← Eesti

3-16-188/10

Obsah (4)§ 1361§ 120§ 98§ 130

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-188 Haldu

§ 1361lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 26.01.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse anda maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks – Raasiku Õlletehas OÜ arvelduskontode arestimiseks kõikides Eesti krediidiasutustes kokku 221 626,59 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu. 1) MTA alustas 27.02.2015 korralduse nr 12.2-3/030781-1 alusel Raasiku Õlletehas OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil veebruar kuni detsember

  1. Kontrollimenetluse käigus on maksuhaldur tuvastanud, et ettevõte on kajastanud kontrolliperioodi sisendkäibemaksu arvestuses tehinguid, mida tegelikkuses ei ole toimunud. Nendeks on tehingud Soneco Pluss OÜ-ga, kelle väljastatud arvete alusel on Raasiku 3-16-188 Õlletehas OÜ kajastanud oma maksuarvestuses sisendkäibemaksu summas 139 000,01 eurot. Samuti on Raasiku Õlletehas OÜ teinud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, millelt tuleb tasuda tulumaksu kokku summas 82 626,58 eurot. Maksuhaldur väljastas Raasiku Õlletehas OÜ-le 24.08.2015 kontrollakti nr 12.2-3/030781-
  2. 2) Raasiku Õlletehas OÜ esitas maksuhaldurile Soneco Pluss OÜ-ga 26.02.2013 sõlmitud müügilepingu nr 1/2013 ning Soneco Pluss OÜ väljastatud arved kokku summas 834 000 eurot (sh käibemaks 139 000,01 eurot). Müügilepingu objektiks oli õlletootmisseadmete müük ning Raasikul Meierei 3 asuva tootmishoone renoveerimistööd. Maksuhalduril on alust arvata, et Soneco Pluss OÜ ei olnud ehitusteenuste tegelik müüja. Muu hulgas viitavad sellele poolte vahel vormistatud dokumentide üldsõnalisus (näiteks ei ole müügilepingus fikseeritud tööde mahtu ega kajastatud ehitusteenuste soetust ja selle maksumust), vastuolud asjaosaliste selgitustes, Soneco Pluss OÜ poolt väidetavalt palgatud ettevõtjatel majandustegevuse puudumine ning asjaolu, et Soneco Pluss OÜ endine juhatuse liige AK ja Raasiku Õlletehas OÜ endine osanik ja praegune juhatuse liige VD on omavahel pikaajalised tuttavad. Tegelikkuses korraldasid ehitustööd Meierei 3 objektil ja suhtlesid ehitajatega Raasiku Õlletehas OÜ ja VD. Samuti leiab maksuhaldur, et Soneco Pluss OÜ ei müünud Raasiku Õlletehas OÜ-le arvetel kajastatud õlletootmisseadmeid. Raasiku Õlletehas OÜ teostas ise kõik seadmete soetuseks vajalikud toimingud ja paigaldas seadmed. Soneco Pluss OÜ majandustegevus oli VD kontrolli all. Seadmete maksumuse kohta antud teave on vastuoluline ning maksuhaldurile esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik tuvastada seadmete maksumust väidetaval edasimüügil Raasiku Õlletehas OÜ-le. Seadmete soetusmaksumus välisriigi ettevõtetelt oli oluliselt väiksem kui edasimüügil Raasiku Õlletehas OÜ-le, kusjuures viimane pidi olema teadlik seadmete tegelikust maksumusest. Eeltoodu põhjal leiab maksuhaldur, et renoveerimistööde teostamise ja seadmete soetuse korraldas Raasiku Õlletehas OÜ ise ning Soneco Pluss OÜ-d kasutati vaid arvete väljastamiseks, et tekitada käibemaksu enammakse. 3) Raasiku Õlletehas OÜ on kontrolliperioodil tasunud Soneco Pluss OÜ-le viimase väljastatud arvete alusel kokku 649 959,99 eurot. Need väljamaksed ei ole seotud ettevõtlusega. Ettevõtlusega seotud tegelikuks kuluks peab maksuhaldur Soneco Pluss OÜ poolt teistele ettevõtetele tasutud summasid kokku 339 126,68 eurot. Eelnimetatud summade vahe (310 833,31 eurot) tuleb maksustada tulumaksuga. Eeldatavasti määratava tulumaksu suuruseks on 82 626,58 eurot. Seega on Raasiku Õlletehas OÜ-le tulevase maksuotsusega määratava maksukohustuse suuruseks kokku 221 626,59 eurot. 4) Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase käitumise tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur on tuvastanud, et Raasiku Õlletehas OÜ on pannud toime maksupettuse. Raasiku Õlletehas OÜ-le ei kuulu avalikesse registritesse kantavat vara. Taotluse esitamise ajal oli Raasiku Õlletehas OÜ-l maksuvõlg summas 30 000 eurot (vaidlustatud) ning tema keskmine käive
  3. aastal oli 14 085,03 eurot kuus. Raasiku Õlletehas OÜ esitatud teave põhivara väärtuse kohta ei ole usaldusväärne. Ettevõte on juba võtnud kasutusele meetmed täitmistoimingute takistamiseks, pantides endaga seotud ettevõtte kasuks õlletootmisseadmed, mille arestimist taotles maksuhaldur halduskohtult varasemalt. Alates 16.11.2015 on ettevõtte juhatuse liige VD, kelle varasem tegevus viitab pahatahtlikule maksukäitumisele. Osaühingu
  4. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et ettevõtte laenukohustused olid tunduvalt suuremad kui kasum. 2

(5)3-16-188 5) Kuna ettevõttel puuduvad muud varad, mida saaks tulevase maksuotsuse täitmise tagamiseks arestida, on ainus sobiv meede aresti seadmine Raasiku Õlletehas OÜ arvelduskontodele. Olukorras, kus isik on korduvalt pannud toime maksupettusi ning asunud takistama täitmist tagavaid toiminguid, on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et isik võib sarnaselt tegutseda ka uue maksukohustuse määramisel, viies rahalised vahendid oma kontolt mujale. 6) Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui Raasiku Õlletehas OÜ esitab tagatise

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 265 951,91 eurot (sh täitemenetluse võimalik kulu 44 325,32 eurot), valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Kui Raasiku Õlletehas OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 221 626,59 eurot. 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.01.2016 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-le loa arestida Raasiku Õlletehas OÜ arvelduskontod Eesti krediidiasutustes 221 626,59 euro ulatuses. 1) Taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksukohustuse määramine summas 221 626,59 eurot ei ole välistatud või ilmselgelt võimatu.

§ 98lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud.

Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust ning kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 2) Kohus nõustus maksuhalduri kahtlusega, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Raasiku Õlletehas OÜl pole kinnisvara, väärtpabereid ega muud registervara ning äriühingu ainus likviidne vara on arvelduskontol asuv raha. Maksuhaldur kahtlustab Raasiku Õlletehas OÜ-d maksupettuse toimepanemises. Sellest võib järeldada, et Raasiku Õlletehas OÜ ei kavatse järgida maksuseadusi ka tulevikus ning hakkab vältima maksuotsusega määratavat maksukohustuse täitmist, muutes end maksejõuetuks. Taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja ulatuses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

  1. Raasiku Õlletehas OÜ esitas halduskohtu määruse peale 21.02.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 09.03.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. Raasiku Õlletehas OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 28.01.2016 määrus. 1) Määruskaebuse esitajal puudusid loa andmise ajal täitmata kohustused MTA ees. Kohus ei ole põhjendanud, miks on MTA hüpoteetiliselt määratava rahalise nõude tagamine vajalik ning mis põhjusel võib kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus pole seejuures viidanud ühelegi tõendile ega Raasiku Õlletehas OÜ varasemale käitumisele. Väide, et Raasiku Õlletehas OÜ võib olla rikkunud maksuseadust, ei ole juriidiliselt korrektne ega lähtu faktilistest asjaoludest. Raasiku Õlletehas OÜ on tegutsev ja arenev ettevõte, kes on alati täitnud õigeaegselt kõik maksukohustused. Raasiku Õlletehas OÜ-l on huvi ka edaspidi jätkata seaduspärast ettevõtlust. Seega pole alust väita, et Raasiku Õlletehas OÜ kavatseb tulevikus vältida maksukohustusi, muutes end maksejõuetuks. 2) 29.01.2016 arestiti Raasiku Õlletehas OÜ arvelduskonto, mistõttu ei saa äriühing teha ülekandeid tarnijatele, maksta töötajatele palka ega tasuda makse. Arvelduskonto arestimise 3

(5)3-16-188 tulemusel on ettevõttel tekkinud võlgnevused, millelt tuleb tasuda viiviseid. Raasiku Õlletehas OÜ ei kasuta sularaha. Ettevõtte tegevus on pangakonto arestimise tõttu seiskunud. Sellel on omakorda mõju ka ettevõtte mainele ja äri jätkumisele. Pangakonto arestimine on ebaproportsionaalne meede.
  1. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Täitmist tagava toimingu sooritamise eeldused olid täidetud. Taotluses põhjendati, miks maksuhaldur leiab, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on maksukohustuse määramine ning millest nähtub võimaliku maksukohustuse sundtäitmise oluline raskenemine või võimatus. Raasiku Õlletehas OÜ-le kuuluvatele tootmisseadmetele seati 30.09.2015 kommertspant Adelan KVH kasuks, kelle üks juhatuse liikmetest on VD, summas 500 000 eurot pärast seda, kui maksuhaldur oli esitanud kohtule taotluse õlletootmistankide arestimiseks, et tagada 21.07.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/027253-8 täitmine. Sellest nähtub selgelt, et isik on varasemalt takistanud maksuhalduril täitmistoimingu läbiviimist. Muu vara puudumise tõttu on pangakonto arestimine vajalik ja proportsionaalne meede. Määruskaebuse esitajal on võimalik oma olukorra parandamiseks esitada tagatis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 28.01.2016 määruse tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.
  3. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Taotluses on märgitud eeldatava maksukohustuse suurus (

§ 1361

lg 2 p 2) ning andmed tagatise kohta (

§ 1361lg 2 p 3).

