Obsah (5)

§ 40§ 68§ 210§ 124§ 235

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits 22.04.

-i ning RVastS § 18 lg 2 mõttes tähtaegne, sest see on kohtule esitatud enne 27.05.2015. 14.

§ 40

lg 2 sätestab, et kirjaliku kaebuse võib toimetada ükskõik millisesse Eesti haldus- või maakohtu kohtumajja; kohus edastab kaebuse koos lisadega viivitamata kohtule, kellele asi allub.

§ 68

lg 3 sätestab, et avalduse esitamisel kohtusse, kelle pädevuses ei ole selle läbivaatamine, või kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse saadetakse avaldus edasi õigele kohtule; menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui dokument jõudis ebaõigesse kohtusse õigel ajal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 65 mainib sõnastuselt erinevalt

§ 40

lg-st 2 ja § 68 lg-st 3 küll üksnes ebaõiget kohtualluvust ja kohtuastet, kuid maakohus on ringkonnakohtu arvates kohustatud TsMS § 65 tõlgendamisel võtma arvesse ka

§ 40lg-t 2 ja § 68 lg-t 3 ning põhiseaduse § 15 lg-t 1.

Kuna halduskohus on

§ 40

lg-ga 2 ja § 68 lg-ga 3 seotud, siis ei saa ka maakohus isikute tõhusa õiguskaitse põhimõttest tulenevalt jätta neid norme tähelepanuta. Maakohus jättis aga avalduse, mis oma sisult on puudustega hüvitamiskaebus, halduskohtule edastamata ja vastas määruskaebuse esitajale 04.06.

1. a kirjaga nr 2153871, et kohus jätab esitatud avalduse ja kaebuse kahjuhüvitamise saamiseks Tallinna Vanglalt tähelepanuta, sest kohus andis määruskaebuse esitajale 19.05.
2. a määrusega riigi õigusabi ja see on lõpplahend riigi õigusabi määramise osas.
3. Halduskohus jättis 20.01.
4. a määrusega taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas menetluse. Selleks, et ennistada kaebetähtaeg, peab olema kaebetähtaeg mööda lastud. Eelnevast lähtuvalt saab öelda, et määruskaebuse esitaja on kaebetähtajast kinni pidanud, esitades Viru Vanglas 19.02.2015 (registreeritud Tallinna Vanglas 25.02.2015) kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale ja 30 päeva jooksul selle tähtaegselt lahendamata jätmisest avalduse ehk hüvitamiskaebuse Viru Maakohtule. Hilisemat, 02.07.2015 halduskohtusse jõudnud ja määruskaebuse esitaja määratud õigusabi 3 3 osutaja poolt koostatud menetlusdokumenti tuleb käsitada 25.05.
5. a puudustega kaebuse täiendusena. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et 25.05.2015 Viru Maakohtus registreeritud avaldus tuleb lugeda tähtaegselt esitatud, kuid puudustega hüvitamiskaebuseks ja määruskaebuse esitaja esindaja 02.07.2015 esitatud kaebust selle täienduseks. Ringkonnakohus tühistab seetõttu

§ 210lg 3 alusel halduskohtu 20.01.2016.

a määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.

1. Kuna käesolev määrus tugineb ka Viru Maakohtu 04.06.
2. a kirjale nr 2-15-3871, võtab ringkonnakohus nimetatud dokumendi käesoleva haldusasja materjalide juurde.
3. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et nii kaebus kahju hüvitamiseks kui ka hüvitamistaotlus Tallinna Vanglale on esitatud ajavahemiku 28.09.2010–06.03.2012 eest. RVastS § 17 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Riigikohus on selgitanud, et RVastS § 17 lg 3 ei seo kahjunõude esitamise tähtaega sellega, milline oli väidetavalt kahju tekitanud tegevuse iseloom – kas tegemist oli ühekordse, korduva või jätkuva toiminguga. Nõude esitamise tähtaja kulgemise algus on määratletud päevaga, mil kannatanu sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada. Sealjuures pole oluline, et kannatanu teaks kõiki kahju tekitamise või kahjuga seonduvaid asjaolusid. Määrav on, et kannatanul oleksid teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus. Kui isikut hoitakse pikaajaliselt kinnipidamiskohas väidetavalt ebainimlikes tingimustes, võib eeldada, et ta adub tingimuste inimväärikust rikkuvat iseloomu mõistliku aja jooksul, sõltumata kahjustava tegevuse jätkumisest. Kui mittevaralise kahju nõude aluseks olevad asjaolud on isikule teada, ei takista miski piisava edulootusega kahjunõude koostamist, sest kahju põhjustanud isikus kaebajal kahtlust olla ei saanud (RKHKm 15.06.2015, 3-3-1-20-15, p-d 11, 12 ja 15). Seega tuleb halduskohtul kaebuse menetlemisse võtmisel lahendada küsimus ka sellest, kas vanglale esitatud kahjunõue on tervikuna esitatud RVastS § 17 lg 3 nõudeid järgides või mitte, s.o kas kogu perioodi osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud või ei (vt ka Tallinna Vangla vastus kaebusele, tl 35-36, 40p).
4. Vastavalt

§ 124

lg-le 3 võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

§ 235

lg 3 kohaselt tuleb määruskaebus esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits