Obsah (4)

§ 100§ 97§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2016.a., Valga kohtumaja, Tsiviilasja number 2-15-17058 Tsiviilasi V.L., O.L. ja M.L.

§ 100lg 4).

1. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Jätta kõik menetluskulud S.L. kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 12.11.2015.a esitasid V.L., O.L. ja M.L. hagiavalduse S.L. vastu elatise nõudes. Avalduse kohaselt hagejad elavad pärast vanemate lahutust koos oma emaga ning harvadel juhtudel on hagejad viibinud oma isa juures. Hagejad on seisukohal, et kostja puhul ei esine ühtegi põhjust, mis võimaldaks vähendada elatise summat alla elatise miinimummäära ning paluvad välja mõista elatise miinimumsummas iga lapse kohta. 17.11.2015.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse. 07.12.2015.a esitas kostja vastuse hagile, mille kohaselt leiab kostja, et ta on osalenud laste ülalpidamisel hagejate seadusliku esindajaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Vanemad saavutasid pärast lahutamist kokkuleppe, et kostja tasub iga kuu laste ülalpidamiseks 300 eurot, st 100 eurot iga lapse kohta. Lisaks elatisele on kostja vastavalt vajadusele kandnud lastega seonduvaid ühekordseid kulutusi ja andnud vanematele lastele ka taskuraha. Samuti on kostja märkinud, et kooselu lõppemisel jäi vanemate ühisvara hulka kuuluv korteriomand hagejate seadusliku esindaja ainuomandisse ja eluase on hagejate normaalse elujärje tagamiseks vajalik. Kuna hagejate seaduslikul esindajal puudub sissetulek, sest ta ei tööta, siis on kostja tasunud igakuiselt alates jaanuarist 2015.a laenumakseid. Kostja netosissetulek on 600 – 800 eurot ning kui rahuldada elatishagi, siis kostjana muutuks ta sisuliselt maksejõuetuks ning tal ei oleks võimalik tasuda ka laenumakseid korteri eest. 2 08.01.2016.a kohustas Tartu Maakohus kostjat esitama tõendeid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, kohus hoiatas, et kui kostja ei täida kohtunõuet, siis kohtul on õigus teha järelpärimine. Kostja ei esitanud tõendeid ning kohus tegi järelpärimised. KOHTU SEISUKOHT Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 97p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Kohtule esitatud sünnitunnistustelt nähtub, et S.L. on V.L., O.L. ja M.L. isa. Hagejad on alaealised ning sellest tulenevalt on kostja kohustatud andma lastele elatist.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja elavad eraldi. Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud

§ 101

lõikes 1 ette lapsele määratud elatise miinimumsuuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, milleks on

1. aastal 195 eurot ja alates 01.01.
2. a 215 eurot. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa seaduses sätestatud miinimummäära põhjendama ega tõendama.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lõige 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on avaldanud, et tema igakuine sissetulek on umbes 600 – 800 eurot kuus, konto väljavõtetest nähtub, et igakuiselt on kostjale kolmandad isikud kandnud raha kontole ning kostja on võtnud ka laene erinevatelt laenufirmadelt. Kohtuistungil on kostja selgitanud, et 3 kolmandate isikute ülekanded on tingitud asjaolust, et nad on olnud talle võlgu. Samas ei ole see millegagi tõendatud, vaid kohtule nähtub, et ülekande tegijateks on sageli ühed ja samad isikud, ning kui kostja väidab, et tal on rahalisi raskusi, siis kuidas on võimalik sellises olukorras anda laenu kolmandatele isikutele. Seega kohtule nähtub, et kostja tegelik sissetulek ühes kuus on keskmiselt üle 1000 euro ning koos laenusummadega on mõnes kuus olnud ligi 3000 eurot (tlk 40 – 56) Samas ei saa kohus lahendis tugineda tõendamata asjaoludele pidades kostja pangaarvele laekumisi tema igakuisteks kindlateks sissetulekuteks .Kohus saab lähtuda palgast, mida kostja saab. Kostja palgaks on ta oma vastuses hagile märkinud viimase aasta keskmise netopalgana kuude lõikes 600-800 eurot. Kohtuistungil on kostja öelnud, et see on 600 eurot. Hagejad on palunud enda kasuks välja mõista elatist miinimumsummas, so 2015.a 195 eurot ning alates 01.01.2016.a 215 eurot iga lapse kohta. Reeglina elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (

§ 102

lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (

§ 102lg 2 lause 3).

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostja on küll märkinud, et tema sissetulekust ei ole võimalik täita oma ülalpidamiskohustust miinimumsummas, kuna sellisel juhul ei ole ta võimeline tasuma eluasemelaenu korteri eest, kus elavad hagejad koos oma seadusliku esindajaga ja samuti hagejate seaduslik esindaja ise ei saa täita laenukohustust, sest ta ei tööta ning ei oma sissetulekut. Samas on hagejate seaduslik esindaja esitanud kohtule kontoväljavõtte, kust nähtub, et hagejate seaduslik esindaja töötab ning omab igakuist sissetulekut (tlk 66-68), seega ei ole kostja väide tõendatud. See, et vanemad on kokku leppinud abielu lahutamisel ühisvara jagamises, ei saa olla elatise vähendamise põhjuseks. Kohus tugineb elatise summa välja mõistmisel kostjalt

§ 102

lg 2-le,mis sätestab kostja vahendite ühetaolise käsutamise põhimõtte elatise andja ja elatist vajavate laste osas. Seega kostja neto töötasu 600 eurot tuleb jagada nelja isiku vahel ning igale isikule langeb osa, mille suurus on 150 eurot. Kohus mõistab elatise välja alates hagi esitamisest. 4 MENETLUSKULUD TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõige 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna elatise hagi on riigilõivuvaba ja hagejal menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik 5