← Eesti

3-15-2676/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2676 Haldusasi D.K.i kaebus Tallinna Vang

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla vanemvalvur Klemet Kivisild koostas 21.08.2015 ettekande nr 2197 (tl 10). Ettekande kohaselt teostas ta 21.08.2015 kell 14:12 vangla 3-2 sektsiooni kambris nr 8 ringkäiku ning avastas, et kinnipeetav D.K. istus ukse juures paremal asuva narivoodi ees taburetil ja hoidis oma vasaku käe peopesa rusikas. Vanemvalvurit nähes pani D.K. rusikas käe oma põlvede vahele. K. Kivisild andis kinnipeetavale korralduse püsti tõusta ja oma vasaku käe peopesa ette näidata. Kinnipeetav D.K. tõusis püsti, kuid peopesa ette ei näidanud ning hoidis käsi enda kõrval rippuvas asendis. K. Kivisild andis 3-15-2676 kinnipeetavale uuesti sama korralduse ning võttis samal ajal oma parema käega D.K.i vasaku käe randmest kinni ja tõstis tema kätt. D.K. ei avanud endiselt oma peopesa. Alles järgmise korralduse peale avas D.K. peopesa, misjärel kukkus kambri põrandale isevalmistatud sigaret (ajalehepaberisse keeratud tubakapuru), mille valvur sealt ära võttis (akt eseme äravõtmise kohta, tl 11).Vanemvalvur K. Kivisild teavitas D.K.i ettekande koostamisest ning võimalusest anda seletused. D.K. andis 21.08.2015 seletuse (tl 13), mille kohaselt leidis kambri põrandalt isevalmistatud sigareti ja tahtis selle ära visata, kuid kambrisse tulnud valvur K. Kivisild võttis selle põrandalt ära.
  2. Tallinna Vangla algatas 25.08.2015 kinnipeetav D.K.i suhtes distsiplinaarmenetluse vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 82 lg 3 rikkumise tunnustel (tl 12). Samal kuupäeval andsid vanglale oma seletused nii D.K. kui ka tema kambrikaaslased A. J., E. K. ja A. F. (tl 13-14b). Distsiplinaarmenetluse käigus esitas täiendavaid ütlusi ka vanemvalvur K. Kivisild (tl 15 ja pöördel). 21.09.2015 teostasid inspektorkontaktisikud Olga Kostjanaja ja Roman Andruhovitš kinnipeetav D.K.ilt 21.08.2015 äravõetud eseme vaatluse, mille tulemused vormistati protokollis (tl 11 pöördel). D.K.i suhtes koostati 17.09.2015 distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 8-9 pöördel), millele kinnipeetav esitas 17.09.2015 oma vastuväited, teatades, et ei nõustu ettekandega, kuna valvur avastas ja tuvastas ise, et tegemist on isevalmistatud sigaretiga (tl 12 pöördel).
  3. Tallinna Vangla karistas 21.09.2015 käskkirjaga nr 5-2/1211 (tl 5-7) kinnipeetav D. K. vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 82 lg 3 rikkumise eest kartserisse paigutamisega üheksaks ööpäevaks. 3.
  4. Käskkirja kohaselt viibib D.K. Tallinna Vanglas alates 14.02.2014 ning on seega teadlik Tallinna Vangla kodukorra ja vangla sisekorraeeskirja alusel kehtestatud suitsetamise korraldusest. D.K.i on 12.06.2015 karistatud distsiplinaarkorras VSKE § 82 lg 3 rikkumise eest (keeld hoida enda juures tubakatooteid) ning seega on ta asjakohasest regulatsioonist teadlik. Tallinna Vangla kodukorra p 12.
