Obsah (7)

§ 424§ 64§ 65§ 68§ 5§ 76§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. märtsil 2016. a Tartu kohtumajas Istungi aeg ja koht 23. märtsil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-2222 Kohtukoosseis

) § 184 lg 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Sama otsusega mõisteti Veikko Vaimel süüdi

§ 424

järgi ja mõisteti temale karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskemat ning kuritegude kogumi eest mõisteti Veikko Vaimelile 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Veikko Vaimelile Harju Maakohtu 12.07.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5138 mõistetud ärakandata karistuse, s.o 7 kuu 16 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 16 päeva vangistust alates Veikko Vaimeli kinnipidamisasutusse saabumisest.

§ 68

lg 1 alusel arvestati mõistetud karistuse hulka 3 päeva, mil Veikko Vaimel oli kahtlustatavana kinni peetud. Kohtuotsus jõustus 23.04.2014. a. Harju Maakohtu 23.03.2015. a määrusega vähendati

§ 5lg 2, § 69 lg-te 6, 7 ja Kr

MS § 432 lg 35alusel Veikko Vaimelile Harju Maakohtu 07.04.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2222

§ 65

lg 2 alusel liitmisele kuuluvat karistust ning mõisteti Veikko Vaimelile liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 7 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning mõisteti Veikko Vaimelile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 3 kuud ja 4 päeva vangistust alates 09.05.

1. a. Kohtumääruse jõustus 07.04.
2. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 09.05.
3. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 13.08.
4. a. Tartu Maakohtu 11.08.
5. a määrusega jäeti Veikko Vaimel vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Kohus leidis, et kuna ükski Veikko Vaimelile mõistetud varasematest karistustest ei ole oma eesmärki täitnud ning nimetatud isik on jätkanud kuritegude toimepanekut isegi katseajal olles, siis oleks tema ennetähtaegne vabastamine esimesel võimalusel ennatlik ning riivaks ühiskonna õiglustunnet. Kohtumäärus jõustus 01.09.
6. a. 02.03.
7. a esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid Veikko Vaimeli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta

§ 76lg 2 p 2 järgi.

Materjalidest nähtuvalt on Veikko Vaimel nõus võtma endale vabatahtlikult kohustuse alluda elektroonilisele valvele oma elukohas ning vangla toetab Veikko Vaimeli vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 2 Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas Veikko Vaimeli tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vangla arvamusega. Veikko Vaimel avaldas kohtus, et soovib vabaneda enne tähtaega. Ta on teinud oma varasema käitumise kohta vajalikud järeldused ning on enda sõnul muutunud. Ta ei soovi oma varasemat elustiili jätkata. Kui ta vabaneb, siis ta kavatseb midagi ette võtta ka oma võlgade osas – ta plaanib pöörduda võlanõustaja poole. Oma varasematest tuttavatest on ta jäänud suhtlema vaid mõne üksikuga. Valdavalt suhtleb ta oma perekonnaga. Vabanemisel on tal olemas töökoht, kus ta hakkab tegelema ventilatsiooni paigaldamisega. Tal on olemas oma pere ja elukaaslase toetus. Ta on nõus vabatahtlikult võtma endale kohustuse alluda elektroonilisele järelevalvele oma elukohas. Kaitsja leidis, et kuna Veikko Vaimel kannab oma esimest vanglakaristust ning on motiveeritud oma elu muutma, tuleks ta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning määrata käitumiskontrolli alla. Kohtuniku seisukoht Veikko Vaimel kannab liitkaristust, mis on talle mõistetud ka narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on tahtlik esimese astme kuritegu.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Veikko Vaimel temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Veikko Vaimelit on kuritegude eest varem korduvalt karistatud kergemaliigiliste karistustega (tingimuslik vangitus

§ 74alusel; vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga jne).

Need karistused talle loodetud mõju ei avaldanud ning ta jätkas kuritegude toimepanekut. Õigusvastast käitumist on Veikko Vaimel jätkanud ka vanglas. Käesoleval ajal on tal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust rikkumiste eest, millest viimane on toime pandud alles 05.01.

1. a. Seega on kinnipeetav jätkanud distsipliinirikkumiste toimepanekut veel pärast Tartu Maakohtu 11.08.
2. a määrust, millega ta jäeti vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Kohtunik leiab, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on süüdimõistetu õiguspärane käitumine vanglas, kuna see on üks peamisi näitajaid, mis viitab süüdimõistetule kohaldatud karistuse tulemuslikkusele eripreventiivses mõttes. Ehkki Veikko Vaimel kinnitas kohtuistungil enda muutumist, siis eelkirjeldatud käitumine näitab vastupidist. Veikko Vaimel ei suuda allutada end kehtestatud reeglitele isegi kinnipidamisasutuse kontrollitud tingimustes. See omakorda viitab suurele tõenäosusele, et isik jätkab ka vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut. Lisaks tuleb silmas pidada, et viimased karistused mõisteti Veikko Vaimelile mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobe seisundis ning narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku 3 omamise eest. Arvestades sedagi, et mootorsõiduki narkojoobes juhtimine ei olnud Veikko Vaimelil üksikjuhtum, vaid teda on nimetatud teo eest karistatud korduvalt, siis võib väita, et kuritegude toimepanemise soodusteguriks on Veikko Vaimeli puhul olnud ka narkootikumide tarvitamine. Samas Veikko Vaimel ise leiab, et tal sõltuvust narkootilistest ainetest ei olnud. Ta tarbis narkootikume vaid paar korda nädalas pingete maandamiseks. Mingeid rehabiliteerivaid tegevusi Veikko Vaimeli osas vanglas läbi ei ole viidud. Kohtunik on seisukohal, et nimetatud asjaolud koostoimes Veikko Vaimeli eitava suhtumisega temale narkootikumide tarvitamisega seotud probleemi suurendavad samasuguste kuritegude toimepanemise riski veelgi. Asjaolud, et Veikko Vaimelil on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht, samuti oma lähedaste toetus nii moraalses kui ka materiaalses mõttes, ei vähenda nimetatud riski, kuna ka varasemate kuritegude toimepanemise ajal olid Veikko Vaimelil need tugifaktorid olemas. Kohtunik on seisukohal, et elektrooniline valve, millele Veikko Vaimel on nõus vabatahtlikult alluma, ei vähendaks seda riski kuigi oluliselt. Nimelt on narkootikume võimalik omandada ja tarbida ka elektroonilise valve tingimustes, samuti ei välista elektroonilise valve kohaldamine narkootikume tarbinuna autorooli istumist. Seetõttu leiab kohtunik, et Veikko Vaimelit ei saa tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kohtunikul puudub veendumus, et kinnipeetav ei jätka vabaduses samasuguste kuritegude toimepanekut. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Veikko Vaimelile riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Veikko Vaimelil. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4