KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 13.05.2016, Tartu Haldusasja number 3-16-49 Haldusasi Põlva Apteek OÜ kaebus ke

§ 41

lg 3 nõuetele Menetluse alus ringkonnakohtus Pharma Group OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Põlva Apteek OÜ Esindaja adv. Birgit Aasa Vastustaja Ravimiamet Kolmas isik (määruskaebuse esitaja) Pharma Group OÜ Esindajad v.-adv. Indrek Teder ja v.-adv. Marko Pikani RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.01.

1. a määruse resolutsiooni punktid 4 ja 5 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) 252 lg 7 ls 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Põlva Apteek OÜ esitas 08.01.
2. a Tartu Halduskohtule kaebuse, et kohus keelaks Ravimiametil sellise haldusakti andmine, millega muudetakse apteegiteenuse tegevusloas üldja haruapteegi tegevuskohta, mille tulemusel on võimalik avada Põlva linnas aadressil Aasa 1
3. uus apteek või mille alusel on võimalik avada üldapteegi uue struktuuriüksusena Põlva linnas aadressil Aasa 1 apteek isikul, kes ei vasta ravimiseaduse (

) § 41 lg 3 nõuetele. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja palus kohtul keelata Ravimiametil taotluse lahendamine, mille eesmärk on muuta apteegiteenuse tegevusloas üldvõi haruapteegi tegevuskohta selliselt, et selle tulemusel on võimalik avada Põlva linnas aadressil Aasa 1 uus apteek või mille alusel on võimalik avada üldapteegi uue struktuuriüksusena Põlva linnas aadressil Aasa 1 uus apteek isikul, kes ei vasta

§ 41lg 3 nõuetele, kuni praeguses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Esialgse õiguskaitse taotluses oli märgitud, et kaebaja huvid esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on apteegiteenuse osutamise jätkamine, hoidumine ebavajalike riskide võtmisest (laovarude vähendamise näol) ning töötajatele töökohtade säilitamine (kaebaja on tööandjaks kaheksale töötajale). Kaebaja hinnangul ei ole kaebus perspektiivitu. Kaebaja on seisukohal, et Ravimiameti tegevus on õigusvastane ning on selges vastuolus ravimiseaduse muudatuste eesmärgiga ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatuga. Peamine koormav tagajärg, mis kaasneks esialgse õiguskaitse mittekohaldamisega, on kaebaja arvates tema majandustegevuse oluline halvenemine (käibe langus, püsiva kahjumi tekkimine, pankrotioht), mis võib kaasa tuua kaebaja majandustegevuse täieliku lõpetamise või ühe või mitme kaebaja maapiirkonnas asuva haruapteegi sulgemise. Samuti leidis kaebaja, et puudutatud isiku ühe apteegi avamata jätmine ei saa olla majanduslikust seisukohast märkimisväärne ning tema huvid ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisel kuidagi pöördumatult kahjustada. Kaebaja rõhutas, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on ka avalikes huvides, sest mitteproviisorist apteegiomanikel reeglina puuduvad patsiendi tervist kaitsvad professionaalsed teadmised ja kutse-eetikanõuded. Puudutatud isiku poolt viienda apteegi avamine Põlva linnas oleks avaliku huvi vastane, sest see suurendaks kontsentratsiooni apteegiturul ja ketiapteekide osakaalu selles ning suretaks proviisorapteegist kaebaja poolt maapiirkondades tagatud apteegiteenuse osaliselt või täielikult välja. Ravimiamet asus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vajalik, on põhjendamata ning taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ravimiamet märkis, et ei saa välistada, et uue apteegiteenuse pakkuja Põlva linnas võib vähendada kaebaja tulu, kuid kaebajal ei ole objektiivselt võimalik antud kaebusega Põlva linnas apteekide avamist ja sellega kaasnevaid negatiivseid mõjutusi ära hoida. Arvestada tuleb ka puudutatud isikule kaasnevate tagajärgedega. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaotab puudutatud isik võimaluse apteegiteenuse osutamiseks Põlva linnas ning selleks tehtud kulutused muutuvad kohtumenetluse ajaks kasutuks. Ravimiameti arvates ei ole keelamiskaebuse eeldused täidetud ning kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, mistõttu tuleb kaebus tagastada. 2. Tartu Halduskohus rahuldas 12.01.2016. a määruse resolutsiooni punktiga 4 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja punktiga 5 keelas Ravimiametil taotluse lahendamise, mille eesmärk on muuta apteegiteenuse tegevusloas üld- või haruapteegi tegevuskohta selliselt, et selle tulemusel on võimalik avada Põlva linnas aadressil Aasa 1 uus apteek või mille alusel on võimalik avada üldapteegi uue struktuuriüksusena Põlva linnas aadressil Aasa 1 uus apteek isikul, kes ei vasta

§ 41lg 3 nõuetele, kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.

Halduskohus asus seisukohale, et praeguses menetlusstaadiumis ei ole võimalik pidada kaebuse eduväljavaateid olematuteks. Halduskohus leidis, et antud asjas esineb kaebajale kahjulike tagajärgede saabumise oht, milleks on kaebaja majandustegevuse oluline

1. 2 2 halvenemine, mis võib kaasa tuua kaebaja majandustegevuse täieliku lõpetamise või ühe või mitme kaebaja hallatava apteegi sulgemise, ning see kaebajale negatiivsete tagajärgede saabumise oht ei ole hüpoteetiline. Uue apteegi avamine väikese nõudlusega Põlva linnas mõjutab kohe klientide käitumist ning kaebaja teenindada jääb lähiajal ilmselgelt liiga vähe kliente, mis omakorda mõjutab viivitamatult kaebaja majandustegevust. Kaebaja huvi on apteegiteenuse osutamise jätkamine, hoidumine ebavajalike riskide võtmisest ja töötajatele töökohtade säilitamine. Selleks, et nimetatud kahjulikke mõjutusi tõrjuda, omab kaebaja halduskohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadust. Peale selle võib halduskohtu arvates osutuda kohtuotsuse täitmine kaebuse rahuldamise korral raskendatuks või võimatuks, sest ei pruugi olla võimalik sulgeda juba uksed avanud uut apteeki, kuna sellisel juhul ei pruugi enam olla tagatud ravimite kättesaadavus. Halduskohus märkis, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tähendaks seda, et kolmandal isikul, kes on esitanud taotluse tegevusloa muutmiseks, tekib kahju seoses apteegiteenuse osutamiseks tehtud kulutustega (ruumide ehituslikud tööd, sisseseade, tellitud kaubad, sõlmitud töölepingutest tulenevad kohustused, võetud kohustused rendileandja ees vms.). Halduskohus arvestas seejuures asjaoluga, et kolmas isik ei ole veel apteeki avanud, kuigi ta on selle avamiseks juba kulutusi teinud, kuid oluliselt suurem kolmanda isiku õiguste kahjustamine oleks see, kui kolmas isik on avanud uue apteegi ning seejärel peaks selle sulgema. Samuti asus halduskohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse rahuldamisel ei kahjustata avalikku huvi. Arvestades avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi, hinnates kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse kohaldamise ettenähtavaid tagajärgi, otsustas halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada. Tartu Halduskohus kaasas 14.01.
2. a määrusega menetlusse kolmanda isikuna Pharma Group OÜ, kes on Ravimiametile antud haldusasjas vaidluse all oleva taotluse esitanud isik. Halduskohus leidis, et seega puudutab asjas tehtav kohtulahend tema õigusi ja kohustusi ning ta tuleb HKMS § 20 lg 1 kohaselt kolmanda isikuna menetlusse kaasata.
3. Kolmas isik esitas 27.01.
4. a Tartu Halduskohtu 12.01.
5. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse resolutsiooni punktid 4 ja 5 tühistada ning teha uus kohtumäärus, millega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta esitas vastustajale 21.12.
6. a taotluse muuta kolmanda isiku üldapteegi tegevusluba nii, et selles näidatud tegevuskohaks on Aasa 1, Põlva. Määruskaebuse põhjendused on järgmised: - Kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebusega taotletud eesmärk ei ole saavutatav, mistõttu on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kuivõrd kaebeõiguse olemasolu mõjutab selgelt kaebuse perspektiivi, tuleb seda käsitleda ka esialgse õiguskaitse taotluse (ja antud määruskaebuse) lahendamisel.
7. - Halduskohus on jätnud kohaldamata

§ 43

lg 1 rakendussätte

§ 116

7 lg 2, kohaldades seeläbi ebaõigesti materiaalõiguse normi, mis on viinud ebaõige kohtulahendini. Üleminekuperioodil kuni tähtaja saabumiseni ei ole

§ 41

lg 3 alusel võimalik olemasoleva loa alusel apteegi pidamist mitte kuidagi keelustada, piirata ega olemasoleva loa alusel apteegi pidamist õigusvastaseks lugeda. Seetõttu ei saa ka kaebuses märgitud haldusakti andmine olla kaebuses märgitud alusel õigusvastane. - Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et ekslikult kohaldatud

§ 41

lg 3 ja selle rakendussäte käsitlevad vaid uute lubade väljastamist, mitte olemasoleval loal tegevuskoha muutmist. 3 3 - Halduskohus on ebaõigesti käsitlenud ravimiseaduse muudatusi ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsÜS) sätteid kui demograafilisi ja geograafilisi piiranguid. 09.06.2014. a jõustunud

§ 42lg 5 ja 20.03.2015.

a jõustunud

§ 41lg-d 2-6 puudutavad üksnes omandiga seotud piiranguid.

Halduskohtu määruses on aga läbivalt nii kaebeõiguse, kaebusega taotletava eesmärgi saavutamise kui ka esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse hindamise juures osundatud just demograafilistele ja geograafilistele piirangutele/põhjustele. - Kaebuse eesmärk ei ole ühelgi juhul saavutatav ja kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ei ole eesmärgipärane, proportsionaalne ega sobiv. Ravimiametil on võimalik sõltumata

§ 41

lg-st 3 üksnes kolmanda isiku esitatud taotlus rahuldada, kuivõrd

§ 1167 lg 2 kohaselt ei saa antud juhul kolmanda isiku taotlust rahuldamata jätta.

Järelikult ei ole kaebuse eesmärk saavutatav ning ka esialgse õiguskaitse abinõu ei saa olla eesmärgipärane ega sobiv ja proportsionaalne. - Määruses ei ole esitatud kohtu järelduste aluseks olnud põhjendusi, kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav, mistõttu on tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega HKMS § 230 lg 1 mõttes, mis annab täiendava aluse vaidlustatud lahendi tühistamiseks. - Kolmanda isiku taotlusel tehtav üldapteegi tegevusloa muudatus on õiguspärane ega saa riivata ühtegi kaebaja subjektiivset õigust.

§ 41

lg 3 ei anna ühelegi isikule õigust nõuda konkurentsi piiramist enda turuosa, käibe ja kasumi säilitamiseks. - Miski ei välista kaebaja õigust esitada tühistamiskaebus vastustaja haldusakti peale, millega muudetakse kolmanda isiku üldapteegi tegevusloa tegevuskohta. Seetõttu on täitmata nii HKMS § 249 lg 1 mõttes esialgse õiguskaitse kohaldamise imperatiivne eeldus kui ka HKMS § 45 lg 1 mõttes kaebuse lubatavuse eeldus. Vaidlustatud halduskohtu määrusest ei nähtu ühtegi tuvastatud faktilist asjaolu või õiguslikku põhjendust, mis kinnitaks, et kolmanda isiku poolt Põlvas aadressil Aasa 1 avatav apteek toob talle kaasa pöördumatud tagajärjed. - Kaebaja huvid ei ole kaalukamad, kui kolmanda isiku huvid. Kolmas isik on teinud Põlvas aadressil Aasa 1 apteegi avamiseks juba kulutusi summas 43 256 eurot. - Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vastuolus avalike huvidega. Avalikuks huviks on eeskätt apteegiteenuse kättesaadavus ning ravimite müügihind tarbijatele, mis on kolmanda isiku poolt apteegi avamise korral paremini tagatud. Vastustaja esitas 08.02.2016. a vastuse kolmanda isiku määruskaebusele, milles leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vaidlustatud kohtumääruses toodud põhjendustel põhjendatud. Vastustaja on seisukohal, et esitatud kaebusest ei selgu, millisele õigusnormile tuginedes kaebaja ravimiseadusega tagatud õigust rikutakse. Vastustaja märgib, et kaebus puudutab üldapteegi tegutsemiskoha muutmist, kuid kaebuse sisu ja kaebaja väidetavate õiguste riive põhistuse järgi sooviks kaebaja välistada Põlva linnas apteekide arvu suurenemist. Sellist eesmärki ei ole vastustaja arvates antud kaebusega võimalik saavutada. Vastustaja arvates ei ole kaebajal objektiivselt võimalik antud kaebusega ära hoida Põlva linnas apteekide avamist ning sellega kaasnevaid negatiivseid mõjutusi. Vastustaja hinnangul ei oma tähendust kaebaja võimalikud kaasnevad majandusnäitajaid mõjutavad asjaolud, sest

§ 41

lg-te 2-6 ja § 42 lg 5 ei ole kehtestatud üldapteekide vahelise konkurentsi piiramise eesmärgil ja olemasolevate apteekide majandusliku tulukuse tagamiseks.