  5. lubab kinnipeetavatel suitsetada ainult selleks ettenähtud ja märgistatud kohtades ning ettenähtud aegadel. Kolmanda üksuse hoonetesse S1 ja S2 paigutatud kinnipeetavatel on lubatud suitsetada jalutuskäigu ajal jalutushoovis. Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud, et 21.08.2015 kella 14:12 ajal oli 3-2 sektsiooni kambris nr 8 D.K.i käes isevalmistatud sigaret (tubakatoode tubakaseaduse § 3 lg 1 tähenduses). Seega oli kinnipeetava valduses tubakatoode ajal ja kohas, kui tal puudus selleks õigus. Hetkel, kui tubakatoode oli D.K.i käes, oli ta selle eseme valdaja (teostas tegelikku võimu asja üle) asjaõigusseaduse § 90 ja § 36 lg 1 mõttes. 3.
  6. Arvestades, et kambris nr 8 asus 21.08.2015 seisuga kuus kinnipeetavat ning kamber oli varustatud kõikide koristamiseks vajaminevate vahenditega (põrandaharjad, kühvel jne), on vähetõenäoline, et D.K. koristas põrandal olevat prügi kätega ning hoidis seda rusikasse pigistatud käes. Vanemvalvur K. Klemeti sõnul tulenes järeldus, et tegemist on isevalmistatud sigaretiga, sellest, et rulli keeratud ajalehepaberi ühest otsast paistis tubakapuru. Seega pidi ka D.K. nägema, et tegemist on isevalmistatud sigaretiga. 3.
  7. D.K.i sõnul allus ta koheselt vanemvalvur K. Kivisilla korraldusele avada peopesa, kuid K. Kivisilla ettekande kohaselt tegi ta seda pärast korduvate korralduste andmist. D.K.i kambrikaaslased D.K.i sõnu ei kinnita. Menetluse käigus ei tuvastatud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kahelda vanemvalvuri ettekandes. Eriolukordi fikseerivate ettekannete koostamine on vanemvalvuri tööülesanne ning valeettekande tõenäosust vähendab asjaolu, et sellisel juhul riskiks vanemvalvur enda suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisega. 3.
  8. Vanglas tubakatoodete valdamine selleks keelatud ajal on raske rikkumine. Tubakatoodete hoiustamiseks on kinnipeetavatele eraldatud suitsetamistarvete kapp, kus tubakatooted on hoiul ajal, mil need on kinnipeetavale keelatud. Kui kinnipeetav tubakatooteid hoiule ei anna, võib 2

(9)3-15-2676 järeldada, et ta kavatseb suitsetada selleks mitteettenähtud ajal ja kohas. Lisaks vangla kodukorra rikkumisele seab kambrites ja ühiselt kasutatavates ruumides suitsetamine ohtu ühist ruumi kasutatavate isikute ja teenistujate julgeoleku. Süütamisvahendite keelu tõttu hakkab kinnipeetav kambris sigareti süütamiseks muid võimalusi otsima (nt elektripirni hõõgniit), mis aga võivad põhjustada vanglas tulekahju ja ohustada vangla julgeolekut. Sigarettide hoiustamine on ka vajalik, et vältida ebaseaduslikke võlasuhteid, mis soodustaks kinnipeetavate hulgas subkultuuriliste ilmingute levimist. Tubakatoote omamine keelatud ajal ja kohas on vangla üldist julgeolekut ohustav ja seega raske rikkumine. Vangla üldise julgeoleku ja kinnipeetavate üle järelevalve tagamine on vältimatult vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise kindlustamiseks. Oma käitumisega näitas D.K. üles lugupidamatust ning negatiivset, ükskõikset ja hoolimatut suhtumist vangla tegevust reguleerivatesse õigusaktidesse. 3.5.Kaebaja puhul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, ta väljendas otsest tahtlust hoida enda valduses tubakatoodet ajal ja kohas, kus tal selleks õigus puudus. Raskendavaks asjaoluks on samalaadse rikkumise eest määratud kehtiv distsiplinaarkaristus. Õiguskorra kaitsmise eesmärgil on vajalik, et raskele rikkumisele järgneks ka vastava rangusega karistus, mis on vajalik ka selleks, et kinnipeetav saaks aru, et sellist käitumist ei tolereerita ning rikkumine toob kaasa selgelt ja koheselt tajutavad tagajärjed. Arvestades juhtumi asjaolusid ja rikkumise iseloomu, on D.K.i distsiplinaarkorras karistamine põhjendatud ning üldpreventiivsel eesmärgil vajalik. Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud D.K.i süüline käitumine. Noomitus või kokkusaamise keelamine oleks liiga leebed karistused ega tooks kaasa kinnipeetavale mõjuvat tagajärge. Ka ei mõjuks talle isikliku raadio, televiisori või muu elektriseadme keelamine, kuna tema kasutuses ei ole ühtegi elektriseadet. Kinnipeetav on hõivatud majandustöödel, kuid tema üheks kuuks töölt eemaldamine ei oleks eesmärgikohane, kuna rikkumine ei ole seotud töökohustuste täitmisega ning töötamine aitab kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele ja võimaldab kinnipeetaval tasuda rahalisi nõudeid. Seetõttu on otstarbekohane ja proportsionaalne isiku karistamine kartserisse paigutamisega. Varasemalt on kinnipeetavat samalaadse teo toimepanemise eest karistatud kartserikaristusega kaheksaks ööpäevaks, kuid D. K. jätkas distsiplinaarrikkumisi. Seetõttu on vajalik karistada teda kartserisse paigutamisega üheksaks ööpäevaks. Selline karistus on proportsionaalne toimepandud süüteoga ning võib ainukese karistusliigina oma eesmärki täita isiku õiguskuulekale teele suunamisel. Tegemist on mõõduka karistusega, millega ei sekkuta isiku õigustesse ülemäära. 4. D.K. esitas Tallinna Vangla 21.09.2015 käskkirja nr 5-2/1211 peale vaide (tl 25-26), milles palus vangla 21.09.2015 käskkirja nr 5-2/1211 tühistada. D.K. ei nõustunud vandes vanemvalvur K. Kivisilla ettekande ja käskkirjaga, kuna ta ei ole suitsetanud ega vaidlusalust eset ise teinud. Eseme sisu ta ei näinud ega proovinud. Ka ei ole ta näinud, et seda oleks süüdatud. Ese on tuvastatud vanemvalvuri ütluste järgi ning D.K. ei saanud aru, mis ese see oli. K. Kivisilla korraldusele allus ta koheselt ning avas rusika, misjärel ese kukkus põrandale. Kartserikaristus ei ole põhjendatud, kuna tal ei olnud soovi kodukorda rikkuda. D.K.i arvates oli tegemist prügiga ning ta tahtis selle ära visata. Ta ei kasuta iga kord prahi koristamiseks harja ja kühvlit, vaid korjab prügi lihtsalt maast üles ja viskab prügikasti. D.K.ile jääb arusaamatuks, kas ta peab iga kord prahti maast üles võttes kontrollima, kas tegemist on keelatud esemega. 5. Tallinna Vangla jättis 22.10.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/26925-2 (tl 17 ja pöördel) vaide rahuldamata. 6. Tallinna Halduskohtule saabus 27.10.2015 D.K.i kaebus Tallinna Vangla 21.09.2015 käskkirja nr 5-2/1211 ja 22.10.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/26925-2 tühistamiseks. 3
(9)3-15-2676 Kaebaja esitas 11.01.2016 taotluse arvestada asja läbivaatamisel asitõendina temalt 21.08.2015 äravõetud eset (väidetavalt isevalmistatud sigaret).
  1. Tallinna Vangla esitas 14.01.2016 kaebusele vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda, Vastustaja edastas 22.02.2016 vastuseks kohtu nõudele fotod äravõetud esemest ning selgituse eseme tuvastamise kohta.
  2. Kohus määras 15.01.2016 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  3. Kaebaja palub tühistada käskkiri, millega talle määrati distsiplinaarkaristus, ja vaideotsus, millega jäeti rahuldamata selle käskkirja vaidlustamiseks esitatud vaie. Kaebuse, vastustajale esitatud vaide ja kaebaja 11.01.2016 taotluse (tl 40) järgi on kaebaja põhiväide, et tegemist ei ole isevalmistatud sigaretiga ning vanglaametnikud on eksinud selle asjaolu väljaselgitamisel, rikkunud uurimis- ja selgitamiskohustust. Kaebaja ei pea seetõttu tema karistamist põhjendatuks.
