← Eesti

2-14-62229/52

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 02.03.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-62229

§ 442lg 5.

Kuigi maakohus on tuvastanud, et kostjate vahel ei ole sõlmitud ühtegi tehingut, on maakohus tunnistatud kehtetuks kostjatevahelise tehingu. Kohtuotsuse resolutsiooni p 3 ei ole selge ega täidetav. Järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele. Maakohus ei saa tunnistada kehtetuks tehingut, mida ei ole olemas. Seega ei ole täidetav ka resolutsiooni p 4. 30.

§ 436

lg 1 ja lg 5 ja hinnanud kostja II väiteid Gunnar Linnaski volitamise kohta pooltest erinevalt. Nende kostja II väidete üle ei ole menetluses vaidlust olnud. 31.

§ 442

lg 8 ja jätnud põhjendamata tähelepanuta kõik kostjate väited ja tõendid, mis puudutavad hageja poolt nõude omandamist: AMRO Holdings L.P.-lt omandatud nõue oli tingimuslik nõue, millest hagejal oli õigus endale jätta üksnes 10% laekumistest. Maakohus ei ole põhjendanud, miks vastavasisuline OÜ Fibera Trade (pankrotis) endise juhatuse liikme Igor Glubakovi ja AMRO Holdings L.P. esindaja Boris Sumnikovi kinnitus (tl 23, 25) ei ole usaldusväärne. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostjate väited, et hageja loovutatud nõude realiseerimine on ebatõenäoline. Maakohus on jätnud tähelepanuta hagiavalduse lisa 6 ja asjaolu, et sisuliselt osutas kostja I hagejale nõude sissenõudmise teenust. Maakohus on ei ole võtnud seisukohta kostja II 30.07.2015 esitatud väidete kohta, mis puudutavad hageja alusetu rikastamise motiivi ja asjaolu, et hageja ei ole nõude eest AMRO Holding L.P.-le tasunud.

  1. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 116 lg
  2. Kostjate vahel puuduvad lepingulised suhted. Kostja II ei ole kostja I eriõigusjärglane. Maakohus ei ole näidanud, millisel õiguslikul alusel maakohtu seisukoht põhineb.
  3. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 110 lg 1 p
  4. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas hageja varaline seisukord nõude loovutamisega halvenes ja milles halvenemine seisneb. Nõude loovutamine kostjale I oli majanduslikult mõistlik tehing.
  5. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 111 lg 1 p
  6. Hageja ja kostja I vahelisel tehingul puudub kinke iseloom. Nõude loovutamise eest kohustus kostja I välja maksma hagejale 99% kõigist nõudest laekuvatest summadest ja kohustus nõude omal kulul sisse nõudma. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et nõude sissenõudmisega seotud kulud ei ole pidanud kandma hageja, vaid kostjad. Kostja I apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  7. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi kostja I vastu rahuldamata, või, kui ringkonnakohus ei pea ise uue otsuse tegemist võimalikuks, saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. 36.

§ 442lg 8.

Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja I väited ja tõendid nõude sissenõudmiseks tehtud kulude kohta. Kostja I esitas 13.04.2015 kulude nimekirja, millest nähtub, et kostja I on nõude sissenõudmiseks teinud tööd kokku 4225 euro eest. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on asunud seisukohale, et kulu on tõendamata. Sissenõudmisega on reaalselt tegeletud. 37. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja I väited ja tõendid nõude päritolu kohta. Maakohus ei ole põhjendanud, miks need väited ei oma tähendust. AMRO Holdings 8

(14)L.P.-lt omandatud nõue oli tingimuslik nõue, millest OÜ-l Fibera Trade (pankrotis) oli õigus endale jätta üksnes 10% laekumistest. Maakohus ei ole põhjendanud, miks vastavasisuline võlgniku endise juhatuse liikme Igor Glubakovi ja AMRO Holdings L.P. esindaja Boris Sumnikovi kinnitus (tl 23, 35) ei ole usaldusväärne. Kostja I osutas OÜ-le Fibera Trade (pankrotis) nõude sissenõudmise teenust. Maakohus on jätnud tähelepanuta OÜ Fibera Trade (pankrotis) juhatuse liikme kinnituse (hagiavalduse lisa 6). OÜ Fibera Trade (pankrotis) huve ei ole kahjustatud. 38.

§ 442lg 5.

Otsuse resolutsioon ei ole selge ega täidetav. Maakohtu järeldused ei ole kooskõlas tuvastatud asjaoludega. Maakohus ei saa tunnistada kehtetuks tehingut, mida ei ole olemas.

  1. Maakohus ebaõigesti kohaldanud PankrS § 109 ja § 110 lg 1 p
  2. OÜ Fibera Trade (pankrotis) ei ole AMRO Holdings L.P-le nõude omandamise eest vastusooritust teinud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et võlausaldajate huvide kahjustamist tuleb vaadelda tehingu tegemise aja seisuga. Maakohus ei ole selgitanud, mil määral on OÜ Fibera Trade (pankrotis) majanduslik seis nõude loovutamisega halvenenud. OÜ Profit Pluss (pankrotis) on sisuliselt varatu.
  3. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 111 lg 1 p
  4. Maakohus on asunud ebaõigesti seisukohale, et nõude loovutamisel on kinke iseloom. OÜ-l Fibera Trade (pankrotis) on siiani õigus 99%-le laekuvatest summadest, millest 9% on ta õigustatud endale jätma. Ka nõude viimane omanik kostja II on 09.06.2015 kohtuistungil tunnistanud OÜ Fibera Trade (pankrotis) samasuguseid õigusi, mis tal olid enne nõude loovutamist kostjale I. Vastustaja seisukohad
  5. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Ringkonnakohus, ära kuulanud pooled ning tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osas, milles maakohus tunnistas kehtetuks kostjatevahelise nõude loovutamise tehingu (otsuse p 3). Ülejäänud osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muuta osaliselt otsuse põhjendusi ja täpsustada resolutsiooni. Apellatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
  7. Hageja on esitanud maakohtule hagi võlgnikule kuulunud nõude OÜ Profit Pluss (pankrotis) vastu summas 3 498 966,17 eurot loovutamise tehingute tagasivõitmiseks. Pooled ei vaielnud selles, et:  AMRO Holdings L.P. loovutas 30.09.2012 Fibera Trade OÜ-le (pankrotis) nõude 3 498 966,17 eurot Profit Pluss OÜ (pankrotis) vastu (edaspidi ka: nõue).  26.11.2013 loovutas Fibera Trade OÜ (pankrotis) nõude kostjale I.  03.12.2013 nimetas Harju Maakohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.  Võlgniku pankrot kuulutati välja 23.01.2014 ja pankrotihalduriks nimetati Indrek Lepsoo (hageja).  Kostja I loovutas 07.03.2014 nõude OÜ-le Ingmar Trade, mis käesolevaks ajaks on likvideeritud ja 10.12.2014 registrist kustutatud.  OÜ Ingmar Trade loovutas 30.10.2014 nõude kostjale II. 9