§ 41lg 3 eesmärgiks ei ole kaebaja turuosa, käibe ja kasumi kaitsmine.

Samuti ei ole vaja hinnata

1. 4 4 piirkonna elanike arvu või apteegi olemasolu piirkonnas. Alates 22.12.
2. a ei ole Riigikohtu üldkogu 09.12.
3. a ja 22.12.
4. a otsustega ravimiseaduses enam geograafilisi ja demograafilisi piiranguid, v.a

§ 30lg 9 1, mis ei puuduta üldapteekide avamist ja tegutsemiskoha muutmist.

Kaebaja esitas 08.12.2016. a vastuse kolmanda isiku määruskaebusele, milles palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud halduskohtu määruse muutmata. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et antud asjas ei viita miski kaebuse ilmselgele perspektiivitusele ning mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et kohtuvaidluse ajal muutub kaebaja tegevus esialgset õiguskaitset kohaldamata ilmselgelt kahjumlikumaks, mis tingib ühe või mitme apteegi sulgemise. Samuti on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et kolmanda isiku õigused ei kaalu üles kaebaja õigusi ning esialgse õiguskaitse püsimajäämine on avalikes huvides. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on eiranud kohalduvaid majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tegevuskoha ning tegevusloa muutmise menetlemise sätteid. Kaebaja hinnangul annab

§ 1167

lg-s 2 olev üleminekusäte vastustajale üksnes pädevuse mitte tunnistada kuni üleminekuperioodi lõpuni kehtetuks selliste üldapteekide tegevuslubasid, mis ei vasta

§ 41lg 3 nõuetele.

Kaebaja arvates võimaldab vastustaja seisukoht isikutel, kes ei vasta apteegi tegevusloa kontrollieseme tingimustele, hõivata üleminekuperioodil proviisorapteekide arvel turuosa, mis on vastuolus kehtestatud piirangu mõtte ja eesmärgiga. Kaebaja märgib, et kui vastava taotluse oleks esitanud proviisorapteek, ei oleks kaebaja kohtusse pöördunud. Kaebaja väitel tuleneb vastustajale

§ 41

lg-st 3 koosmõjus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse regulatsiooniga keeld võimaldada sellise uue apteegi avamist (tegevuskoha muutmise kaudu), mis ei vasta ravimiseadusega tegevusloa omajale kehtestatud piirangutele. Kaebaja arvates kaitsevad nimetatud sätted ka tema subjektiivseid õigusi. Proviisorapteekide madala kasumlikkuse ja ristsubsideerimise võimekuse puudumise tõttu võib ilma esialgse õiguskaitseta kohtumenetluse ajal tekkida olukord, kus proviisorapteek peab oma tegevuse lõpetama. Kuna apteeki on võimalik avada sisuliselt tegevusloa muutmisele järgnevast päevast ning kohtupraktika kohaselt ei ole juba avatud apteegi puhul esialgset õiguskaitset kohaldatud, siis kaebajal puudub HKMS § 45 lg 1 mõttes tõhus õiguskaitse haldusakti hilisema vaidlustamise korral. Kolmanda isiku poolt planeeritava apteegi avamine mõjutab vahetult kaebaja õigusi, mis võib üsna lühikese aja jooksul kulmineeruda ühe või mitme kaebaja apteegi sulgemisega. Esialgset õiguskaitset rakendamata muutuks võimatuks ka kohtuotsuse täitmine, kuna keelamiskaebust ei oleks enam võimalik rahuldada, kui taotletav haldusakt antakse kohtumenetluse ajal välja. Kaebaja arvates toob apteegiteenuse osutamise tasakaalu muutmine Põlvas endaga kaasa raskemad tagajärjed just kaebajale. Kolmandal isikul on üle Eesti 74 apteeki, mis tagavad talle majandustegevuse jätkamiseks piisava sissetuleku. Kaebaja hinnangul ei kahjustu esialgse õiguskaitse rakendamine kuidagi apteegiteenuse kättesaadavust Põlva linnas ning selle rakendamata jätmine võib oluliselt halvendada apteegiteenuse kättesaadavust maapiirkondades, kus kaebaja peab maa-apteeke. Kui kolmas isik avab Põlva linnas viienda apteegi, on kaebaja tõenäoliselt sunnitud sulgema ühe või mitu kõige kahjumlikumatest maaapteekidest Ahja, Veriora või Värska vallas. Samuti oleks ärihuvidest mõjutatud ketiapteegi avamine ning sellega proviisorapteegi turult välja tõrjumine vastuolus patsiendikeskse ning kvaliteetse apteegiteenuse tagamise põhimõttega, mille riik on seadnud prioriteediks.

