1-16-2999/8

(15257000329)Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kriminaalasi Erni Vaino süüdistus KarS 264 lg 1 p 3 järgi Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Kaitsja Taotlus Erni Vaino – isikukood 33104274712, elukoht *, viibib *, * kodanik, emakeel * keel, *haridus, *, kriminaal- ja väärteokorras karistamata Advokaat Kristjan Nõges Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Indrek Kalda taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Erni Vaino suhtes KrMS § 202 alusel RESOLUTSIOON

1. Rahuldada prokuröri taotlus ja lõpetada KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 2, lg 3 alusel kriminaalmenetlus Erni Vaino süüdistuses KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning panna Erni Vaino'le kohustuseks
2. novembriks 2016: 1.
3. maksta riigi tuludesse 200 (kakssada) eurot /tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, määrus nr 116-2999, rahaline kohustus, Erni Vaino, kohustuslik märkida viitenumber 99916900000506/; 1.
4. hüvitada kriminaalmenetluse kulud 505 (viissada viis) eurot 68 senti /tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, määrus nr 1-16-2999, kriminaalmenetluse kulud, Erni Vaino, kohustuslik märkida viitenumber 99916700035373/.
5. Kui Erni Vaino ei täida talle käesoleva määruse punktis 1 pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse määrusega. 3.Asitõendid - kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud sileraudset, üheraudset alt laetavat jahirelva FN nr A65779; kaheraudset, siledaraudset jahipüssi Simson nr 115861; 5 jahirelva padrunit, kaliiber 12; 3 1 1 1-16-2999 jahipüssi padrunikesta, kaliiber 12;1 haavlit, läbimõõduga 8 mm, mis asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis (akt nr 79/15 07.12.2015, akt nr 11/16 11.02.2016). Asitõendeid käidelda vastavalt relvaseaduses sätestatule. 4.Edastada kohtumäärus prokurörile I. Kalda, E. Vaino’le, kaitsjale K. Nõges. Edasikaebamise kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. Menetluse käik 11.04.2016 saabus Pärnu Maakohtusse süüdistusakt Erni Vaino süüdistustes. Kohus määras korraldada kriminaalasjas eelistungi 12.05.2016 kell 12.
6. 06.05.2016 saabus kohtusse ringkonnaprokurör I.Kalda taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks E. Vaino suhtes KrMS § 202 alusel ja kriminaalasja toimik. Süüdistus Erni Vaino`t süüdistatakse selles, et tema tulistas 21.novembril 2015 kella 11.00 paiku * maakonnas * vallas * külas * talu territooriumil oma isiklikust, registreeritud tulirelvast - kaheraudsest jahipüssist Simson numbriga 115861, kaliibriga 12 haavlitega oma 7-aastast elujõulist emast laikasegust koera. Erni Vaino tulistas esialgu koera parema reie piirkonda, mille tagajärjel purunes koera parem reie- ja sääreluu, peale seda tulistas teise lasu koera turja piirkonda, mille tagajärjel purunes koera vasak abaluu ning kolmas ja neljas roie ning seejärel tulistas Erni Vaino kolmanda lasu koera pähe - otsmiku piirkonda, mis purustas koera koljuluud ja vasaku silma. Erni Vaino tahtliku tegevuse tagajärjel koer sündmuskohal suri. Sellise tegevusega rikkus Erni Vaino Loomakaitseseaduse § 4 lg 1 nõudeid, mille kohaselt looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud juhud ja käesoleva seaduse nõuetele vastavad loomkatsed. Looma suhtes lubamatu tegu on toime pandud julmal viisil, kuna tulistades korduvalt erinevatesse koera keha piirkondadesse, põhjustas Erni Vaino hoolimatult oma koera hukates talle põhjendamatut suurt valu, mistõttu koer suri sündmuskohal tulistamise tagajärjel saadud lasuvigastustesse. Sellise tegevusega pani Erni Vaino toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil, s.o KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri taotlus Erni Vainole on esitatud süüdistus ühes KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o looma suhtes lubamatu teo toimepanemises julmal viisil, mis seisnes talle kuuluva koera kolmel korral laskmises talle kuuluvast jahipüssist, mille tagajärjel koer suri. Erni Vaino süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi, kuna esiteks nähtub karistusregistri teatisest, et ta on varem kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isik. Teda süüdistatakse ühes teise astme kuriteos, mille puhul ei ole tegemist sanktsiooni poolest raske kuriteoga, kuna seadusandja on selle eest näinud ette ka kõige kergemaliigilise karistuse - rahalise karistuse ja vangistuse ühest kuust ühe aastani. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta arvesse ka seda, et ta laskis endale kuuluvat koera ning kellelegi varalist kahju ei ole tekitatud. Samuti tulistas ta koera talle kuuluvast jahipüssist, millele oli väljastatud relvaluba. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendav asjaolu on kahetsus, kuna Erni Vaino on avaldanud kahetsust, et koera tappis ja on lubanud, et enam kunagi ühtegi looma ei tapa. 2 2 1-16-2999 Erni Vaino puhul on karistusregistri andmetel tegemist varem karistamata isikuga, kes on *. Ta on juba 85-aastane ning viibib käesoleval ajal *. Tema tervislik seisund on viimasel ajal ka halvenenud. Ta on käesolevaks ajaks esitanud ise taotluse PPA Lääne prefektuurile, et tema relvaluba kehtetuks tunnistataks /tl 94 II kd/ ning 27.04.2016 on politsei otsusega seda ka tehtud /tl 95-96 II kd/. Seetõttu on uute kuritegude toimepanemise oht Erni Vaino puhul väike. Seetõttu puudub kriminaalasjas avalik menetlushuvi ja vajadus kriminaalkorras Erni Vaino karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka riigituludesse teatud rahasumma maksmise kohustuse määramisega, mis võib seetõttu, et tegemist on *, kelle süü on väike, olla ka alla kuriteo toimepanemisel kehtinud palga alammäära. Menetluskuluks on määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 481,68 eurot ja kohtumenetluses 24 eurot, kokku 505,68 eurot. Erni Vainole on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel määrusega käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2, ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult:
