Obsah (6)

§ 405§ 637§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-15469

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1. XXX(hageja) esitas 16.10.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 07.11.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-11-8365 hageja kasuks elatis väljamõistetud hageja isalt XXX´ilt. Seoses sellega, et XXX nimetatud kohtuotsust ei täitnud, pöördus hageja kohtutäitur Mati Roodes poole, kes 30.04.2012 algatas täiteasja nr 007/2012/
2. Kohtutäituri õiendi kohaselt on seisuga oktoober 2015 XXX´i elatise võlgnevuse suuruseks 7 697,34 eurot. XXX maksab hagejale elatist vaid 20 eurot kuus ning vaatamata erinevatele sooritustele ja mõjutusvahenditele on elatise väljanõudmine kohustatud subjektilt jäänud tulemusteta. Seega on lapse isalt elatise saamine raske ja ta ei täida elatise maksmise kohustust. Kuivõrd XXX ei ole oma kohustust hageja ees täitnud ning lapse isalt on ülalpidamist erakordselt raske saada, siis taotleb hageja asenduskohustuse rakendamist hageja vanaema, st kostja suhtes. Hageja toob välja, et kostja omab piisavat sissetulekut ja kinnisvara. Kostja esitas küll arveid kulude kandmise kohta, kuid kostja ei ole tõendanud, et tema kannab kulusid. Kostja ei ole tõendanud oma kulude ja tulude suurust. Kostja on teadlikult oma majanduslikku seisundit halvendanud lõpetades töölepingu XXX OÜ-ga. Kostja väidetavad väljaminekud ületavad sissetulekud ja seega ei ole kostja tõeseid andmeid oma majandusliku seisundi kohta esitanud. Hageja palub alates 01.11.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni kostjalt välja mõista asenduskohustusena miinimumsummas elatis. Kostja vastuväited
3. Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuse kohaselt ei nõustu kostja, et XXX maksab hagejale elatist summas 20 eurot kuus. Last peavad ülal pidama vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla asenduskohustus. Kostja ei nõustu hageja nõudega mõista temalt välja igakuine elatis miinimumsummas. Kostja märgib, et tema rahaline seis ei võimalda maksta elatist lapse isa asemel kahjustamata enda tavalist ülalpidamist. Kostjal on tuvastatud töövõimetus 80% ulatuses. Kostja sissetulekuks on töövõimetuspension summas 241,29 eurot ja puudetoetus 47,56 eurot. Kostja igakuisteks väljaminekuteks on kommunaalteenused summas 187,16 eurot, kulud toidule summas 130 eurot, kulud rõivastele ja hügieenitarvetele summas 15 eurot ning väikelaenu igakuine tagastamise kohustus summas 192,02 eurot. Kostja märgib, et kostja kulud ületavad tema tulu. 2 2-15-10138 Kohtu põhjendused
4. Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud seisukohti ja tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist

§ 405sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga.

Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt

§ 405lg 1 p-st 7 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist.

Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi (tl 124-125).

§ 637

lg-le 21 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel kohustus anda lapsele ülalpidamist. PKS § 105 lg 2 kohaselt annab alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast. Seega peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad ning lapse vanavanematel saab olla üksnes asenduskohus ülalpidamiseks, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Lapse ülalpidamise asenduskohustuse sätestab PKS §
2. PKS § 106 lg-st 1 nähtub, et kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Sama sätte lg 2 sätestab, et ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. Seega saab asenduskohustus PKS § 106 lg 2 kohaselt tekkida juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud esimese astme sugulase(te)lt s.o lapse vanema(te)lt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada ja sellisel juhul annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Riigikohus on lahendis 3-2-1-75-11 jõudnud seisukohale, et PKS § 106 lg 2 esimese lause mõtteks on tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) ülalpidamine ka juhul, kui ülalpidamist esimeses järjekorras andma kohustatud isikult ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades ülalpidamist saada või on ülemäära keeruline temalt sel viisil ülalpidamist saada. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt 3 2-15-10138 on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on XXX´i laps, kellelt on jõustunud kohtulahendiga elatis välja mõistetud ning kostja on hageja vanavanem. Hageja palub asenduskohustusena kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis, kuna vaatamata erinevatele sooritustele ja mõjutusvahenditele on elatise väljanõudmine XXX´ilt jäänud tulemusteta. Hageja on esitanud hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte (tl 112), millest nähtuvalt on kohtutäituri vahendusel hageja isa maksnud hagejale elatist perioodil 04.02.2015 kuni 09.02.2016 kokku summas 738,59 eurot, mis teeb keskmiseks kuus 56,81 eurot. Hageja on esitanud 06.10.2015 õiendi täiteasjas nr 007/2012/84948 (tl 6), millest nähtub, et seisuga oktoober 2015 on elatise võlgnevuse summaks 7 697,34 eurot. Samuti nähtub kohtutäituri õiendist, et võlgniku XXX´i kontod on arestitud, e-maksuameti andmeil ei oma võlgnik töökohta ning võlgnikul puudub kinnis- ja vallasvara, millele sissenõue pöörata. XXX on perioodil 17.05.2013 kuni 02.10.2015 kohtutäituri vahendusel kokku tasunud hagejale ülalpidamist summas 1 262,66 eurot. Kohus asub seisukohale, et täitemenetluses ei ole hagejale laekunud elatist ulatuses, milles lapse isal on kohustus seda hagejale maksta. Täitemenetlus ei ole viinud elatise saamiseni täitmisavalduses esitatud ulatuses. Kohus, viidates ülaltoodud Riigikohtu lahendile, ei nõustu kostja seisukohaga selles, et vanavanemal tekib kohustus lapselast ülal pidada üksnes juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada. Seega on kohus seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas on tõendamist leidnud, et ülalpidamist esimeses järjekorras andma kohustatud isikult ülalpidamise saamine on raskendatud, kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemusteni. Seega on täidetud PKS § 105 lg 2 ja PKS § 106 lg 2 rakendamise eeldused ning praegusel juhul on vanavanemal tekkinud alaealise lapse ülalpidamise asenduskohustus.
3. Kuna eeldused kostjalt asenduskohustusena elatise saamiseks on täidetud, tuleb kohtul järgmisena tuvastada väljamõistetava asenduskohustuse suurus. Hageja nõudeks on kostjalt elatise väljamõistmine miinimumsummas. Kostja hageja nõudega ei nõustu. Harju Maakohtu 07.11.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-11-8365 on XXX hageja kasuks välja mõistetud elatis igakuiselt summas 160 eurot alates 01.03.2011 kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus on seisukohal, et elatise tasumise asenduskohustuse täitmist ei saa nõuda suuremas ulatuses, kui on esimeses järjekorras ülalpidamist andma kohustatud isikult välja mõistetud. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna kohtuotsuse tegemise ajal oli elatise miinimummääraks 160 eurot, siis suureneb see vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga määra suurenemisega. Kohtu hinnangul ei ole 07.11.2011 kohtuotsuses elatist hageja kasuks välja mõistetud muutuva summana. Kohus selgitab täiendavalt, et hagejal on õigus elatisnõude asjaolude muutumisel, mh ka juhul, kui suureneb seadusjärgne elatise miinimumsumma, esitada elatise suurendamise nõue XXX vastu.
4. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja saaks käesoleva menetluse raames kostjalt nõuda asenduskohustusena elatist summas 160 eurot kuus. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt oli alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
5. a moodustas see summa 195 eurot. Kuivõrd hageja elatise väljamõistmise nõudeks saab olla elatis summas 160 eurot, mis on alla PKS § 101 lg-1 sätestatud elatise miinimummäära, on kohus seisukohal, et hageja ei pea tõendama oma vajaduste suurust. 4 2-15-10138
6. Kostja väidab, et tema ei ole võimeline maksma hagejale elatist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus märgib, et PKS § 102 lg-s 2 sätestatud erand käesolevas asjas ei kohaldu, kuna see käsitleb vaid lapse vanemate ülalpidamiskohustust. Seega vanavanem vabaneb ülalpidamiskohustusest üksnes niivõrd, kuivõrd tema varaline seisund ei võimalda PKS § 102 lg 1 mõttes lapsele ülalpidamist anda, mistõttu tuleb kohtul järgnevalt hinnata kostja võimalusi hagejale ülalpidamist anda. Kostjal on tuvastatud töövõimetus 80% ulatuses (lk 31 – 33). Kostja sissetulekuks on töövõimetuspension summas 241,29 eurot ja puudetoetus 47,56 eurot (lk 41). Kostja SEB Panga väljavõttest (lk 70 – 71) perioodi juuni 2015 – november 2015 kohta nähtub, et XXX on teinud kostjale igakuised rahalised ülekanded summas 30 – 80 eurot, mis teeb keskmiselt 41,60 eurot kuus, mida saab lugeda kostja sissetulekuks. Seega moodustab kostja igakuine sissetulek kokku 330,45 eurot (241,29 eurot + 47,56 eurot + 41,60 eurot). Kohus leiab, et kostja sissetulekuks ei saa lugeda XXXOÜ poolt kostjale makstud töötasu. Kostja on esitanud kohtule tõendi XXXOÜ ja kostja vahelise töölepingu nr 2253/14 lõpetamise kohta (tl 97). Kuivõrd kostja ja tema tööandja vaheline tööleping on käesolevaks ajaks lõpetatud, leiab kohus, et kostja varalise seisundi hindamisel nimetatud töötasuga arvestada ei saa. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja on teadlikult halvendanud oma majanduslikku seisundit lõpetades XXXOÜ-ga sõlmitud töölepingu. Kostja selgitas, et tervislike probleemide tõttu oli ta sunnitud töölt lahkuma. Kostja on kohtule esitanud tõendi töövõimetuslehel oldud aja kohta (lk 98) ning arvestades kostjal tuvastatud töövõimetuse määra ja töövõimetuslehel viibitud aja kestust, on usutav, et kostjal on terviseprobleemid, mistõttu oli ta sunnitud töösuhted lõpetama. Kohus on nõudnud krediidiasutuselt välja kostja pangakontode väljavõtted ja ei ole tuvastanud, et kostja omaks lisaks eelnevalt märgitule täiendavat sissetulekut. Kostja märgib oma igakuisteks väljaminekuteks kommunaalteenused summas 187,16 eurot, kulud toidule summas 130 eurot, kulud rõivastele ja hügieenitarvetele summas 15 eurot ning väikelaenu igakuine tagastamise kohustus summas 192,02 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja poolt kohtule esitatud tõendid ei anna alust asuda seisukohale, et kostja igakuised kulud ei ole täiel määral seotud tema enese ülalpidamisega või ei ole mõistlikud. Kostja kulu summas 192,02 eurot kuus Swedbank AS-st võetud laenukohustuse katteks on tõendatud Swedbank AS kinnitusega (tl 34), millest nähtuvalt on 09.03.2015 sõlmitud Swedbank AS ja kostja vahel väikelaenu leping nr XXXning igakuise tagasimakse suurus on 192,02 eurot. Kostja laenulepingu alusel saadu tagastamine nähtub ka kostja Swedbank AS pangakonto väljavõttest. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased väited ja vastuväited laenu võtmise põhjuste osas. Kostja on kohtule esitanud kommunaalkulusid (Eesti Energia AS, Tele2 AS, Starman AS, XXX korteriomandi kommunaalkulud) tõendavad arved (tl 42-48) ning pangakonto väljavõtted (tl 131, 133-135), kust nähtub, et kosja ise kannab kulusid. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid asub seisukohale, et perioodil 10.01.2015 – 10.02.2016 on tõendatud kostja kulu Tele2 Eestile keskmiselt ühes kuus summas 6,4 eurot, perioodil 16.01.2015 – 28.12.2015 on tõendatud kostja kulu KÜ-le XXXkeskmiselt ühes kuus summas 130,34 eurot, perioodil 15.01.2015 – 15.02.2016 on tõendatud kostja kulu Eesti Energia AS-le keskmiselt ühes kuus summas 21,09 eurot ning perioodil 10.01.2015 – 10.02.2016 on tõendatud kostja kulu AS-le Starman keskmiselt ühes kuus 5 2-15-10138 summas 27,17 eurot. Tõendamata on hageja väide, et kostja saab kasutada odavamat interneti teenust. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et interneti teenust saab kasutada soodsama hinnaga. Seega kokku tuleb lugeda tõendatuks kostja kulusid kommunaalteenustele keskmiselt ühes kuus ca 185 eurot (6,4+130,34+21,09+27,17). Kostja on välja toonud, et lisaks on tal kulud toidule ühes kuus 130 eurot, kulud rõivastele ja hügieenitarvetele 15 eurot ja muud kulutused (stomatoloogia, tervishoid). Kostja on nimetatud kulude tõendamiseks esitanud kohtule tšekid (tl 49-51). Hageja ei vaidle vastu, et kostja ravikulud on umbes 30 eurot kuus, kuid esitatud käsimüügist soetatavate ravimitšekid ei tõenda kostja igakuulist vajadust medikamentide järele. Kohus nõustub hageja seisukohaga, kuid asub siiski seisukohale, et kostja igakuisteks kuludeks tuleb lugeda ka mõistlikke kulusid toidule, riietele, hügieenitarvetele, ravimitele ja muudele vältimatutele kuludele. Kohtu hinnangul saab lugeda mõistlikuks igakuised kulud toidule, riietele, hügieenitarvetele, ravimitele ja muudele vältimatutele kuludele summas 145 eurot (130 eurot + 15 eurot). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja igakuisteks vältimatuteks püsikulutusteks on laenukohustus summas 192,02 eurot, kommunaalteenuste kulud summas 185 eurot, millele lisanduvad mõistlikud kulud toidule, riietele, hügieenitarvetele, ravimitele jne summas 145 eurot, kokku 522,02 eurot. Kohus asub seisukohale, et ainuüksi vältimatute püsikulutuste suurus ületab kostja sissetulekute suuruse, mistõttu tuleb tuvastada, et kostja igakuine sissetulek kulub täielikult ära tema enese igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kostja AS SEB Pank ja Swedbank AS pangakonto väljavõtetelt (tl 69-72 ja tl 83-93) nähtub, et kostjal ei ole rahaliste vahendite püsivat märkimisväärset ülejääki. Kostja pangakontode väljavõttest ei nähtu, et kontodel oleks korteriomandi XXX, Tallinn (lk 116) võõrandamist saadud raha. Seega on tõendamata hageja väide, et kostja on parandanud oma majanduslikku olukorda märgitud korteriomandi võõrandamisest saadud raha arvel, mida saaks suunata hagejale elatise maksmisele. Kostjale kuulub korteriomand aadressil XXX Tallinnas, mis on kostja alaliseks elukohaks ja korter ei ole ülemäära suur. Samuti kuulub kostjale sõiduauto BMW 316I (registreerimismärgiga XXX, esmane registreerimine 25.03.1998). Kohus asub siiski seisukohale, et kostjale ei kuulu sellist vallas- või kinnisvara, mille realiseerimisest saadavat tulu oleks võimalik kasutada hageja ülalpidamiseks. Seega arvestades kostja sissetulekuid ja tavapäraseid igakuiseid kulutusi ja varalist seisundit, on kohus jõudnud seisukohale, et kostja ei ole enda tavalist ülalpidamist kahjustamata võimeline hagejale ülalpidamist andma ning seetõttu vabaneb kostja PKS § 102 lg 1 alusel täielikult oma lapselapsele elatise tasumise asenduskohustuse täitmisest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja poolt esitatud hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus kohaldab käesolevas asjas

§ 162

lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus asub seisukohale, et olukorras, kus alaealine laps ei ole oma vanemalt piisavas ulatuses ülalpidamist saanud ja lapse vanavanema varaline seisund ei võimalda lapselapsele ülalpidamist tema vanema asemel anda, oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. 6 2-15-10138 Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus jätab käesolevas tsiviilasjas poolte menetluskulud nende endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 7