1-12-8436/60

(60a)kohtus vennaga eelmise aasta lõpus. Lähedased ei tea täpselt, kas Andres Põdral on veel väljaspool vanglat sõpru või häid tuttavaid alles jäänud. Ema L P

(82a)ja isa M P

(85a)avaldasid kartust, et poja vabanedes võib ta sattuda ikkagi vanade tuttavate seltskonda ja jätkata oma endist elu. Vanematele kuuluv eramu on suur, huvitava arhitektuurilise lahendusega, toad on avarad ja väga heas korras. Elektroonilise valve kohaldamiseks on kõik tingimused olemas. Andres Põdra vanemad on nõus, et ennetähtaegsel vabanemisel asuks poeg nende juurde elama, kuid nad ei ole nõus, et Andres Põdra asuks nende juurde elama elektroonilise valvega. Andres Põdra emale L P on omandireformi käigus tagastatud maavaldus xxxx. Kinnistu koosneb maatulundusmaast, põllumaast ja elamumaast. Andres Põdra saaks vanemaid aidata küttepuude tegemisel. Õde S P omab lepingulisi töökohti ja on valmis vajadusel venda ka võimaluste piires materiaalselt toetama. Andres Põdra vanemad on pensionärid, sissetulekuks on vanaduspension. Nende väitel on pojal avavanglas viibides ja töötades kogunenud arvestatav rahaline säästufond, millega peaks poeg mõnda aega majanduslikult ise toime tulema. Töökoha leidmise võimalus xxxx või selle lähiümbruses on kaduvväike tööandjate nappuse tõttu. Andres Põdra on kokkusaamisel oma vanematega avaldanud arvamust, et tahab jääda xxxx elama ja jätkata xxxx puidutsehhis töötamist. Tal oleks kindel töökoht ja hea palk. Vanematele selline variant meeldib. Andres Põdra on oma elu jooksul sooritanud rea väga raskeid kuritegusid. Alkoholijoobes olekus muutus ta vägivaldseks. Vabaduses olles ja kunagist elustiili jätkates, millega kaasneks ka alkoholi liigtarvitamine, on reaalne oht uute kuritegude toimepanemiseks. Varem ei ole Andres Põdra kriminaalhooldusel olnud. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata tema elektroonilise valve all viibimise perioodiks 12 kuud, katseaeg kuni 06.09.2018 ja käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Andres Põdrale KarS § 75 lg 2 p 2,4,8,9 sätestatud kohustused. Andres Põdra kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Töökoht on tal olemas AS-s xxxx. Garantiikirja ei ole, kuid ta usub, et kõik laabub. Kui ta tahab, siis ta saaks seal tööd. Ta on karsklane, ei joo ega suitseta. Ta on aru saanud, mis on alkohol. Karistuse pikkus on teda mõjutanud, et enam mitte vanglasse sattuda. Tal ei ole olnud perekonda. Elukaaslane on olnud, lapsi mitte. Ta saaks ka töö kõrvalt vanemate juures puhkepäeviti talutöid teha. Kui on võimalus, siis ta soovib vabaneda. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Andres Põdra tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 05.02.2016 kinnipeetava kohta koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör, et A. Põdra varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kaheksal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Karistusregistri andmetel seisuga 13.04.2016 on A. Põdral üks kehtiv ja seitse arhiveeritud kriminaalkaristust. Vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Arvestades A. Põdra poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja arvukust ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole 4 aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. A. Põdra kannab karistust mh I astme kuritegude – raskendavatel asjaoludel tapmise ja röövimise eest. Tahtliku vägivaldse kuriteo tagajärjel suri inimene. Süüdlase ennetähtaegse tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Tapmisele õigustust ei ole. A. Põdra ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. A. Põdra on mõistetud kaheksateist aastasest vangistusest ära kandnud ebaproportsionaalselt lühikese aja. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, vabanemisjärgse kindla elukoha olemasolu, head suhted lähedastega jm) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel ligi kaks aastat ja neli kuud, mis on küllaltki pikk aeg. Toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja elukoha omamine. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kõik kuriteod on toime pandud joobeseisundis), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. A. Põdra on ohtlik avalikkusele ja tema poolt uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus viie aasta jooksul on 41-62%. Üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 12% ja 26%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. A. Põdral kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku (viimati üldjoontes rahuldavast) käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuritegude raskus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste turvatundesse ja isikupuutumatusse. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. A. Põdral selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Andres Põdra vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andres Põdra ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul väärib märkimist, et Andres Põdra poolt toimepandud kuritegude laad on muutunud raskemaks, sest käesolevat karistust kannab ta muuhulgas raskeima isikuvastase 5 kuriteo, s.o tahtliku tapmise eest raskendavail asjaoludel. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning kõik kuriteod on toimepandud alkoholijoobes, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 12%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 26% ning seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on 41-62%. Sellest tulenevalt on nimetatud kinnipeetava puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Viru Vangla ei toeta eeltoodust tulenevalt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades Andres Põdra poolt toimepandud kuriteo raskust, tema süü suurust ning seda, et tema karistusaja lõpuni on jäänud rohkem kui 2 aastat 4 kuud, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Andres Põdra puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta läbinud sotsiaalprogramme ning olnud hõivatud tööga nii vanglas kui ka väljaspool vanglat. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Alates 15.05.2014 paikneb ta Viru Vangla avavanglaosakonnas. Vabanemisel on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik