KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-1886 Kohtukoosseis Andres Parmas, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kriminaalasi Ma

§ 238

lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 5 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti M. Seleznjovi kinnipidamise päev, s.o.

1. märts
2. Maakohus kohaldas M. Seleznjovile tõkendina vahistamist ja võttis ta kohtusaalist vahi alla. Maakohus mõistis M. Seleznjovilt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasu) kokku 418,5 eurot. 3.
3. Maakohus leidis, et M. Seleznjovile süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine on tõendatud tema ütluste, süüdistatava kinni pidanud turvatöötaja ütlustega, samuti R AS-i avaldusega. Need tõendid riimuvad omavahel. Kohus tuvastas ka selle, et M. Seleznjov on isik, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Maakohus ei tuvastanud M. Seleznjovi teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid. 3.
4. M. Seleznjovile karistust mõistes märkis maakohus tema süü suurust iseloomustavalt, et süüdistus hõlmab ühte varguse katset, millega kahju ei tekitatud. M. Seleznjovi süüd kergendavaks asjaoluks luges maakohus puhtsüdamliku kahetsuse. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et rahalise karistuse kohaldamine M. Seleznjovile on välistatud, sest tal puudub sissetulek ja ta ei ole võimeline rahalisi kohustusi täitma. Rahaline karistus oleks vastuolus ka eripreventiivsete kaalutluste ja senise kohtupraktikaga. Kuna M. Seleznjov on ilmselgelt ja teadlikult vastandunud õiguskorrale, siis ei ole maakohtul usku, et ta suudaks vabaduses viibides uutest kuritegudest hoiduda. 3.
5. Maakohus võttis M. Seleznjovi kohtusaalist vahi alla. Ühtlasi mõistis maakohus temalt 12 kuu jooksul ositi välja menetluskulud.
6. Harju Maakohtu otsusele esitasid apellatsiooni süüdistatav ja tema kaitsja. 4.
7. Süüdistatav taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse ja menetluskulude osas. Ta leiab, et väljamõistetud menetluskulud on liiga suured – tal puudub võimalus selliseid summasid tasuda. Karistust peab süüdistatav ülemäära raskeks. Ta taotleb kokkuvõttes kergema otsuse tegemist. 4.
8. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist M. Seleznjovile mõistetud karistuse osas ja talle vangistuse asemel rahalise karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et M. Seleznjovi süü on 2 väike, kuritegu jäi katse staadiumi ja sellega ei tekitatud kahju. Ka oli varguse katse suunatud vaid väga väikse väärtusega asjade vastu. Mõistetud vangistus on selgelt ebaproportsionaalne võrreldes toimepandud teoga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
9. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 6.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

1. Kriminaalkolleegium leiab, et M. Seleznjovi ja tema kaitsja apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
2. Apellatsioonides esitatud taotlused karistuse kergendamiseks on perspektiivitud. M. Seleznjovile varguse eest mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. M. Seleznjov on kriminaalkorras süstemaatiliste varguste toimepanemise eest ka varem karistatud. Tema süü on maakohus asjakohaselt hinnanud väikseks, kuid seda just KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis. Sestap on asjakohatu välja tuua ka konkreetsel juhtumil varastatud väikest väärtust. Karistuse raskus on proportsioonis tema süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid asjaolusid. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele.
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 10. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 48 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada.

§-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb 3 apellatsioonimenetluses muutmata. Seega süüdistatava enda kanda. jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu /allkirjastatud digitaalselt/ 4