1. 5 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 12.01.
2. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kolmanda isiku väidetega kaebeõiguse puudumise kohta. Halduskohus on 12.01.
4. a kohtumäärusega kaebuse menetlusse võtnud, märkides samas, et kaebeõiguse osas on õiguslik olukord keerukas, kuid sellisel juhul tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning kaebeõiguse kontrollimist otsuse tegemisel. Seda seisukohta on korduvalt rõhutanud ka Riigikohus oma lahendites (nt RKHKm 21.05.2014, 3-3-1-26-14, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et olukord on pisut keerukas, kuid leiab, et kaebajal on nii ettevõtlusvabadusest tulenev õigus ausale konkurentsile kui ka omandipõhiõigusest tulenev õigus sellele, et riik ei kahjustaks tema omandit õigusvastaselt. Ringkonnakohus leiab, et mõlemad subjektiivsed õigused tulevad kõne alla siis, kui Ravimiameti kavandatav luba kolmandale isikule osutub summaarsel kontrollil õigusvastaseks.
6. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus (nt RKHKm 14.12.2004, 3-3-1-85-04, p 16). Seega saab esialgse õiguskaitse taotluse kaebuse perspektiivituse alusel jätta rahuldamata üksnes siis, kui isegi ilma kaebuse põhjenduste põhjaliku analüüsita on selge, et tegemist on ilmselgelt põhjendamatu kaebusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval hetkel antud asjas asjaoludele ja õigusnormidele summaarset hinnangut andes alust jõuda järeldusele, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Põlva Apteek OÜ soovib, et kohus keelaks Ravimiametil sellise haldusakti andmine, millega muudetakse apteegiteenuse tegevusloas üld- ja haruapteegi tegevuskohta, mille tulemusel on võimalik avada Põlva linnas aadressil Aasa 1 uus apteek või mille alusel on võimalik avada üldapteegi uue struktuuriüksusena Põlva linnas aadressil Aasa 1 apteek isikul, kes ei vasta

§ 41lg 3 nõuetele. Õiguslikud küsimused, millele tuleb seejuures summaarselt vastata, on järgmised:

§ 1167lg 2 muudab kaebaja eesmärgi saavutamise võimatuks?

§ 41

lg 3 reguleerib ainult uue loa väljastamist või ka olemasoleva muutmist haruapteegi avamiseks? Need küsimused on omavahel seotud. 11. Kolmanda isiku väitel ei ole

§ 116

7 lg-s 2 sätestatud tähtaja saabumiseni mitte kuidagi võimalik piirata olemasoleva loa alusel tegutseva apteegi tegevuskoha muutmist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

§ 1167

, mis kujutab endast pealkirja järgi

§ 41rakendussätet, on kahelõikeline ja sätestab: „

§ 116

7 lisati ravimiseadusse 18.02.2015 Riigikogus vastu võetud ravimiseaduse muutmise seadusega (782 SE). Selle seaduseelnõu üldeesmärk oli eelnõu seletuskirja kohaselt järgmine: „Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatamise eesmärgiks on tagada apteegiteenuse kättesaadavus väiksema nõudlusega (maa-) piirkondades, kus üldapteeki ega selle 6 6 struktuuriüksust ei ole ning lähim apteegi tegutsemiskoht jääb kohalike elanike jaoks kaugele. Eelnõu kohaselt kohustatakse väiksema nõudlusega piirkonnas apteegiteenust osutama sellist üldapteegiteenuse osutamise tegevusloa omajat, kes on Eesti suurematesse linnadesse asutanud vähemalt kümme apteeki ja kelle tegutsemine on kõige tulusam. Sellisele võimalikule meetmele, millega apteegiteenuse parema kättesaadavuse tagamiseks kohustatakse suure nõudlusega piirkondade apteekide pidajaid osutama apteegiteenust ka vähese nõudlusega piirkondades, on viidanud Riigikohus oma otsuses, samuti ka õiguskantsler. Kuna üldapteegi asutamine on ettevõtte jaoks koormavam kui struktuuriüksuse asutamine (kõrgemad ruumide ja personali nõuded), siis arvestades eeldatavat väikest nõudlust ravimite järele on enam põhjendatud seada nimelt struktuuriüksuse (haruapteek, apteegibuss) asutamise kohustus. Kuna üldapteegi struktuuriüksuse asutamise kohustuse täitmine ei ole seotud ravimite käitlemisega varasemalt väljastatud tegevuslubadele vastavates apteekides/struktuuriüksustes, siis ei saa kohustust käsitleda kui tegevusloa kõrvaltingimust, vaid kui eraldiseisvat kohustust“ (782 SE algataja seletuskiri seisuga 19.11.2014). Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku tõlgendus on otseses vastuolus seaduseelnõu eesmärgiga. Seaduseelnõu 782 SE eesmärgiks oli tagada apteegiteenuse kättesaadavus väiksema nõudlusega (maa-) piirkondades, kus üldapteeki ega selle struktuuriüksust ei ole ning lähim apteegi tegutsemiskoht jääb kohalike elanike jaoks kaugele. Poolte vahel ei ole vaieldav, et käesoleval hetkel teenindab Põlva linna neli apteeki, mis teeb ca 5,5 km 2 pindala korral üks apteek vähem kui 1,4 km2 kohta. Seega ei saa rääkida sellest, et Põlva linnas jääks üks apteek elanike jaoks kaugele. 12. Samale tulemusele kui seaduseelnõu 782 SE seletuskiri jõuab ka normianalüüsiga. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et haruapteegi asutamisel ning selle kandmisel üldapteegi tegevusloale väljastatakse tegevusloa omajale haruapteegi tegevusluba MSÜS § 16 lg 2 mõttes.