Taotluses toodud asjaolusid arvestades on maksukohustuse määramine ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline.

  1. Määruskaebuse esitaja arvates ei ole halduskohus piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et tulevase maksukohustuse täitmine võib maksukohustuslase tegevuse tulemusena osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu.
  2. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Ennetavate täitetoimingute sooritamiseks loa taotlemine ja loa andmise otsustamine toimub ajal, kui maksuhaldur alles kontrollib maksukohustuse olemasolu, st ka loa taotleja ise ei ole veel kõiki olulisi asjaolusid tuvastanud ega lõplikku seisukohta kujundanud. Sellises faasis puudub kohtul alus hinnata maksuhalduri võimaliku lõppotsustuse seaduslikkust. 10.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

§ 1361

lg 1 ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, p 50 ap c ja nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). 4

(5)3-16-188
  1. Halduskohtu määruses on viidatud maksuhalduri kahtlusele, et Raasiku Õlletehas OÜ võib olla pannud toime maksupettuse. Seda kahtlust on MTA taotluses piisavalt põhjendanud. Samuti on maksuhaldur osundanud varasemas menetluses tuvastatud maksupettusele, s.o Raasiku Õlletehas OÜ (registreeritud 19.02.2013) on oma võrdlemisi lühikese tegutsemisaja jooksul pannud maksupettusi toime korduvalt. Seega on põhjendamatu määruskaebuse esitaja väide, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks puudus alus, kuna ta on oma maksuseadusest tulenevad kohustused siiani korrektselt täitnud.
  2. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.06.2015 määrusega haldusasjas nr 3-15-1569 MTA varasema taotluse ning andis kohtutäiturile loa arestida Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) Raasiku Õlletehas OÜ-le kuuluvad kaks CKT õlle villimise tanki koguväärtusega 64 800 eurot. Praeguses asjas on MTA selgitanud, et Raasiku Õlletehas OÜ varadele seati 30.09.2015 kommertspant summas 500 000 eurot seotud äriühingu Adelan KVH OÜ kasuks. Olukorras, kus äriühingul lasub kahtlus korduvalt maksupettuse toimepanemises ning ta on lisaks varasemalt võtnud kasutusele meetmed täitmistoimingu takistamiseks, on põhjendatud alus arvata, et äriühing üritab ka tulevikus maksukohustuse täitmist vältida.
  3. Määruskaebuses leitakse, et pangakonto arestimine on ebaproportsionaalne meede, kuna see seiskab ettevõtte tegevuse ja toob kaasa täiendavad rahalised kohustused viiviste näol. Ringkonnakohus möönab, et pangakonto arestimine on üks maksukohustuslast enam koormavaid täitetoiminguid ning selle tagajärjel võib ettevõtte tegevus seiskuda. Samas juhul, kui puuduvad muud võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, ei saa pangakonto arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Raasiku Õlletehas OÜ seadmetele on seatud kommertspant ning äriühingul puudub registritesse kantav vara. Määruskaebuse esitaja ei ole näidanud mingeid muid talle kuuluvaid varasid, mille suhtes täitetoimingute sooritamisega saaks tulevikus võimalikult määratavat maksusummat tõhusalt tagada. Seega on pangakontol asuv raha sisuliselt ainus vara, millega Raasiku Õlletehas OÜ saaks täita eeldatava maksukohustuse. Pangakontol asuvat raha aga on lihtne mujale kanda ja äriühing seeläbi täiesti varatuks muuta. Pangakonto arestimata jätmine ilmselt tähendaks, et maksusummad jäävad suuremas ulatuses laekumata, kuna pangakonto arestist vabastamisel on tõenäoline, et isik, keda on põhjendatud alus kahtlustada maksupettuse toimepanemises, suunab alles jäävad käibevood mujale. Isiku puhul, kelle puhul on põhjendatud kahtlus, et ta on käitunud maksuõigussuhtes pahauskselt, ei ole alust eeldada, et ta tagab maksumenetluse ajaks enda maksujõulisuse. Pangakonto arestist vabastamiseks saab Raasiku Õlletehas OÜ pakkuda MTA-le tagatise.
  4. Kui määruskaebuse esitaja soovib arestitud arvelduskontolt tasuda jooksvaid maksukohustusi, saab ta esitada sellekohase taotluse Maksu- ja Tolliametile. Vaidlustatud kohtuloaga on antud MTA-le õigus, mitte pandud kohustus arestida konto. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.