Obsah (6)
§ 76§ 188§ 64§ 75§ 218§ 262KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. märtsil 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-4519 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisal
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta Oleg Smirnov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Smirnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Oleg Smirnov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 01.09.2014 kohtuotsusega
§ 188
lg 2 p 2, § 184 lg 2 p 2, § 121, § 275 järgi ja
§ 64
lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 kohaldamisega karistati vangistusega 4 aastat 5 kuud 21 päeva. Karistuse kandmise algus 16.12.2013 ja lõpp 06.06.
- Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 09.03.
- Oleg Smirnov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa tl 160). Kinnipidamisasutusest Oleg Smirnovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud erinevate rikkumiste eest, sealhulgas korduvalt ametnike solvamise eest, keelatud esemete omamise eest kambris, korrale mitteallumise eest, samuti töö tegemisest keeldumise eest. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses läbinud 1
(6)riigikeele õppe A1 ja A2 taseme, alates 25.08.2015 osaleb riigikeele tase B1 rühmas. On läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha Juhtimine, alates 08.04.2015 osaleb Corrigo tugigrupis. Vangistuses olles ei ole süüdimõistetu töötanud, on keeldunud töötamast majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla, soovib isik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus elavad süüdimõistetu vanaema ja vanaisa, kes on andnud nõusoleku isiku elamaasumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse. Õpinguid jätkas gümnaasiumis, kuid jättis pooleli, kuna enamik aeg kulus spordivõistlusteks ettevalmistusele. Hiljem jätkas õpinguid Täiskasvanute koolis, samuti õppis kutsekoolis ehitaja erialal 2 aastat, kuid mõlemad õpingud jäid lõpetamata. Tegeles xxx jäähokiga, oli püüdlik ja aktiivne sportlane. Isik on töötanud ametlikult Iirimaal tee ehitustöödel, xxx ehitustöödel, samuti xxx ettevõttes. Oleg Smirnov tegeles ka jäähokiga professionaalse sportlasena, töölepingu alusel. Süüdimõistetul puudub küll kvalifikatsioon, kuid ta omab teatud kindlaid tööoskusi. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht xxx-s. Lähedastest on Oleg Smirnovi kahest erinevast abielust poeg ja tütar, vanaema, vanaisa ja ema. Ema ja vanavanematega on suhted head, samuti suhtleb pojaga. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus ja krooniline haigus, kuid viimasega seonduvalt ravi ega abivahendeid ei vaja. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 asta jooksul on 42%. Viru Vangla toetab Oleg Smirnovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetul lähedastest vanaema, vanaisa, ema, ja poeg. Tütar elab xxx. Kinnipeetava abielud on lahutatud. Emaga suhtleb telefonitsi ja kokkusaamiste teel. Vabanedes soovib elama asuda aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga, kus elavad kinnipeetava vanavanemad ja mille omanikuks on kinnipeetava vanaisa. Vanavanemad on nõusoleku selleks andnud, samuti on nad nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega nende elamispinnale. Nii ema kui vanavanemad on nõus Oleg Smirnovi vabaduses materiaalselt toetama, kuni ta töö leiab. Oleg Smirnovi on määratud korduvalt kriminaalhooldusele ning viimasel katseajal pani toime uue kuriteo. Prokurör kirjalikus arvamuses leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.
§ 76
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Oleg Smirnov kannab karistust I astme rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemise eest. Tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Ei saa mööda vaadata sellestki, et Oleg Smirnovi on kriminaalkorras karistatud viiel korral, mis näitab, et varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varasem tingimuslik karistus kriminaalhoolduse näol ebaõnnestus. Viru Maakohtu 01.09.2014 kohtuotsustest tuleneb, et isik ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale sama kohtu 07.02.2012 kohtuotsusega antud võimalust 2
(6)oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Eeltootust tulevevalt, piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida Oleg Smirnovi käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud vangistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt katsejal uue kuriteo toimepanemine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Oleg Smirnovi kuritegulik käitumine on seotud narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Eelmainitud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu Oleg Smirnovi poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 55 % ja 42%, mis ei ole risk. Seega on Oleg Smirnovi puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Oleg Smirnov ohtlik avalikkusele. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Oleg Smirnovil on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Sage distsiplinaarrikkumiste toimepanemine näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud.
§ 76
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühimana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane
§ 75sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks.
Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 06.06.2018) arvab prokurör, et pikaajaline katseaeg ja kriminaalhooldus süüdimõistetu Oleg Smirnovi puhul ei ole põhjendatud. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Käesoleval juhul ei pea prokuratuur õigeks kohaldada süüdimõistetu suhtes erandlikku meedet, s.t teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamist. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Oleg Smirnovi vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Oleg Smirnov taotleb vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Ta soovib vabaduses asuda tööle, jätkata sporditegevust, osaleda laste kasvatamises. Ta sügavalt taunib oma kuritegusid. See karistusaeg, mis tal on ära kantud, mõjutas teda piisavalt. Kohtu põhjendused 3
(6)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Oleg Smirnov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on põhiharidus. On ametlikult töötanud Iirimaal tee ehitustöödel, xxx ehitustöödel ning ettevõttes xxx. Isik on olnud professionaalne sportlane ja tegelenud jäähokiga töölepingu alusel. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korda ja kehtivaid kriminaalkaristusi kokku on 4. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varem on teda korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest; omavoli eest oma tõelise või oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivalla, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega; väljapressimise eest; kuritahtliku huligaansuse eest. Isik on viibinud kriminaalhooldusel ning sooritas katseajal uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust kanepi ebaseadusliku kasvatamise, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, kehalise väärkohtlemise ning võimuesindaja laimamise ja solvamise eest. Oleg Smirnov istutas ebaseaduslikult täpselt tuvastamata koguse kanepiseemneid enda elukohas. Osa kasvatatud kanepitaimedest kasutas ta nendest narkootilise aine - marihuaana valmistamiseks. Kasvatatud kanepitaimedest valmistas suures koguses, s.o. koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli sisaldavat kanepit, lõigates ja kuivatades kasvatatud kanepitaimi. Osa valmistatud kanepist tarvitas Oleg Smirnov ise ära, osa andis edasi tuvastatud ja tuvastamata isikutele ning osa hoidis enda elukohas. Samuti süüdistatakse Oleg Smirnovi selles, et viibides xxx, haaras ta ühel baari külastanud isikul kaelast ja kägistas teda, tekitades sellega valu, seejärel lõi kannatanut rusikaga korduvalt vastu pead ning ühel korral vastu rindkeret, millega tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Samuti süüdistatakse Oleg Smirnovi selles, et tema solvas ebatsensuursete sõnadega oma ametikohustusi täitvaid Ida Prefektuuri patrullpolitseinikke. Väärteokorras on isikut karistatud 17-l korral: 10-l korral liiklusalaste rikkumise eest; 2-l korral
§ 218
lg 1 järgi (väheväärtusliku asja vargus); 1-l korral NPALS § 151 järgi (narkootikumidega seotud süütegu); 2-l korral
§ 262
järgi (avaliku korra rikkumisega seotud süütegu); 2-l korral AS § 70 järgi (alkoholiga seotud süütegu). Kehtivaid väärteokaristusi on käesoleval ajal 11. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude eest, samuti väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Seega ei ole kinnipeetava puhul tema varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus täitnud eesmärki, kuna ta pole neist endale järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohtu arvates ei ole usutav, et varasemad karistused on isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha Juhtimine ning osaleb Corrigo tugigrupis. Märkimist väärib ka asjaolu, et 4
(6)isik on läbinud riigikeele A1 ja A2 taseme õppe ning osaleb käesoleval ajal riigikeele B1 taseme rühmas. Kohus arvestab süüdimõistetu poolt kohtule 15.03.2016 esitatud motivatsioonikirja ning peab positiivseks asjaolu, et süüdimõistetu enda arvates on on ta oma käitumisest aru saanud ja soovib edaspidi elada seadusekuulekat elu, asuda tööle, osaleda laste kasvatamisel ja naasta sporditegevusse. Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, Eesti Vabariigi pass, kehtivusega kuni 10.09.2017. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus elavad süüdimõistetu vanavanemad. Korteriomanik, vanaisa, andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Isiku lähivõrgustik koosneb emast, pojast ja vanavanematest. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik ning kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu, kes on kuus korda kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt, määratud kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et Oleg Smirnovi on korduvalt karistatud vägivaldsete kuritegude eest, kus isik on probleemide lahendamiseks kasutanud vägivalda. Kohus leiab, et kinnipeetav on ohtlik ühiskonnale. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja rahvatervise vastastes süütegudes. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (isikul on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus nõustub Viru Vangla iseloomustuses toodud aspektidega, mille kohaselt seisneb isiku ohtlikkus füüsilise vägivalla kasutamises ja rahvatervise kahjustamises narkootikumide levitamise kaudu. Väheoluline ei ole ka aspekt, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul kalduvud narkoainete tarvitamisele. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, jätkates kuritegeliku tegevust, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Ka vanglas ei ole isik võimeline käituma seadusekuulekalt, millest abban tunnistust arvukad distsiplinaarkaristused viimase aasta jooksul. karistuste arvukus näitab, et tegemist ei ole juhusliku käitumisvea vaid väljakijunenud käitumismustriga. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele 5
(6)lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata - kasutab vägivalda ning paneb kuriteo toime võimuesindaja sugtes.. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.06.2018, ärakandmiseni on veel natuke üle kahe aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Viha Juhtimine läbimine, lähedaste toetus, kindel töö- ja elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Oleg Smirnovi temale Viru Maakohtu 01.09.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6
(6)