Tsiviilasi nr 2-14-61027 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-61027 Tsiviilasi LM hagi EK-M vastu abielu lahutamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.12.2015.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3500 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik EK-M apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): LM (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): EK-M (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Jätta Harju Maakohtu 02.12.2015.a otsus muutmata.
- Jätta EK-M apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 1
(4)Tsiviilasi nr 2-14-61027 Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- 18.11.2014.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus hageja ja kostja abielu lahutada. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abiellunud 29.10.2010.a Tallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abieluakt nr XXX. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, hageja ja kostja elavad eraldi ning pooltevaheline suhtlus on katkenud. Hageja ei soovi ega pea võimalikuks kostjaga sõlmitud abielu jätkata. Hageja pöördus kostja poole kohtuväliselt eesmärgiga abielu lahutada, kuid kostja ei vastanud kirjale. Poolte vahel on varalahususe varasuhe ning pooltel puudub ühisvara. Kostja vastuväited
- Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Abielusuhted ei ole pöördumatult lõppenud, edasine kooselu on võimalik ning kostja pidas võimalikuks leppida ja kooselu jätkata. 27.10 kutsus hageja kostjat ühisesse korterisse elama ja ühise perena jätkama. Kostja palus kohtul anda 6-kuuline leppimisaeg. Edasine menetluse käik
- Harju Maakohus tegi 23.12.2014.a otsuse, millega rahuldas hagi ja lahutas hageja ja kostja abielu. Nimetatud otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada, asi saata uueks läbivaatamiseks ja teha uus otsus. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.03.2015.a otsusega Harju Maakohtu 23.12.2014.a otsuse ning saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Harju Maakohus andis 03.08.2015.a määrusega pooltele leppimisaja kaks kuud, s.o kuni 02.10.2015.a ja peatas selleks ajaks menetluse. 19.11.2015.a istungil avaldas hageja, et soovib abielu lahutada ning kostja avaldas, et ei soovi abielu lahutada. Esimese astme kohtu otsus
- Harju Maakohus tegi 02.12.2015.a otsuse, millega rahuldas hagi ja lahutas kostja ja hageja abielu. Kohus leidis, et kostja perekonnanimi tuleb pärast lahutust jätta muutmata. Otsuse kohaselt leidis hageja seletusega kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on katkenud ja hageja välistas leppimise kostjaga ja katkenud abielusuhete taastamise. Hageja kinnitas korduvalt ja kategooriliselt, et ei soovi kostjaga leppida. Kohus ei saa pooli leppima sundida. Kohus jättis kostja taotluse leppimiseks tähtaja andmiseks rahuldamata, kuna kohtul ei ole alust arvata, et abielu saab säilitada. Hageja ja kostja elavad eraldi ning hageja leppida ei soovi. Lähtudes hageja kindlast veendumusest, ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud eeldada, et leppimiseks uue tähtaja andmine ja tsiviilasja lahendamisega viivitamine aitab abielu säilitada. Poolte ärakuulamisel saadud teavet hinnates, leidis kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leidis, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Kui üks pool on jõudnud endas selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Kohus, kuulanud ära poolte seletuse ja võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leidis, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ei pea hetkel abielu jätkamist enam võimalikuks, millest lähtuvalt tuleb abielu lahutada. Juhul, kui üks abikaasadest ei soovi jätkata abielu ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid suhteid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Kohus leidis, et on põhjendatud kostja taotlus jätta pärast abielu lahutamist tema perekonnanimi muutmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises 2
(4)Tsiviilasi nr 2-14-61027 abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 15.10.2015.a toimunud kohtuistungil avaldas hageja soovi jätta riigilõiv enda kanda. Seega leidis kohus, et tasutud riigilõiv jääb hageja kanda. Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu 02.12.2015.a otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Kostja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohus ei selgitanud välja abielulahutuse põhjust. Harju Maakohus on seega ebaõigesti kohaldanud perekonnaseaduse (PKS) §-i