  4. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised põhjendused. 10.
  5. Vastustaja ei pea usutavaks kaebaja väiteid, et ta pidas põrandalt leitud eset prügiks ja tahtis selle ära visata. Asjaolu, et kaebaja istus vanglaametniku kambrisse sisenedes toolil, näitab üheselt, et kaebajal polnud kavatsust eset ära visata. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja suundub prügi leides sellega toolile istuma, selle asemel, et prügi kohe ära visata. Tõenäoline ei ole ka, et olukorras, kus kamber nr 8 oli varustatud koristusvahenditega (kühvel, harjad) ning 21.08.2015 oli kambrisse lisaks kaebajale paigutatud teisi kinnipeetavaid, koristas kaebaja põrandal olevat teadmata päritolu ja kasutusotstarbega prügi paljakäsi. Samuti tõendab kaebaja käitumine vanglaametniku korralduste (näidata peopesa) täitmisega viivitamisel, et kaebaja teadis hästi, mida ta peos hoiab, kuna vastasel korral puudunuks kaebajal vajadus eset vanglaametniku eest peita. Seega ei sattunud keelatud ese kaebaja kätte ekslikult ning kaebaja vastupidised väited on otsitud ning kantud eesmärgist süüst vabaneda. 10.
  6. Tuvastatud on, et kaebaja hoidis enda valduses keelatud ajal ja kohas isevalmistatud sigaretti, mistõttu on VSkE § 82 lg 3 teokoosseis täidetud. 10.
  7. Kaebajale määrati karistuseks kartserisse paigutamine üheksaks ööpäevaks. Vaidlustatud käskkirjas on juhtumi asjaolusid arvestades leitud, et vanglas tubakatoodete valdamine keelatud ajal ja kohas on raske rikkumine. Kui kinnipeetav hoiab tubakatooteid kohas, kus see on keelatud, võib järeldada, et ta kavatseb suitsetada selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas, kuid siseruumides sigareti süütamiseks kasutatud viis ning suitsetamine seaks ohtu ühist ruumi kasutavate isikute ja teenistujate julgeoleku. Samuti võivad kinnipeetavad hoida tubakatooteid keelatud kohas ajal eesmärgiga need kaaskinnipeetavale üle anda, mis võib tekitada vanglas keelatud võlasuhteid. Käskkirja kohaselt on kaebajat ka varem sarnase rikkumise eest karistatud ning käskkirjas on karistuse valikut põhjendatud. Määratud karistus on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga ning ei ilmne mingeid asjaolusid, et pidada määratud karistust ülemääraseks. 10.
  8. Vaidlustatud käskkiri vastab õiguspärase haldusakti nõuetele ning sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Kaebaja suhtes on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale anti võimalus anda omapoolseid seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt. 10.
  9. Vaidemenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning vaideotsus on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab 4
(9)3-15-2676 vorminõuetele ning sellel pole tühise haldusakti tunnuseid. Vaideotsusega ei ole kaebaja õigusi rikutud, vaie on üksnes jäetud täielikult rahuldamata. 10.6.Vastustaja 22.02.2016 täiendava selgituse kohaselt tuvastati eseme tubakasisaldus 21.08.2015 vanemvalvur K. Kivisilla poolt tubakalõhna ja eseme välise kirjelduse järgi ning 21.09.2015 vanglaametnike Olga Kostjanaja (distsiplinaarmenetluse läbiviija) ja Roman Andruhovitši poolt teostatud visuaalse vaatluse käigus. Ettekande kirjutanud ametnikul on pidev igapäevane kokkupuude tubakatooteid sisaldavate esemetega, mistõttu on tal praktiline kogemus spetsiifilise välimuse ja lõhna põhjal tubakatoote tuvastamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Vaidlustatud käskkirjaga (tl 5-7) on vastustaja karistanud kaebajat vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 3 rikkumise eest kartserisse paigutamisega üheksaks ööpäevaks. Kaebaja rikkumine seisneb Tallinna Vanglas keelatud ajal ja kohas (vangla 3-2 sektsiooni kambris nr 8) tubakatoote (isevalmistatud sigaret) valdamises.
