2-16-531/12

Kohtutoimik 2-16-531 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV KOHTULAHEND) Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja (Tartu maantee 85, 15083 Vabariik) Kohtunik Raivo Einula Istungisekretär Kadi Tambaum Otsuse kuupäev

1. märts 2016 Kohtuistung
2. märts 2016 Menetlustoiming Lõpplahend Kohtuasjas esitatud nõue XXX Versus XXX Tallinn, Eesti abielulahutuse nõudes Menetlusosalised Hageja XXX (Venemaa kodanik, isikukood XXX; e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja 1 XXX; elukoht Kohtutoimik 2-16-531 Aleksei Smelov (Õigusbüroo Companion; e-post aleksei.smelov@companion.ee) Kostja XXX(Venemaa kodanik, isikukood XX; elukoht XXX) RESOLUTSIOON
3. Rahuldada XXX hagi XXX vastu abielulahutuse nõudes.
4. Lahutada XXX ja XXX abielu, milline on registreeritud
5. aprillil 1991 Eesti Vabariigi Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.
6. Taastada XXX abielueelne perekonnanimi ”XXX”. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1). OTSUSE VAIDLUSTAMINE Kohtuotsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. NÕUE. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kuna tegemist on õigeksvõtul põhineva otsusega. Sama paragrahvi lg 3 p 3 kohaselt ei kohaldata nimetatud sätet, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Abielulahutuse nõuet menetleb kohus hagimenetluse sätete kohaselt. XXX on esitand kohtule 13.01.2016 lepingulise esindaja kaudu hagi abielulahutuse nõudes. Kohus on võtnud hagi menetlusse 04.02.2016 ja määranud kuulata pooled ära. Kohus kutsus hageja kohtusse isiklikult 08.03.
7. Kostja XXX saatis kohus vene keelde tõlgitud menetlusse võtmise määruse ja küsimused, millele kohustati kostjat vastama. Hagiavalduse kohaselt XXX palub lahutada abielu, milline on sõlmitud tema ja kostja vahel 13.04.1991 Eesti Vabariigis Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja kinnitusel lõppesid poolte abielusuhted enam kui viis aastat tagasi. 2 Kohtutoimik 2-16-531 Pooled elavad eraldi ja eri riikides. Kostjal ei ole enam ka Eestis elamisluba. Abielu taastada ei ole enam võimalik ning hageja soovib abielu lahutada kohtus, sest kostja XXX elukoht on Venemaal. Seetõttu ei ole võimalik abielu lahutada perekonnaseisuosakonnas. Abielust on pooltel üks ühine laps, kes on täisealine. Hageja kinnitab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abikaasade ühisvara pooltel puudub. Hagiavalduse koopia on kostjale kätte toimetatud. Kostja võttis
8. veebruaril 2016 kohtule saadetud vastuses abielulahutuse nõude õigeks, kinnitades, et ta on lahutusega nõus. Samuti on kostja avaldanud, et tal ei ole hageja vastu mingeid varanduslikke ega muid pretensioone ning vastuhagi ta esitada ei soovi. Kostja kinnitab, et elab hagejast lahus juba üle aasta. Ühist vara pooltel ei ole ja kostja ei soovi leppida ega abielusuhet jätkata. Kohus kutsus hageja kohtusse ärakuulamisele
9. märtsil
10. Hagiavalduse juurde lisatud abielutunnistuse kohaselt on XXX ja XXX abielu sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris
11. aprillil
12. XXX on Vene Föderatsiooni kodanik, kellel on Eestis alaline elamisluba. XXX on Vene Föderatsiooni kodanik, kes elab Vene Föderatsioonis XXX . XXX kinnitas
13. märtsil 2016 ärakuulamisel kohtus, et tema abielusuhted kostjaga lõppesid praktiliselt jaanuaris
14. Kostja lahkus Eestist. Hageja kinnitas ärakuulamisel, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning välistatud oleks abielusuhete jätkamine kostjaga. Seega ei ole mingil juhul võimalik kostjaga leppida. KOHTUOTSUSE PÕHISTUS Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on juba ammu ja pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi neid taastada. Pooled elavad pikemat aega teineteisest lahus ja erinevates riikides. Seepärast kohus ei saa ega pea võimalikukski võtta tarvitusele PKS § 67 lg 3 toodud abinõusid abikaasade lepitamiseks, kuna lähtudes ülaltoodud asjaoludest ei ole see võimalik ega mõistlik. Kostja on menetluses esitatud nõude omaks ja õigeks võtnud. Kostja on ära kuulatud. 3 Kohtutoimik 2-16-531 Hageja palub PKS § 65 lg 2 alusel lahutada abielu, milline on sõlmitud tema ja kostja vahel. Abielulahutuse nõuet läbi vaadates juhindub kohus Eesti Vabariigi Perekonnaseadusest (PKS) ja Eesti Vabariigi Tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS). Peale selle juhindub kohus Eesti Vabariigi Riigikogus 26.01.1993 vastu võetud ja 19.03.1995 jõustunud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mille artikli 28 kohaselt abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hagiavaldusega ja hageja seletusega kohtus on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine ja võimalik abikaasade vaheline leppimine on võimatu, sest poolte abielusidemed on katkenud kaua aega tagasi, mis välistab kohtu arvates suhete jätkamise, seda ka seepärast, et kostja tegelik elukoht on välisriigis ja pooled elavad pikemat aega teineteisest lahus. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Hageja ei soovi kostjaga leppida. Kohus oli õigustatud seaduse kohaselt hagi sisuliselt läbi vaatama. Kostja on kohtule saadetud kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud ja palunud abielu lahutada. Hageja poolt hagiavalduses väljendatu ja kohtus ärakuulamisel saadud selgituste ning kostja kirjaliku seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna pooled elavad eri riikides teineteisest lahus ja kumbki pool ei soovi leppida või katkenud abielusuhet taastada. Pooled elavad lahus eri riikides ja seega on nende abielusuhted võimalik lugeda pöördumatult lõppenuks. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Kostja on haginõude õigeks võtnud. Hageja on jäänud haginõude juurde. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagimenetluses abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Hageja ja kostja kinnitasid, et nende abielusuhted on lõppenud 4 Kohtutoimik 2-16-531 pöördumatult ja kumbki pool ei pea võimalikuks leppida ja abielus olemist jätkata. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Lahutatava abielu sõlmimisel oli hageja perekonnanimeks ”XXX”. Hageja on kohtule vahetult pärast istungit saadetud e-kirjas avaldanud, et ta soovib oma endist perekonnanime, mida ta kandis enne käesolevalt lahutatava abielu sõlmimisel, tagasi võtta. /digitaalallkiri/ Raivo Einula Kohtunik 5