- Hageja ei osanud isegi kohtuistungil nimetada lahutuse põhjust. Kui abielu oleks pöördumatult lõppenud, siis oleks sellel põhjus. Kuna kumbki pool pole uut perekonda loonud, siis ei saa eeldada abielusuhete pöördumatut lõppemist enne kui pooled ei ole vähemalt kaks aastat eraldi elanud. Hageja hülgas ootamatult pere 26.10.2014.a. Tuleks anda aega suhete taastamiseks. Kostjal pole alust arvata, et abikaasade kooselu ei taastu. Kohus pole toonud välja, miks on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielu loetakse pöördumatult lõppenuks, kui abikaasad ei ole enam kaks aastat koos elanud. Kohus pole võtnud tarvitusele piisavalt abinõusid poolte lepitamiseks, mis on asjaoludest tulenevalt mõistlik, kuna pooltel on kaks väikest poega. Leppimiseks aja andmine ei ole ebamõistlik ega võimatu. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Hageja leidis, et kostjaga abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja elab kostjast eraldi. Pooltevaheline suhtlus on täielikult katkenud. Hageja välistas leppimise. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- PKS § 65 lg 1 kohaselt lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Käesoleval juhul nähtub poolte seisukohtadest, et hageja ja kostja kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. TsMS § 346 lg 2 lause 1 kohaselt kohustab abieluasjas maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama. Maakohus on pooled isiklikult ära kuulanud 19.11.2015.a istungil.
- Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus oleks rikkunud PKS § 67 lg-t
- PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Lõike 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 67 lg-s 2 sätestatud kaheaastane lahuselu ei ole eeltingimuseks, et abielu lahutada, vaid kaheaastase lahusolu korral eeldatakse, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kui 3
(4)Tsiviilasi nr 2-14-61027 abikaasad ei ole elanud kaks aastat eraldi, siis on olenemata sellest võimalik abielu lahutada ühe poole avalduse alusel, kui kohus tuvastab, et abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu ja ei ole alust arvata, et abikaasad kooselu taastavad. Käesoleval juhul on maakohus õigesti tuvastanud, et poolte abielusuhe on pöördumatult lõppenud ning on seda piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub nimetatud põhjendustega ega korda neid. Käesolevas asjas pole vaidlust, et abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu ning kohus on piisavalt ka põhjendanud, miks on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
- Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses väidetuga, et kohus pole võtnud tarvitusele piisavalt abinõusid poolte lepitamiseks. Hagi esitati käesolevas asjas 18.11.2014.a ning Harju Maakohus andis hagi esitamisest kaheksa kuud hiljem pooltele kahekuulise leppimisaja, selgitades pooltele võimalust küsida nõu perenõustajalt. Pooled ei ole siiamaani (hagi esitamisest on käesoleva otsuse kirjutamise ajani möödunud üks aasta ja neli kuud) leppinud. Kohus ei saa sundida pooli leppima ning leppimine peab tulema mõlema poole vabast tahtest. Hageja avaldas enda 11.01.2016.a vastuses apellatsioonkaebusele seisukohta, et leppimine on välistatud. Seega ei leia ringkonnakohus, et täiendavate abinõude võtmine poolte leppimiseks oleks käesoleval juhul põhjendatud ja tulemuslik, vaid viivitaks ainult menetlust. Käesoleval juhul on pooltel leppimiseks olnud aega rohkem kui üks aasta ja neli kuud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kohus peab selgitama välja abielulahutuse täpse põhjuse. Kohus lahutab abielu, kui üks pool seda soovib ning kui kohus tuvastab, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Käesoleval juhul esineb selline olukord. Hageja on põhjendanud, miks tema arvates on abielusuhted pöördumatult lõppenud (10.12.2014.a istungil, tl 50) ning on enda seisukohtadega muutnud kohtule usutavaks selle, et hageja ei ole nõus leppima ning et abikaasad kooselu ei taasta. Asjaolu, et pooltel on ühised lapsed ei välista abielu lahutamist ning samuti ei ole uue perekonna loomine eeltingimuseks, et abielu lahutada. Menetluskulude jaotus
- Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 164 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud poolte endi kanda. Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)