(14) OÜ Profit Pluss (pankrotis) pankrotimenetluses on nõue tunnustatud, kuid väljamakseid ei ole tehtud.
  1. PankrS § 109 lg 1 järgi tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve ja lõige 2 järgi, kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja lg 2 näeb ette, et kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 3 kohaselt võib kohus PankrS § 111 lg-s 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Maakohus on vaidlustatud otsuses analüüsinud Fibera Trade OÜ (pankrotis) ja kostja I vahelise 26.11.2013 nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamise aluseid nii PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi kui ka PankrS § 111 lg 1 p 1 järgi ja leidnud, et mõlemal alusel kuulub nõude loovutamine tagasivõitmisele. Kolleegium nõustub, et 26.11.2013 nõude loovutamine tagasivõitmise eeldused on täidetud nii PankrS § 110 lg 1 p 2 kui ka § 111 lg 1 p 1 järgi.
  2. Kolleegium leiab, et maakohtu järeldus on õige, et 26.11.2013 tehinguga kahjustati Fibera Trade OÜ (pankrotis) võlausaldajate huvisid. Maakohus on vastava järelduse tegemisel õigesti hinnanud Fibera Trade OÜ (pankrotis) ajutise pankrotihalduri 03.01.2014 aruannet (I kd tl 32-46), mille kohaselt on võlgnikul raamatupidamise järgi kohustusi hankijate ees 4451 eurot, maksuvõlg 753,59 eurot, kohustus Nordea Finance Estonia AS ees 7 365,73 eurot ja pankrotiavalduse esitanud P. Taabbel & CO A/S ees 75 964,58 eurot, mida võlgnik ei tunnistanud. Lisaks on toodud kohustus AMRO Holdings L.P. ees, mis võlgniku raamatupidamise kohaselt oli 2 349 019,10 eurot, ja mis tulenes Fibera Trade OÜ (pankrotis) ja AMRO Holdings OÜ vahel 30.09.2012 sõlmitud nõude loovutamise lepingust, mille kohaselt pidi Fibera Trade OÜ (pankrotis) tasuma AMRO Holdings L.P.-le 90% Profit Pluss OÜ-lt (pankrotis) laekunud summadest. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et Fibera Trade OÜ-l (pankrotis) oleksid nõude loovutamise ajal puudunud võlad või oleks ta olnud võimeline neid tasuma. Ajutise halduri aruandes on analüüsitud ka Fibera Trade OÜ (pankrotis) varade suurust. Võlgniku pangkontodel oli 5138,79 eurot ja 204,24 dollarit ning kassajääk oli 9,56 eurot. Nõudeid ostjate vastu summas 144 890,93 eurot pidas pankrotihaldur ebatõenäoliselt laekuvateks. Seega nõude 3 498 966,17 eurot loovutamine oli võlausaldajate huvisid kahjustav, kuna pärast seda ei jätkunud võlgnikul vara nõuete rahuldamiseks. See, et haldur hindas aruandes loovutatud nõude rahuldamist ebatõenäoliseks, ei anna alust järelduseks võlausaldajate huvide kahjustamata jätmise kohta. Nõude loovutamise ajal ei olnud selgust, kas ja millises ulatuses nõue Profit Pluss OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldatakse. Praeguseks on nõue täies ulatuses tunnustanud ja see moodustab ca 85% Profit Pluss OÜ (pankrotis) võlausaldajate nõuetest. Kuna Profit Pluss OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus veel kestab, siis nõude rahuldamise tegelik suurus ei ole teada, aga arvestades 18.06.2015 kompromissiettepanekut (II kd tl 59-62) pakub võlgnik, et nõue 10
(14)rahuldatakse 55 328 euro ulatuses. Kompromissiettepaneku kohaselt on võlgnikul vara nõuete osaliseks rahuldamiseks. Eeltoodust saab järeldada, et 26.11.2013 nõude loovutamisega on kahjustatud Fibera Trade OÜ (pankrotis) võlausaldajate huvisid. Apellandid tõid esile, et võlausaldajate huvide kahjustamise hindamisel on maakohus jätnud hindamata Fibera Trade OÜ (pankrotis) ja AMRO Holdings L.P. vahelise 30.09.2012 nõude loovutamise lepingu (II kd tl 22), mille kohaselt oli Fibera Trade OÜ-l (pankrotis) kohustus nõue sisse nõuda ja lepingule allakirjutanud isikud on 18.12.2013 kinnitanud (II kd tl 23), et Fibera Trade OÜ (pankrotis) pidi nõude sissenõudmisel saadust tasuma äriühingule AMRO Holdings L.P. 90%. Kolleegium leiab, et kostjad ei ole usutavalt oma väidet, et äriühingul AMRO Holdings L.P. oli õigus saada rahuldatud nõudest 90%, tõendanud. 