7. Lõpetada kriminaalasjas menetlus Erni Vaino suhtes, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi.
8. Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata Erni Vainole kohustuseks kuue kuu jooksul alates kohtumääruse koostamisest: a)maksta riigituludesse 200 eurot, b) hüvitada kriminaalmenetluse kulud kokku 505,68 eurot. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus, tutvunud kriminaalasja toimikuga ja esitatud taotlusega, leiab, et prokuröri poolt on taotluses esitatud asjaolud, mis kinnitavad süüdistatava suhtes KrMS § 202 sätestatud aluste olemasolu kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et E.Vaino on tunnistanud oma tegu ja tegu kahetsenud, lubanud, et enam selliseid tegusid toime ei pane – seega esinevad karistust kergendavad asjaolud. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Tähtsust omab ka asjaolu, et seadusandja on E.Vaino`le süüks arvatava kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni ühe aastase vangistuse, s.t., et sanktsiooni määr on väike, mis samuti viitab väiksemale süüle. Avaliku menetlushuvi olemasolu tuleb hinnata läbi karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio (viimase vahendi) iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järgi on tungiv vajadus (KarS kommenteeritud väljaanne, Juura 201 lk 481). Eripreventiivsete karistuse eesmärkide hindamisel omab tähtsust, et E.Vaino on nii kriminaal- kui väärteokorras karistamata isik. E.Vaino on eakas isik, kelle tervislik seisund on menetluse ajal halvenenud. Ta on teinud avalduse relvaloa tühistamiseks ja politsei on tema avalduse alusel relvaloa kehtetuks tunnistanud, relvad asuvad politseis. Seega kuriteo toimepanemise vahendit tema käsutuses enam ei ole. Kohus leiab, et eelkirjeldatu annab alust arvata, et E.Vaino on aru saanud oma käitumise õigusvastasusest ja uusi kuritegusid toime ei pane. 3 3 1-16-2999 Kohus leiab, et E.Vaino`le kriminaalmenetluse lõpetamisel pandav kohustus tasuda rahasumma riigi tuludesse, täidab karistuse üldpreventiivse essmärgi. KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks - tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Nimetatud §-i lg 3 alusel lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Käesolevas asjas kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb E.Vaino`le panna kohustus hüvitada kriminaalmenetluse kulu, milleks on kaitsjatasu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 289,44 eurot /tl 60-63 II kd/, 72 eurot /tl 83-85 II kd/, 120,24 eurot /tl 92-93 II kd/ ja kohtumenetluses 24 eurot /tl 11-13 I kd, s.o kokku 505,68 eurot. Samuti nõustub kohus prokuröriga, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb panna E.Vaino`le kohustus tasuda riigi tuludesse rahasumma. Kohus leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamisel kui kuriteo toimepanemisele kriminaalkaristust ei järgne, on rahasumma tasumise eesmärgiks mõjutada süüdlast selgelt aru saama ja anda ühiskonnale selge signaal, sellise teo keelatusest. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusel on Erni Vaino allkirjaga kinnitanud, et on kriminaalmenetluse lõpetamise ja taotluses märgitud kohustuste määramisega nõus. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja E.Vaino suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada ning E.Vaino`le tuleb panna kohustuseks kuue kuu jooksul, s.o hiljemalt
9. novembriks
10. a tasuda riigituludesse prokuröri poolt taotletud summa ning hüvitada kriminaalmenetluse kulu. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendina on vaadeldud: - sileraudset, üheraudset alt laetavat jahirelva FN nr A65779, -kaheraudset , siledaraudset jahipüssi Simson nr 115861; -5 jahirelva padrunit, kaliiber 12; -3 jahipüssi padrunikesta, kaliiber 12; -1 haavlit, läbimõõduga 8 mm. Asitõendid asuvad Haapsalu politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis /tl 24-38, 79 II kd/ ning asitõendite käitlemisel tuleb lähtuda relvaseadusest. Lähtudes eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest leiab kohus, et prokuröri taotlus tuleb rahuldada ning Erni Vaino suhtes kuulub kriminaalasjas menetlus lõpetamisele KrMS § 202 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo kohtunik 4 4