  2. Kaebaja on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustanud tühistamiskaebusega, mis on haldusakti õigusvastasuse kõrvaldamiseks kohane õiguskaitsevahend. Vaidlust ei ole, et selle käskkirjaga määratud karistuse on kaebaja ära kandnud. Kaebaja teavitas kohut 14.03.2016, et tema karistusaeg lõpeb 16.03.
  3. 12.
  4. Riigikohtu praktikas (05.12.2011 otsus asjas nr 3-3-1-41-11 p-d 10–12; 13.11.
  5. otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-14, p –d 10 ja 11) on selgitatud, et haldusaktil võib säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt nõnda, et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. Haldusakti kehtivusaja lõppemine ei välista seega tingimata tühistamiskaebuse esitamist ja läbivaatamist. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vrdl halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 44 lg 1). 12.

  1. Eeltoodud kohtupraktika kohaselt võib kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Vaidlustatud käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi olla täielikult ammendunud ka praegusel juhul. VangS § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul selle määramisest arvates ning alles seejärel ei saa seda arvestada kui kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuna kaebaja on praeguseks vanglast karistuse kandmiselt vabanenud, tuleb eeldada tema asumist õiguskuuleka eluviisi juurde. Siiski ei ole täielikult välistatud, et kui kaebaja peaks sattuma taas vangistusseaduse mõjusfääri, võib tähtsust omada asjaolu, et isikul on kustumata distsiplinaarkaristus. Ka ei ole ka hiljem välistatud, et kehtivat käskkirja võidakse arvestada isiku varasema käitumise iseloomustamiseks. Näiteks kui kaebaja soovib tööle asuda ja võimalik tööandja peab taustauuringuteks vajalikuks küsida vanglalt teavet tema käitumise kohta, samuti muudes võimalikes olukordades, kus kaebaja taustale ja tema usaldusväärsusele on vaja anda hinnang. Tühistamisnõue on ainus tõhus õiguskaitsevahend kehtiva haldusakti õigusjõu murdmiseks. Seega peab kohus võimalikuks esitatud tühistamiskaebuse läbi vaadata.
  2. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VSKE § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust hoida enda juures tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on 5

(9)3-15-2676 lubatud suitsetada. Tulenevalt Tallinna Vangla kodukorra punktist 12.
  1. on kinnipeetavatel lubatud suitsetada üksnes jalutuskäigu ajal jalutushoovis või jalutusboksis. Kodukorra p 12.
  2. kohaselt hoitakse kinnipeetavate tubakatooteid vangla poolt selleks ette nähtud laegastes. Punkti 12.
  3. kohaselt on kinnipeetav pärast jalutuskäiku kohustatud tarvitamata jäänud sigaretid vanglaametniku määratud kohas ja ajal vanglale hoiule andma.
  4. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 21.08.2015 kell 14:12, kui vanemvalvur K. Kivisild sisenes vangla 3-2 sektsiooni kambrisse nr 8, istus kaebaja toolil, hoidis kätt rusikas ja tal oli käes rullikeeratud paber, mis sisaldas puru.
  5. Kaebaja leiab, et käskkiri tuleb tühistada, kuna ta pole toime pannud etteheidetavat tegu. Kaebaja väitel leidis ta vaidlusaluse eseme maast, võttis selle kätte, pidas seda prügiks ning tahtis ära visata. Sel ajal sisenes aga kambrisse vanemvalvur K. Kivisild, kelle korraldusele käsi rusikast avada ta ka koheselt allus, misjärel kukkus vaidlusalune ese põrandale. Kaebaja leiab, et tegemist ei ole tubakatootega. Vastustaja leiab, et eseme tubakasisaldus on õigesti tuvastatud, ese ei sattunud kaebaja kätte ekslikult ning kaebaja oli teadlik, et tegemist on isevalmistatud tubakatootega, mistõttu on VSkE § 82 lg-s 3 sätestatud teokoosseis on täidetud. Ka ei olnud vastustaja hinnangul kaebajal plaanis kõnealust eset ära visata. Kaebaja avas peopesa alles pärast seda, kui valvur oli selleks andnud korralduse kolmandat korda.
