemist tunnistanud ja põhjendanud oma tegu sooviga toimetada sõiduk BMW 528i (XXX) Statoilist koju (Sõpruse pst 232). Jevgeni Roždestvenski on väljendanud kahetsust ja möönnud, et see ei olnud tal esimene kord niisugust tegu toime panna; 3) Väljavõttega Maanteeameti liiklusregistrist (seisuga 09.02.2016.a.), millest nähtuvalt puudub Jevgeni Roždestvenskil kehtiv juhiluba; 4) Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (12.12.2015.a.), millest nähtub, et Jevgeni Roždestvenski on kõrvaldatud mootorsõiduki BMW 528i (XXX) juhtimiselt kui isik, kel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus (s.o.
Tõenditest nähtuvalt on täidetud
-i § 90 lg 1 p 1,3 objektiivne teokoosseis J.Roždestvenski käitumises, s.o. mootorsõiduki juhtimise keelu rikkumine. Tegu on karistatav
S-i § 15 lõike 3 kohaselt väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Arvestades, et elulise usutavuse aspektist on ebareaalne, et isik, kellel mootorsõiduki juhtimise õigust pole olnudki, võiks eksikombel arvata, et tal on mootorsõiduki juhtimise õigus olemas, on Jevgeni Roždestvenski pannud väärteo toime otsese tahtlusega. Seega on täidetud subjektiivne teokoosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab Jevgeni Roždestvenski
-i § 90 lg 1 p 1,3 rikkumise eest
-i § 201 lg 2 järgi. KarS-i § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
-i § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist koduva õigusrikkujaga. Tal on neli kehtivat väärteokaristust, seejuures kolmel korral on teda karistatud
Antud asjaolust järeldub, et Jevgeni Roždestvenski eirab põhimõtteliselt üht liiklusseaduse (liiklusreeglite) fundamentaalset printsiipi, mille kohaselt võib mootorsõidukit (iseseisvalt) juhtida vaid juhtimisõigusega isik. Karistusregistri väljavõttest nähtub lisaks eelmainitule, et neljast kehtivast väärteokaristusest kolm on J.Roždestvenskil täitmata. Tasumata on esimene, 2014.aastal määratud rahatrahv (200 eurot), aga ka 2015.a. detsembris, s.o. vähem kui kaks kuud enne käesolevas väärteoasjas käsitletavat tegu määratud rahatrahv (800 eurot). Seega on ilmne, et lisaks ülalkirjeldatud põhimõttelisele liiklusseaduse ignoreerimisele lähtub Jevgeni Roždestvenski oma käitumises ka põhimõttest, et õigusrikkumiste eest määratud karistused ei ole talle täitmiseks kohustuslikud. Teisisõnu – rahatrahv ei ole avaldanud talle vähimatki mõju (kui välja arvata käesolevas väärteoasjas väljendatud kahetsus, mida kohus tõlgendab kui hirmu järjekordse, senisest raskema karistuse ees). Jevgeni Roždestvenskit ei ole varasemalt karistatud arestiga. Kohus leiab, et kuna rahatrahv kui karistusliik ei ole menetlusalusele isikule vajalikku (õigemini: vähimatki) mõju avaldanud, tuleb teda karistada raskema karistuse liigiga – arestiga. Vastavalt KarS-i §-le 48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Aresti keskmine määr on 15 päeva. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus ülekuulamisel väljendatud kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vaatamata asjaolule, et Jevgeni Roždestvenski on oma tegu kahetsenud, leiab kohus, et karistus peab vastama sanktsiooni keskmisele määrale, sest kõnealune tegu on rangelt taunitav (juhtimisõiguse saamine on võrdlemisi keeruline protsess; seevastu korduv juhtimisõiguseta sõitmine väljendab põhimõttelist üleolekutunnet teistele isikutele kehtivate kohustuste suhtes). Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes tuleb arvestada, et korduvad karistused ei ole pannud J.Roždestvenskit loobuma mootorsõiduki juhtimisest ilma juhtimisõiguseta. Kohus asub eelöeldu pinnalt seisukohale, et J.Roždestvenski käitumist iseloomustab igasuguse aukartuse puudumine riigivõimu ees ja ükskõiksus tema tegudele antud (karistusõigusliku) hinnangu suhtes. Seetõttu tuleb vaatamata kahetsusele määrata karistuseks arest sanktsiooni keskmise määra ulatuses. Kohus leiab, et Jevgeni Roždestvenskit tuleb karistatada
Selline karistus annab signaali ka ühiskonnale, et taoline käitumine on rangelt taunitav. Anne Rebane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.