30.09.2012 lepingust vastav kokkulepe ei tulene. 30.09.2012 nõude loovutamise lepingu kohaselt oli tasus kokku lepitud lepingu lisas nr 1, kuid seda kohtule esitatud ei ole. Arvestades, et maakohtu otsuse kohaselt nõude loovutamisega seotud isikud võivad omada ühist majanduslikku huvi, millega nõustub ka ringkonnakohus, siis võlgniku ja AMRO Holdings L.P. juhatuse liikmete 18.12.2013 kirjalikku kinnitust ei saa pidada usaldusväärseks. Lisaks AMRO Holdings L.P. nõue, mis tulenes 30.09.2012 nõude loovutamise lepingust, jäi Fibera Trade OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. Kolleegium märgib, et isegi juhul, kui äriühingul AMRO Holdings L.P. oleks olnud nõue Fibera Trade OÜ (pankrotis) vastu, oleks ka 10% laekunud rahast olnud Fibera Trade OÜ (pankrotis) pankrotivara suurust arvestades oluline võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
  1. Teiseks tagasivõitmise eelduseks on PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi see, et tehingu teine pool ehk kostja I pidi olema teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kuna tehing oli tehtud mõned päevad enne ajutise halduri nimetamist, siis PankrS § 110 lg 2 järgi eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huvisid. Seega pidi kostja I esile tooma ja tõendama asjaolusid, millest saab järeldada, et ta sellistest asjaoludest ei teadnud. Kolleegiumi arvates kostja I selliseid asjaolusid esile toonud ei ole. Maakohus ei ole ebaõigesti hinnanud kostja I juhatuse liikme Gunnar Linnaski tegevusega seonduvat. Gunnar Linnask on olnud Profit Pluss OÜ (pankrotis) vastu esitatud nõude sissenõudmisel AMRO Holdings L.P., Fibera Trade OÜ (pankrotis) ja kostja II lepinguline esindaja. Eeltoodust saab järeldada, et ta on olnud teadlik nõude ja selle sissenõudmisega seonduvatest asjaoludest, kuid seda, et ta poleks teadnud Fibera Trade OÜ (pankrotis) võlausaldajate huvide kahjustamisest, eeltoodust järeldada ei saa.
  2. Seda, kas tegemist oli kinke iseloomuga tehinguga, tuleb ennekõike hinnata lähtuvalt sellest, kas Fibera Trade OÜ-l (pankrotis) oli võimalik saada loovutatud nõude eest tasu või mitte. 26.11.2013 nõude loovutamise lepingu p 4 kohaselt oli kostja I kohustatud andma Fibera Trade OÜ-le (pankrotis) üle kõik Profit Pluss OÜ-lt (pankrotis) laekuvad summad, millest tal oli õigus tasuna kinni pidada 1%. Kostjalt I raha saamise muudab mitteusutavaks ennekõike see, et nõue on mitmel korral edasi loovutatud ja kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et Fibera Trade OÜ-l (pankrotis) on alust nõuda Profit Pluss OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud väljamaksete üleandmist nõude omandanud kostjalt II. Seega on õige maakohtu järeldus, et 26.11.2013 võlgniku ja kostja I vahelisel nõude loovutamisel oli kinke iseloom ning see on tagasivõidetav ka PankrS § 111 lg 1 p 1 järgi.
  3. Eeltoodut kokku võttes on maakohus õigesti tunnistanud Fibera Trade OÜ (pankrotis) ja kostja I vahelise 26.11.2013 nõude loovutamise lepingu kehtetuks. 11
(14)
  1. Järgnevalt analüüsib kolleegium kostjatevahelise väidetava nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamist maakohtu poolt. Vaidlust ei ole, et kostja I ei ole kostjale II kunagi nõuet loovutanud, vaid kostja I loovutas nõude OÜ-le Ingmar Trade, mis omakorda loovutas nõude kostjale II. Kolleegium leiab et eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus tunnistas kehtetuks kostjatevahelise nõude loovutamise lepingu. Sellekohane hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.