  6. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).
  7. Kohus leiab esmalt, et vastustaja on kaebaja süü tuvastanud õiguspäraselt ning kaebaja süüd tuvastavad tõendid vaidlustatud käskkirjas välja toonud ja neid piisavalt analüüsinud. 17.
  8. Ettekande nr 2197 (tl 10) kohaselt avas kaebaja valvuri kolmanda korralduse peale peopesa, misjärel kukkus peopesast põrandale isevalmistatud sigaret (ajalehepaberisse keeratud tubakapuru). Kaebaja väitel avas ta peopesa esimese korralduse peale. Kohtu hinnangul ei omagi praegusel juhul tähtsust mitmenda korralduse peale kaebaja peopesa avas, kuivõrd see ei muuda fakti, et kaebaja istus oma kambris ja hoidis käes ajalehepaberisse keeratud tubakapuru, mille ta valvuri kambrisse sisenedes rusikasse peitis. Kaebajat ei ole karistatud korraldusele mitteallumise eest. 17.
  9. Kaebaja on vastuväites distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 12 pöördel) ja vaidemenetluses (tl 25-26) esitanud väite, et tegemist ei olnudki isevalmistatud sigaretiga, vaid prügiga ning et valvur tuvastas kohapeal ekslikult, et tegu on ajalehepaberisse keeratud tubakapuruga. Vanemvalvur K. Kivisild on 16.09.2015 e-kirjas (tl 15) märkinud, et kuna rullikeeratud ajalehepaberi ühest otsast paistis tubakapuru, ei saanud tegemist olla olmeprügiga. Lisaks on inspektor-kontaktisikud Olga Kostjanaja ja Roman Andruhovitš teostanud 21.09.2015 kinnipeetav D.K.ilt 21.08.2015 ära võetud eseme vaatlust. Menetlustoimingu protokollis (tl 11 pöördel) kirjeldasid nad eset järgmiselt :“Rulli keeratud venekeelse ajalehe/ajakirjanduse (šrifti suuruse järgi) pikkus on 7 cm. Ühest otsast rulli sees on ca 1,5 cm paksemast paberist keeratud toruke. Rulli teisel otsal on põlemise jäljed ning paistab välja tubaka puru. Rulli palpeerimisel selgub, et rull, v.a „filtri osa“, on tubakat meenutavat puru täis“. Ka vangla poolt kohtule esitatud kõnealusest esemest tehtud fotodelt (tl 56 ja 57) nähtub selgelt, et tegemist on paberisse keeratud tubakataolise puruga ning pabertoru on juba ühest otsast põletatud. Riigikohus on 21.06.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-10 (p 13) märkinud, et distsiplinaarmenetluses tõendina kasutatavaid esemeid, mille omadustele tuleb eset vahetult 6
(9)3-15-2676 hinnates hinnang anda, tuleks säilitada, võimaldamaks seda tõendit ka kohtumenetluses vahetult hinnata ning üksnes eseme fotografeerimine ei pruugi alati olla piisav. Kohus leiab praegusel juhul, et vangla on eset vaatlusprotokollis piisava põhjalikkusega kirjeldanud ning arvestades protokollis, ettekandes ja K. Kivisilla 16.09.2015 e-kirjas esitatut koos kohtule esitatud fotodega, on eseme kohta esitatud teave küllaldane. Kohus ei pea vajalikuks eset kohtusse toimetada, et seda täiendavalt visuaalselt vaadelda. 17.