§ 30

lg 9 ls 2 järgi on haruapteek küll üldapteegi struktuuriüksus ja

§ 30

lg 10 ls 2 järgi kantakse apteegi struktuuriüksused apteegi tegevusloale, kuid sisuliselt kohaldatakse

§ 30

lg 10 ls 1 järgi haruapteegile selles kontekstis üldapteegile kehtestatud nõudeid. Sellest järeldub, et sisuliselt on tegemist haruapteegi loamenetluse puhul eraldi haldusmenetlusega ja järelikult ka eraldi loaga, mis vormistatakse lihtsalt üldapteegi tegevusloa muudatusena. Teistsugusele tulemusele ei vii ka kolmanda isiku tuginemine MSÜS §-dele 32 ja 33, mis reguleerivad tegevusloa muutmist. MSÜS § 32 lg 1 järgi on tegevusloa muutmine tegevusloa mis tahes kõrvaltingimuse muutmine. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 järgi on haldusakti kõrvaltingimus: 1) haldusakti kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes; 2) haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus; 3) lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks; 4) haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Praegusel juhul soovib kolmas isik ise asutada haruapteeki, mis ei sobitu ühegi HMS § 53 lg 1 punktiga. Veelgi enam, nagu eelmises punktis viidatud, on seadusandja leidnud, et ka haruapteegi asutamise kohustust ei tuleks pidada tegutseva üldapteegi tegevusloa kõrvaltingimuseks. Määravaks ei saa pidada ka viidet riigilõivuseaduse § 279 p-le 4 ega § 280 p-le 5, mis sätestavad erinevad riigilõivud üldapteegi ja haruapteegi asutamise korral. Neid tuleb mõista kui soodustust üldapteegile, kes soovib laieneda teise kohta. Ringkonnakohus leiab eelnevat arvestades, et

§ 41tuleb kohaldada üldjuhul ka haruapteegi asutamise korral.

