Obsah (4)

§ 424§ 65§ 50§ 76

Kriminaalasi nr 1-14-6663 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-6663 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

§ 424järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust ning mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra.

§ 65lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.10.2012.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Tõnu Taikile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. Vastavalt

§ 50lg 1 p-le 1 võeti Tõnu Taikilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Kohtuotsusega määrati, et Tõnu Taikile Pärnu Maakohtu 05.11.

1. a otsusega mõistetud karistus viiakse täide iseseisvalt. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 03.02.
2. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.08.
3. a ja lõppeb 09.10.
4. a. Vangla ei toeta Tõnu Taiki vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Tõnu Taiki tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Tõnu Taiki tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Tõnu Taik selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Tõnu Taiki tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Tõnu Taiki ja tema kaitsja, leiab, et Tõnu Taiki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
6. Tõnu Taik kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Tõnu Taik temale mõistetud karistusajast (2 aastat 2 kuud) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tõnu Taikil on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Tõnu Taiki tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Tõnu Taik on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja käesoleval ajal kannab Tõnu Taik teist korda karistusena mõistetud reaalselt täitmisele pööratud vangistust. Varasemalt on Tõnu Taiki karistatud seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude toimepanemise eest (sugulise kire rahuldamine lapseealisega ja lapseealise seksuaalne ahvatlemine) ja alaealise (12-aastase) kallutamise eest alkoholi tarvitamisele. Lisaks on Tõnu Taiki varasemalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Käesoleval ajal kannab Tõnu Taik samuti karistust kuriteo eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud - alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kusjuures kuriteo, mille eest Tõnu Taik käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud katseajal, rikkudes seejuures talle varasemalt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tõnu Taiki varasemast elukäigust nähtuvalt on Tõnu Taikile mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas šokivangistust ja rahalist karistust. Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud Tõnu Taik oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Tõnu Taik mõisteti süüdi Harju Maakohtu 24.10.

1. a otsusega raskete kuritegude eest ja talle määrati šokivangistus. Ülejäänud osa mõistetud karistusest jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 2 aasta 6-kuulise katseajaga. Katseajal pani Tõnu Taik toime uue kuriteo (alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise) ja teda karistati rahalise karistusega. Tõnu Taik ei teinud ka eelnevast järeldusi, kuna pani samalaadse kuriteo toime taaskord katseajal. Seega rikkus Tõnu Taik korduvalt katseaja tingimusi. Kohtu arvates on oluline ka see, et Harju Maakohtu 24.10.
2. a otsusega määrati Tõnu Taikile lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja Harju Maakohtu 08.07.
3. a määrusega lisakohustuseks läbida alkoholisõltuvusalane konsultatsioon ja vajadusel ambulatoorne ravi. Sellele vaatamata ei hoidnud määratud lisakohustused Tõnu Taiki uute kuritegude toimepanemisest (13.06.
4. a, 09.08.
5. a). Kohtu arvates näitab Tõnu Taiki hoolimatut ja ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt tema varasem elukäik. Tõnu Taik on korduvalt jätnud kasutamata talle antud võimalused tõestada, et ta on suuteline täitma määratud nõudeid ja kohustusi ning kandma karistust vabaduses. Kuna tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral tuleb süüdimõistetul samuti alluda kriminaalhoolduse järelevalvele ja täita erinevaid kohustusi, puudub kohtul käesoleval juhul igasugune põhjus olla veendunud, et Tõnu Taik oleks sellel korral suuteline läbima edukalt, korrektselt ning õiguskuulekalt katseaja koos kõigi nõuete ja kohustustega. 3.2 Vangistuse jooksul on Tõnu Taik läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud vanglas majandustöödel. Asjaolu, et Tõnu Taikil puuduvad käesoleval kehtivad distsiplinaarkaristused (viimane distsiplinaarkaristus määrati 03.12.
6. a), kinnitab, et Tõnu Taik on suuteline vastava tahte korral oma korda eiravat käitumist muutma. 3.3 Kohus peab positiivseks, et Tõnu Taikil on vabanemise korral kindel elukoht ema juures (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja lähedaste toetus. Kohus peab oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks Tõnu Taikil tagatud ka majanduslik toimetulek, s.o regulaarne sissetulek. Tõnu Taikil on tasumata nõudeid 3471 eurot ja ülalpidamist vajavad alaealised lapsed. Tõnu Taikil puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Tõnu Taik peab küll võimalikuks tööle asuda autopesulas või toitlustusettevõttes, kuid ühtegi sellekohast garantiikirja kohtule esitatud ei ole. Kohus peab positiivseks, et Tõnu Taik on motiveeritud likvideerima võlgnevusi. Kohtu hinnangul on aga peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks Tõnu Taikil esinev alkoholisõltuvus, mis tekkis Tõnu Taiki sõnul ligikaudu 7 aastat tagasi. Kuigi Tõnu Taik on enda sõnul aru saanud vajadusest alkoholi tarvitamisest loobuda, ei ole kohus veendunud, et riskid Tõnu Taiki tagasilanguseks on minimaalsed. Kohtu sellesisuline veendumus kujuneb Tõnu Taiki selgitustel, mille kohaselt on ta varasemalt üritanud alkoholisõltuvusest vabaneda (käinud ravil 3 Wismari haiglas 3 aastat tagasi), kuid edutult. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine Tõnu Taikilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Käesoleval juhul ei ole kohus veendunud, et Tõnu Taik on suuteline (arvestades senini ärakantud karistusaega, varasemat elukäiku) edukalt oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata vangistuses läbitud sotsiaalprogrammile.
7. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Tõnu Taiki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Tõnu Taiki tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda ennekõike tema varasem elukäik, osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused ja Tõnu Taiki isik. Lisaks puudub kohtul käesoleval ajal veendumus, et Tõnu Taik on valmis ühiskonda naasma kriminaalhoolduslike meetmete kohaldamisega ja riskid tagasilanguseks puuduvad või on minimaalsed. Kohtu sellekohast veendumust ei muuda ka asjaolu, et Tõnu Taik on avaldanud valmidust alluda täiendavalt elektroonilisele järelevalvele. Kriminaalmenetluse kulud Tõnu Taiki tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas Advokaadibüroost Objartel & Partnerid. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 109,44 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 109,44 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb kaitsjale väljamakstud tasu välja mõista Tõnu Taikilt. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4