  1. Riigikohus on 25.10.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-12 (p 14) selgitanud, et vanglas esemete keelamine on lubatav VangS § 15 lg-s 2 loetletud põhjustel ning et varasemas praktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel (21.06.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 13; 24.04.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-1-12 , p 13). Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel, sealhulgas vanglas lubamatute esemete äratundmisel. Suitsetamine kohas ja ajal, mil see pole lubatud (sh isevalmistatud sigarettide suitsetamine) on kohtule teadaolevalt laialdane probleem Tallinna Vanglas ja kohtu hinnangul on Tallinna Vangla ametnikel selliste esemete identifitseerimiseks kujunenud juba spetsiifilised teadmised ja kogemus, mida on põhjust usaldada. 17.
  2. Kohus peab arvestades asjas kogutud tõendeid veenvaks vastustaja järeldust, et tegemist on isevalmistatud sigaretiga (tubakatootega). Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et tegemist oli prügiga. Kaebaja on suitsetaja ning oleks pidanud eset vaadeldes aru saama, et see sisaldab tubakat, näeb välja nagu sigaret ja on ilmselgelt valmistatud suitsetamise eesmärgil. Ka kaebaja ise on 21.08.2015 ja 25.08.2015 seletustes (tl 13 ja 10 pöördel) märkinud, et leidis maast isevalmistatud sigareti, kuid soovis seda ära visata. Tema 25.08.2015 seletuse (tl 10 pöördel) kohaselt leidis ta kambri põrandalt isevalmistatud sigareti ning ei tea kuidas see sinna sattus. Ta korjas sigareti üles, et see prügikasti visata, kuid samal ajal astus sisse vanemvalvur K. Kivisild. D.K. pani käe rusikasse, kuid avas selle esimesel võimalusel, misjärel isevalmistatud sigaret kukkus käest. Ka 21.08.2015 seletuses märkis ta, et leidis isevalmistatud sigareti. Alles vastuväites distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 12 pöördel) ja vaidemenetluses (tl 2526) on kaebaja esitanud väite, et käskkirjas märgitud eseme olemuse tuvastas vaid valvur. Kaebaja väide, et märkis isevalmistatud sigareti seletustesse põhjusel, et valvur ütles nii, ei ole usutav. Kinnipeetav saab seletusi anda oma hinnangu ja sõnade järgi ning seletuste andmine on võimalus teostada enda kaitseõigust distsiplinaarmenetluses kui olemuslikult süüteomenetlusele omaste tunnustega menetluses. Ta ei ole kohustatud valvuri öeldut kirja panema. Kaebaja viibis vastustaja seisukohtadest nähtuvalt kinnipidamisasutuses juba pikka aega ning on varasemalt distsiplinaarkorras ka karistatud, mistõttu on talle distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja seletuste andmise kord tuttav. 17.
  3. Kohus ei pea usutavaks ka kaebaja väidet, et ta soovis käes olnud eseme ära visata. Ettekandest nr 2197 (tl 10) nähtuvalt istus kaebaja valvuri kambrisse sisenedes taburetil ning hoidis kätt rusikas. Vastavat asjaolu ei ole kaebaja ka vaidlustanud. Selline käitumine ei viita kuidagi kaebaja soovile keelatud ese ära visata. Kui kaebaja oleks soovinud eset ära visata, ei oleks ta istunud seda käes hoides toolil ning eset valvuri eest rusikasse peitnud. 17.
  4. Kaebaja väiteid ei kinnita ka tema kambrikaaslased. Kinnipeetav E. K. ei tea oma sõnul juhtunust midagi (tl 13 pöördel). Kinnipeetav A. J. ei tea vaidlusalusest intsidendist samuti midagi, kuna ei viibinud sel ajal kambris (tl 14 pöördel). Kinnipeetav A. F. sisenes kambrisse pärast valvur K. Kivisilla lahkumist, misjärel D. K. selgitas talle, et valvur võttis temalt ära pesuruumi põrandalt leitud isevalmistatud sigareti, mida D.K. suitsetada ei kavatsenud (tl 14 ja tõlge tl 14b). 7
(9)3-15-2676 17.