1. Riigikohus on leidnud: „Üldjuhul ei tagata ettevõtlusvabadusega olemasolevatele ettevõtetele kasumit või äramajandamist. Ettevõtlusvabadus kaitseb ettevõtja võimalust 7 7 toimida turu tingimustes riigi põhjendamatu sekkumiseta […]. Üldkogu hinnangul on ettevõtlusvabadusest tuletatav õigus riigi sekkumisele, mh konkurentsi piiramisele, vaid juhtudel, kui mingit liiki ettevõtlusega tegelemine üksnes turu toimimise tingimustel oleks võimatu. Apteegiteenus ei ole teenus, mida suudetaks pakkuda ainult juhul, kui teenust saadakse pakkuda konkurentsita või vähese konkurentsiga […]. Seega ei ole apteegipidajatel põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabaduse alusel õigust nõuda riigi sekkumist apteegituru toimimisse nende turuosa tagamiseks. […] Juhul kui mingi toote või teenuse järele esineb suur nõudlus ja turule sisenemine ei ole tõkestatud, on eelduslikult alati turul keegi toodet või teenust pakkumas ja huvitatud tarbija saab teenust kasutada või toodet osta. Erandiks on tegevusalad, kus toote- või teenuse pakkumisega kaasnevad kulud on sedavõrd suured, et toote või teenuse pakkumisest ollakse üksnes siis huvitatud, kui selle ostmisest on huvitatud väga suur hulk isikuid. Praktika kinnitab, et apteegiteenus ei ole seesugune teenus. […] Seega toimib ka apteegiturul üldine turureegel, et nõudluse olemasolul on ka pakkujad. […] Tarbija seisukohalt ei ole vahet, kes teenust pakub“ (RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 112, 133, 135, 136). Ringkonnakohus ei sea eelnevalt väljendatud Riigikohtu üldkogu seisukohti kahtluse alla, kuid märgib, et piiranguteta konkurentsivabaduse vajalikuks eelduseks on võrdsed konkurentsitingimused. Konkurents on vaba siis, kui kaks konkurenti konkureerivad võrdsetel tingimustel. Ringkonnakohus leiab, et see ei ole proviisorapteegi ja haruapteegi puhul nii, sest esimese nõustamiskvaliteet on parem ja kulud kõrgemad, samas kui haruapteegil on madalamate kulude tõttu üldjuhul võimalik pakkuda madalamat hinda. Kaebajal on Põlva linnas tegutsev proviisorapteek. Kolmas isik soovib avada Põlvas aga haruapteeki. Kui nüüd kaebaja peaks tihenenud konkurentsiolukorras oma Põlvas asuva proviisorapteegi sulgema, siis apteegiteenuse kvaliteet Põlvas hoopis halveneb, mitte ei parane. Sellega ei oleks saavutatud vaba konkurentsi lõppeesmärk, milleks on parem teenus odavama hinna eest.
2. Seadusandja kehtestas
3. aastal lisaks haruapteegi asutamiskohustusele väiksema nõudlusega (maa-) piirkondades ka apteegi omandipiirangu, et esimest tasakaalustada. Seaduseelnõu 782 SE teiseks lugemiseks esitatud seletuskirjas on põhjendatud apteegi omandipiirangut järgmiselt: „Kvalifitseeritud omandipiiranguga soovitakse saavutada apteekri sõltumatus ja suurendada isiklikku vastutust apteegiteenuse osutamisel, mida nõuab apteekritele tervishoiutöötaja staatuse andmine. See võimaldab tõsta apteegiteenuse kvaliteeti, ravimivaliku meditsiinilist põhjendatust ja parandada ravimikasutust. […] Eesmärgiks on apteegis tagada tervise kaalutlustest lähtuv nõustamine, mille puhul ei ole apteeker kohustatud tegutsema kolmandate isikute ärihuvidest lähtuvalt.“ Ringkonnakohus nõustub seadusandjaga, et lisaks konkurentsivabadusele kui põhiseaduslikule väärtusele tuleb apteekide regulatsiooni kehtestamisel arvestada ka rahvatervisega. Piiranguteta turul konkureerivad ja vaid kasumit maksimeerivad apteegid ei pruugi olla parim vahend tagamaks rahvatervist, sest lühiperspektiivis ei sõltu apteegi kasum otseselt ravimiostja tervise paranemisest ning inimeste tervis on liiga kõrge väärtus, et tolereerida ravimiostjate katse-eksituse meetodit ravimiostul. Et seda vältida, peab ravimite müügiga paratamatult kaasnema kliendi omakasupüüdmatu nõustamine, mis jällegi ei pruugi olla apteegipidajale majanduslikult tulus, sest ravimiostja võib objektiivselt kõige rohkem vajada hoopis odavamat ja apteegipidajale vähem tulusat ravimit kui kallimat ja apteegipidajale tulusamat. Siia on sisse programmeeritud niisiis huvide konflikt võimaliku majandusliku kasu ja ravimiostja tervendamise vahel. Selle lahendamiseks peab ringkonnakohus rahvatervise parema tagamise eesmärgil legitiimseks seadusandja poolt valitud meedet – omandipiirangut, mis paratamatult piirab ettevõtlusvabadust. Ringkonnakohus ei kahtle selles, et suurem isiklik vastutus ja 8 8 ravimiostja parem nõustamine on sobivad ja vajalikud meetmed rahvatervise edendamiseks. Proportsionaalsuse osas märgib ringkonnakohus, et peab omandipiirangut mõõdukaks ettevõtlusvabaduse piiranguks, sest see võimaldab leida mõistliku tasakaalu kahe kõrge väärtusega hüve vahel.
4. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et

§ 116

7 lg 2 ei muuda kaebaja eesmärgi saavutamist võimatuks ning

§-s 41 sätestatud omandipiiranguid tuleb üldjuhul kohaldada ka haruapteegi asutamise korral. Ringkonnakohus järeldab eelnevale tuginevalt, et kaebuse perspektiivid ei ole sugugi olematud ning on tõenäoline, et Ravimiameti poolt kolmandale isikule väljastatav haruapteegi asutamisluba osutub õigusvastaseks.

1. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse esitaja seisukohaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne kaebajale pöördumatuid tagajärgi ning kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta ka hiljem tühistamiskaebuse esitamisega. Kolmandal isikul on võimalik kohe pärast vastustajalt tegevusloa muutmiseks positiivse otsuse saamist Põlvas, aadressil Aasa 1 apteek avada. Apteegi kiire avamise valmidusele viitavad ka kolmanda isiku poolt määruskaebuses esitatud väited ning lisatud tõend selle kohta, et ta on teinud juba apteegi avamiseks kulutusi summas 43 256 eurot. Pärast apteegi avamist ei ole enam esialgse õiguskaitse kohaldamine taotletud viisil võimalik, s.o olukorra tekitamine, kus põhivaidluse menetlemise ajal säiliks senine olukord ja taotlejale vastustaja tõenäoliselt antavast haldusaktist tekkivad kahjulikud mõjutused oleksid kogu kohtumenetluse aja tõrjutud. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud määruses piisavalt põhjendanud, et uue apteegi avamisega võib kaebajale kaasneda tema majandustegevuse oluline halvenemine, mis võib kaasa tuua kas kaebaja majandustegevuse täieliku lõpetamise või ühe või mitme kaebaja maapiirkondades hallatava apteegi sulgemise, ning seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse mittekohaldamisel võib kaebuse eesmärgi saavutamine osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on seetõttu põhjendatud.
2. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kuna kolmas isik ei ole veel apteeki avanud, siis ei kahjusta esialgse õiguskaitse kohaldamine tema huve ülemääraselt, seda enam, et kolmas isik on üksnes esitanud tegevusloa taotluse apteegi avamiseks ning haldusorgan ei ole taotlust veel lahendanud. Samuti ei kahjustata ringkonnakohtu hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamisega avalikku huvi määral, mis annaks alust jõuda seisukohale, et esialgne õiguskaitse tuleks seetõttu jätta kohaldamata. Iseenesest ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et avalikuks huviks on apteegiteenuse kättesaadavus ning ravimite müügihind tarbijatele. Põlva linnas tegutseb neli apteeki, millest kolm kuuluvad määruskaebuse esitaja apteegiketti. Seega, kui määruskaebuse esitaja leiab, et tal on võimalik tarbijale pakkuda ravimeid kaebajast soodsamatel tingimustel, siis on tal Põlvas see võimalus ka praegu olemas. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses esitatud andmete kohaselt on apteegiteenuse kättesaadavus Põlvas hetkel tagatud ega esine

§ 311lg-s 2 sätestatud olukorda.

Ringkonnakohus kontrollis neid andmeid ja tuvastas, Põlvas, kus asub neli apteeki, on Statistikaameti andmetel 01.01.2016 seisuga 5643 elanikku, mis teeb 1410 inimest apteegi kohta. Samas on Põlva vallas, kus on 01.01.2016 seisuga 9575 elanikku, samuti ainult neli apteeki, mis teeb 2393 inimest apteegi kohta. Põlva vallas koos kõigi piirnevate valdadega (Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Räpina, Mooste, Vaste-Kuuste ja Veriora) on 01.01.2016 seisuga kokku 23842 elanikku. Kaebaja esitatud andmetel on nimetatud piirkonnas 11 apteeki, mis teeb 2167 inimest apteegi kohta. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et esialgse 9 9 õiguskaitse kohaldamisega ei kahjustata avalikku huvi. Pigem võib ringkonnakohtu hinnangul apteegiteenuse kättesaadavus halveneda juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel realiseerub kaebaja poolt välja toodud oht, et Põlvas viienda apteegi avamisel võib ta olla sunnitud ühe või mitu oma maapiirkondades asuvatest haruapteekidest sulgema.

1. Ringkonnakohus leiab, et alusetud on ka määruskaebuse esitaja etteheited vaidlustatud halduskohtu määruse põhjenduste puudulikkuse kohta. Halduskohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel analüüsinud kõiki HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3 sätestatud esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldusi ning põhjendanud, miks ta leiab, et need eeldused on antud juhul täidetud ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud kohtumääruse põhjendused selged, vastuoludeta, veenvad ning kohtumääruse resolutsiooniga kooskõlas.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.01.
3. a määruse resolutsiooni punktid 4 ja 5 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Maili Lokk Madis Ernits 10 10