  2. PankrS § 119 lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Käesolevas asjas ei ole võimalik nõude loovutamise teiselt poolelt ehk siis kostjalt I nõude tagastamist nõuda, kuna nõue on edasi loovutatud.
  3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13 15.01.2014 tehtud otsuse p-s 50 rõhutanud, et nõude loovutamise kehtetuks tunnistamisel tunnistatakse kehtetuks käsutustehing. Sama tuleneb ka tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15 23.04.2015 tehtud Riigikohtu otsuse p-dest 17-19, mille kohaselt, kui tagasivõitmise korras tunnistatakse kehtetuks nõude loovutamise käsutustehing, siis ei ole nõuet vaja eraldi tagastada, vaid tuleb lugeda, et nõue kuulub algusest peale loovutajale. Nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude kui mittekehalise eseme käsutamine erineb asja kui kehalise eseme käsutamisest ehk omandi üleandmisest, kus käsutus vajab selle lõpuleviimiseks veel reaalakti (nt valduse üleandmist) või õigustoimingut (nt kande tegemist kinnistusraamatusse), mis on väljapoole äratuntavad. Nõude käsutuse toime saavutamiseks ei ole selliseid lisatoiminguid vaja teha. Kui asja üleandmisele suunatud käsutustehingu kehtetuks tunnistamine vajab selle lõpliku toime saavutamiseks veel reaalakti või õigustoimingut, siis nõude loovutamise käsutustehingu kehtetuks tunnistamisel ei ole selliste lisatoimingute tegemine vajalik ja loetakse, et uus võlausaldaja ei ole kunagi esialgse asemele astunud. Nõude loovutamise käsutustehingu kehtetuks tunnistamise tagajärjeks on, et nõue kuulub tulenevalt nõude loovutamise tehingu kehtetuks tunnistamisest algusest peale selle esialgsele omanikule ja materiaalõiguslikult ei saa vaidlusalune nõue kuuluda kehtetu tehingu alusel nõude omandanud isikule.
  4. Eelmises lõigus toodust tulenevalt ei omandanud kostja I vaidlusalust nõuet kehtetu loovutusega ega saanud seda ka 07.03.2014 Ingmar Trade OÜ-le kehtivalt loovutada ning Ingmar Trade OÜ ei saanud seda 30.10.2014 kehtivalt loovutada kostjale II. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15 tehtud otsuse p-s 19 selgitanud, et kui kehaliste esemete ehk asjade puhul võimaldab seadus omandada neid osal juhtudel ka õigustamata isikutelt ehk mitteomanikelt (AÕS § 56 lg 3 ja § 95), siis nõuete heauskne omandamine ei ole võimalik. Kui loovutatud nõue ei kuulu isikule, kes nõude loovutab, vaid kellelegi teisele, ei muutu nõude omandaja nõude omajaks isegi juhul, kui ta oli heauskne. Seega ei ole kostja II vaidlusalust nõuet omandanud ja nõue kuulub Fibera Trade OÜ-le (pankrotis). Eeltoodud osas tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
  5. Hageja esitas kostja II vastu nõude, milles palus tuvastada kostja II kohustus anda tahteavaldus 26.11.2013 nõude loovutamise lepinguga kostjale I loovutatud nõude 3 498 966,17 eurot OÜ Profit Pluss (pankrotis) vastu, mida on tunnustatud OÜ Profit 12
(14)Pluss (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud nõudena, omandi tagastamiseks OÜ-le Fibera Trade (pankrotis). Kolleegium leiab, et hageja on soovinud sisuliselt omandiõiguse tunnustamist vaidlusalusele nõudele. Kuna nõude 3 498 966,17 eurot OÜ Profit Pluss (pankrotis) vastu kuulub seoses 26.11.2013 nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamisega võlgnikule, siis tuleb AÕS § 80 lg 2 järgi OÜ Fibera Trade (pankrotis) omandiõigust nõudele tunnustada. Eeltoodu tõttu tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 4 sõnastust.
  1. Vastuseks kostja II väidetele, et Riigikohtu eelviidatud otsustes toodust juhindumine ei ole käesolevas ringkonnakohtu menetluses võimalik, kuna tegemist on uute asjaoludega, selgitab kolleegium, et tegemist on materiaalõiguse kohaldamisega ja TsMS § 652 lg 8 järgi ei ole kolleegium apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega seotud. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus, kuidas õiguslikult vaidlus lahendada ja millist õigusakti kohaldada.
  2. Maakohus on kostja II vastu rahuldanud hagi PankrS § 116 lg 2 järgi, mille kohaselt võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu võib esitada tagasivõitmise nõude, kui eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud või eriõigusjärglane omandas saadu tasuta. Kolleegium märgib, et Riigikohtu 15.01.2014 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1149-13 p-st 56 tuleneb, et nõude rahuldamiseks on piisav, kui esineb üks PankrS § 116 lg-s 2 toodud asjaolu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja II ei ole tõendanud, et ta oleks nõude omandanud Ingmar Trade OÜ-lt tasu eest või et ta peaks nõude eest kunagi tulevikus kellelegi tasuma. 30.10.2014 nõude loovutamise lepingu kohaselt (I kd tl 81-82) pidi kostja II tasuma Ingmar Trade OÜ-le vastavalt lepingu lisale nr 1, kuid praeguseks on Ingmar Trade OÜ registrist kustutatud, mistõttu ei saa kostjal II olla ka tulevikus tasumise kohustust. Kostja II ja Ingmar Trade OÜ vahelise lepingu lisa 1 ei ole kohtule esitatud. Seega on õige maakohtu järeldus, et hagejal on õigus nõuda loovutatud nõue kostjalt II välja ka PankrS § 116 lg 2 p 2 järgi. Kostja II apellatsioonkaebuse väide, et ta ei ole Fibera Trade OÜ (pankrotis) eriõigusjärglane ei ole õige. Kuna kostja II oli omandanud nõude loovutamisega (üleandmisega) Fibera Trade OÜ-le (pankrotis) kuulunud nõude, siis TsÜS § 6 lg 3 järgi on ta nõude loovutamise osas Fibera Trade OÜ (pankrotis) eriõigusjärglane.
  3. Vastuseks kostja I apellatsioonkaebusele, mille kohaselt maakohus on jätnud tähelepanuta kostja I väited ja tõendid nõude sissenõudmiseks tehtud kulude 4225 eurot kohta, selgitab ringkonnakohus, et kostjal I on võlgniku vastu võimalik nõue esitada vastavalt pankrotiseaduses sätestatud alustele pankrotimenetluses ja käesolevas menetluses ei kuulu see lahendamisele.
  4. Maakohus on vaidlustatud kohtuotsuse järgi jätnud menetluskulud solidaarselt mõlema kostja kanda ja välja mõistnud neilt solidaarselt hageja kasuks riigilõivu 1000 eurot. Kolleegium leiab, et maakohtu menetluskulude jaotust ei ole alust muuta, kuna hageja nõude eesmärgiks oli saada loovutatud nõue tagasi Fibera Trade OÜ (pankrotis) pankrotivara hulka ja vaatamata kohtuotsuse osalisele tühistamisele on käesoleva lahendiga hageja nõue rahuldatud ja eesmärk saavutatud.
  5. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta ka apellatsioonimenetluse kulud kostjate kanda. Kolleegium jätab apellatsioonimenetluse kulud kostjate kanda solidaarselt TsMS § 165 lg 1 järgi, kuna 13
(14)kostjad on, arvestades kohtu ette toodud asjaolusid, põhjustanud hagejale menetluskulude tekkimise ühiselt. Kostja I seaduslik esindaja on Profit Pluss OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses vaidlusaluse nõue esitamisel esindanud ka kostjat II, millest saab järeldada, et kostjad on tegutsenud nõude loovutamistel teadlikult ja ühiselt. TsMS § 165 lg 1 annab kohtule võimaluse kaaluda, kas kaaskostjad kannavad menetluskulusid võrdsetes osades või muul viisil. Kuna hageja ei ole ringkonnakohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, siis hageja menetluskulud väljamõistmisele ei kuulu. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.