  1. Eelneva põhjal leiab kohus, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas jõudnud õiguspäraselt seisukohale, et kaebaja käes oli keelatud ajal ja kohas isevalmistatud sigaret ning ta oli ka ise sellest asjaolust teadlik.
  2. Kohus leiab, et kaebajale määratud karistus on kooskõlas eelnevalt viidatud vangistusõiguse normidega ja proportsionaalne ning karistuse liigi valikut ja määra on käskkirjas piisavalt põhjendatud. 18.
  3. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Võimalike karistustena on loetletud noomitus, isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks ning kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. 18.
  4. Vaidlustatud käskkirjas on põhjendatud, millistest kaalutlustest on vastustaja karistuse määramisel lähtunud. Nii on vastustaja arvestanud toimepandud distsiplinaarrikkumise raskust ja laadi, märkides, et tubakatoote omamine keelatud ajal ohustab vangla julgeolekut ning on seetõttu raske rikkumine. Käskkirjas märgitu kohaselt omab tähtsust ka asjaolu, et rikkumisega näitas kinnipeetav oma ükskõikset ja hoolimatut suhtumist vangla tegevust reguleerivatesse õigusaktidesse ning sellesse ei saa suhtuda leebelt. Vastustaja pidas noomitust ja kokkusaamise keelamist liiga leebeks ning elektriseadmete keelamist mittemõjuvaks karistuse liigiks, kuna kaebaja kasutuses selliseid seadmeid ei ole. Vastustaja ei pidanud põhjendatud karistuseks ka kaebaja töölt eemaldamist, kuna rikkumine ei olnud seotud töökohustuste täitmisega ning töötamine aitab kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele ja võimaldab kinnipeetaval tasuda ka rahalisi nõudeid. Kuna kaebajat on varasemalt sama rikkumise eest karistatud kaheksaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, pidas vastustaja otstarbekohaseks ja proportsionaalseks kaebaja karistamist seekord kartserisse paigutamisega üheksaks ööpäevaks. 18.
  5. Kohus nõustub käskkirjas toodud põhjendustega ning leiab, et vangla on karistuse liiki ja määra piisavalt põhjendanud ja kaalutlenud. Arvestades käskkirjas toodud põhjendusi ning asjaolu, et VangS § 63 lg 1 p 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni 45 ööpäeva pikkust kartserikaristust, samuti et kaebajat karistatakse sama rikkumise eest korduvalt, ei ole üheksa ööpäeva pikkune kartserisse paigutamine ülemäärane ning see võib võrreldes teiste võimalike karistusvahenditega kõige tõhusamalt aidata suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele.
  6. Kohtu hinnangul ei ole rikutud ka distsiplinaarmenetluse läbiviimisele kehtestatud nõudeid (VangS § 64). Kaebajale on teatatud menetluse alustamisest (tl 12) ja võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 10 pöördel, 12 pöördel, 13), menetluse käik on protokollitud (tl 8-9 pöördel) ning menetluses on kogutud piisavalt tõendeid, mille alusel on kaebaja süü tuvastatud. Seejuures on vaidlustatud käskkirjas käsitletud süüteo asjaolusid, asjas kogutud tõendeid ning karistatu, asjassepuutuva vanglaametniku ja tunnistajate seletusi.
  7. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning vastab eelnevalt viidatud haldusmenetluse seaduse ja vangistusseaduse nõuetele. Seega puuduvad alused selle käskkirja tühistamiseks. Kaebaja ei ole vaidlustatud vaideotsusega nõustunud, kuid ei ole ka märkinud, et vaideotsus rikuks muul viisil tema õigusi. Kohus leiab, et ka vaidlustatud vaideotsus vastab eeltoodud haldusmenetluse ja vangistusõiguse normidele ja ainuüksi kaebaja seisukoht, et ta pole rahul vaideotsuse järeldustega, ei anna alust selle tühistamiseks.
  8. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. 8
(9)3-15-2676 MENETLUSKULUD 22.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Vastustaja ei ole kohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.