) § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti temale karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati Henri Loorits süüdi
lg 2 p-de 8, 9 järgi ja mõisteti 1 temale karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskemat ning kuritegude kogumi eest mõisteti Henru Looritsale liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Henri Looritsa poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti temale 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust alates 15.08.
Materjalidest nähtuvalt vangla toetab Henri Looritsa tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas Henri Looritsa tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu vangla arvamusega. Tegu on isikuga, kes on varem pikka aega tarvitanud narkootilisi aineid. Enne karistuse kandmisele asumist tarvitas Henri Loorits 6-7 doosi päevas. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik küll soovib narkosõltuvusest vabaneda, aga konkreetne tegevusplaan selleks puudub. Ta üritab jätkuvalt vastutust sõltuvusest vabanemiseks panna endast väljapoole. Narkosõltuvusest tulenevalt on tal diagnoositud XXXX. Lisaks pole Henri Looritsal vabanedes elu- ega töökohta. Vanematekoju teda ei võeta. Henri Loorits kavatseb minna vabastamise korral Tallinna, et seal endale elu- ja töökohta otsida. Seega vabaneks Henri Loorits otse öeldes tänavale. Selline algus pole isikule, kes on pikaajalise kriminaalse tausta ja sõltuvusprobleemidega, sobiv seaduskuuleka elu alustamiseks. Vabanemisel vajaks Henri Loorits kohta hoopiski rehabilitatsioonikeskuses, kus saaks piisavat tuge tulemaks iseseisvalt toime sõltuvusainetest vaba eluga. Tema sugulasteringi ei saa lugeda toetavaks, sest valmisolekut teda esialgu rahaliselt toetada ei saa lugeda piisavaks toeks nii probleemsele isikule. Eeltoodut arvesse ei toeta prokurör kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Henri Loorits avaldas kohtuistungil 20.04.2016 , et ta ei soovi ennetähtaegselt vanglast vabaneda ning tal praegu puudub elukoht kuhu elama asuda. Kohtuniku seisukoht Henri Loorits kannab liitkaristust muuhulgas narkootiliste ainete suures koguses korduva ebaseadusliku käitlemise eest, mis on tahtlik esimese astme kuritegu.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on Henri Loorits temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Henri Loorits on kõrge kuritegeliku aktiivsusega isik. Oma esimesed kuriteod pani ta toime juba 12-aastasena. Käesolevaks ajaks on teda korduvalt kriminaalkorras karistatud. Seejuures on teda korduvalt karistatud ka kõige raskema karistusega – 2 vangistusega. Sellele vaatamata ei ole mõistetud karistused osutanud Henri Looritsale mingit eripreventiivset mõju – ta ei ole oma kuritegelikku käitumist lõpetanud, vaid on jätkanud valdavalt samaliigiliste, s.o varavastaste kuritegude toimepanekut, millele on nüüd lisandunud ka narkootiliste ainete suures koguses korduv ebaseaduslik käitlemine. Eelnev viitab sellele, et Henri Loorits on varases nooruses omandanud kriminaalsele subkultuurile iseloomulikud hoiakud ning väärtushinnangud, millele on omane ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse kas ükskõikne või kogunisti vastanduv suhtumine. Seejuures on tema väärtushinnanguid ja igapäevast tegevust mõjutanud ka sõltuvus narkootilistest ainetest. Seega risk, et Henri Loorits jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist, on eelnevat arvestades suur. Käesoleva vangistuse kandmise ajal on kinnipeetav läbinud aktiivse rehabilitatsiooni. Ta on osalenud sotsiaalprogrammide „12 sammu“, „Eluviisitreening“ ning „Õige hetk“ töös. Praeguseks ajaks on ta osalenud ka tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Samas ilmneb iseloomustusest, et oma probleemkäitumise analüüsimisel esineb tal endiselt mõttevigu ning et endale püstitatud eesmärkide realiseerimine võib tal olla raskendatud. Iseloomustuse kohaselt Henri Loorits mõistab, et peab vabaduses narkootikumidest hoiduma, kuid ei ole päris kindel, mida ta selleks tegema peab, asetades vastutuskeskme endast väljapoole. Eelnevat kinnitab ka fakt, et Tartu Vangla 14.08.2015. a käskkirjaga paigutati Henri Loorits Tartu Vangla avavanglast uuesti kinnisesse osakonda, kuna pärast lühiajaliselt väljasõidult naasmist leiti tema uriinist morfiini ja kodeiini. Seega ei ole rehabilitatsiooniprogrammid Henri Looritsa õigusvastase käitumise tõkestamisel omanud piisavat positiivset mõju. Henri Looritsa vabanemisel oleks kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks vaja, et tal oleks vabanedes olemas võimalikult palju tugistruktuure. Need Henri Looritsal käesolevalt aga puuduvad. Henri Looritsal on vabaduses olemas päritoluperekond. Varem olid pere ja Henri Looritsa omavahelised suhted halvad, kuna perekond ei aktsepteerinud Henri Looritsa kuritegelikku eluviisi. Praegu on Henri Looritsal oma perega väidetavalt head ja toetavad suhted. Samas on perekonna üksmeelne ja kaalutletud otsus, et nad ei soovi Henri Looritsa tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ka ei soovi Henri Looritsa perekond, et kinnipeetav asuks pärast vabanemist nende juurde elama. Nad on nõus pakkuma vaid oma materiaalset tuge seni, kuni Henri Loorits leiab endale töökoha. Muid lähedasi isikuid Henri Looritsal ei ole. Seda arvestades ei pruugi Henri Looritsal vabaduses olla selliseid isikuid, kes saaksid ja tahaksid teda tema püüdlustes toetada ja ning igapäevaküsimustes abistada. Lisaks ei ole Henri Looritsal vabanedes töökohta. Järelikult ei ole tal ka mingit garantiid kindla regulaarse sissetuleku osas, mis võimaldaks igapäevast äraelamist. Samuti puudub Henri Looritsal praeguse seisuga kindel elukoht. Need nimetatud asjaolud võivad Henri Looritsale tekitada täiendavaid probleeme, mille lahendamisega ei pruugi ta õiguspäraselt toime tulla. Eelnevat kogumis hinnanuna leiab kohtunik, et Henri Looritsat ei saa käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. On suur oht, et Henri Loorits jätkab vabaduses süütegude toimepanekut. Samuti ei ole tal kindalt elukohta, mis on ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli eelduseks. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.