) § 79 lg 3 p 1, kohus määras: Jätta Dmitri Pavlenko kaebus Politsei– ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse politseikapten Jaanika Soo 18.03.2016.a. väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamiseks rahuldamata. Vastavalt
Edasikaebamise kord Vastavalt
§-le 191 p 12 ei ole määrus vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses ja jõustub selle tegemisest. Menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne–Harju politseijaoskonnas alustati 17.10.2015.a. väärteomenetlust väärteoasjas nr 2317,15,010654 KarS § 218 lg 1 tunnustel, mis seisnes selles, et 17.10.2015.a. kella 23.00 paiku ründasid Dmitri Pavlenko´t XXXtrepikojas korteris 1 elav naaber koos oma emaga. Mõlemad hakkasid teda jopest tirima ja tahtsid teda oma korterisse tõmmata. Tema avaldas tugevat vastupanu ja lõpuks sai ennast nende käest lahti rabelda. Rabelemise käigus purunes tema jope täielikult vasakult poolt. Põhja prefektuuri laekusid ka XXXo ja XXX avaldused, mille kohaselt 17.10.2015.a. Tallinnas XXXtoimus konflikt, mille käigus Dmitri Pavlenko lõi kilekotiga, milles oli klaaspurk XXXot ja XXX. Antud avaldustes jäeti kriminaalmenetlus alustamata, kuna puudusid objektiivsed pealtnägijad, mistõttu ei olnud võimalik tuvastada juhtunu konkreetseid asjaolusid, kes konflikti alustas. Seetõttu ei olnud võimalik kindlaks teha, kas konflikti osapooltel fikseeritud vigastused tekkisid vastastikuse rüseluse käigus, olid tingitud vastaspoole tahtlikuste tegevusest või enesekaitsest. 29.01.2016.a. lõpetas väärteomenetleja väärteoasjas nr 2317,15,010654 väärteomenetluse, s.o U.Arro süüdistuses KarS § 218 lg 1 järgi
S § 203 sätestatud asja rikkumise ja hävitamise objektiivse koosseisu realiseerimine eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu. Materjalidest ei olnud tuvastatav, et XXXoli motiiv või tema objektiivsest käitumisest järeldades, kas ta tahtis või kaudse tahtluse vormis nägi ette Dmitri Pavlenko jope kahjustamist. Puuduvad tunnistajad. Tuvastatud on isikutevahelise konfliktiga, kus füüsilist jõudu tarvitati mõlemapoolselt. Seega ei saa esitada süüdistust ühele konflikti poolele, kuna ei saa üheselt tõendada kumb osapool konflikti alustas ja puuduvad objektiivsed tunnistajad. Puudub koosseisuline tunnus vähemalt kaudne tahtlus, mistõttu ei olnud alust edasi analüüsida õigusvastasust ja süüd. Seega puudus alus väärteo menetlemiseks ja menetlus tuli lõpetada. 09.02.2016.a. esitas Dmitri Pavlenko kaebuse 29.01.2016.a. väärteomenetluse lõpetamise määrusele, mille kohaselt ei nõusutnud ta kohtuvälise menetleja menetlusotsustusega, kuivõrd XXXo ja XXXandsid valeütlusi ning tegelikult toimus kõik nii nagu tema kirjeldas. 12.02.2016.a. määrusega nr 3.1-1/4093-2 jättis Politsei– ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne–Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse politseikapten Jaanika Soo Dmitri Pavlenko kaebuse rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juht leidis, et väärteomenetlus on lõpetatud põhjendatult. 19.02.2016.a. esitas Dmitri Pavlenko Harju Maakohtule kaebuse 12.02.2016.a. määruse nr 3.11/4093-2 peale, milles kaebaja taotles XXXo süüdi mõistmist ja karistamist rahatrahviga. Lisaks märkis kaebaja, et ta soovib isiklikult osaleda kohtuistungil. 08.03.2016.a. Harju Maakohus tegi kohtumääruse, mille jättis Dmitri Pavlenko kaebuse rahuldamata, kuid tuvastas, et 29.01.2016.a. menetluse lõpetamise määruses ja kohtuvälise juhi 12.02.2016.a. määruses tuvastatud asjaolud on vastuolus määruse lõppjäreldusega ja leidis, et menetlus tuleb lõpetada
18.03.2016.a. tegi Politsei– ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne–Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse politseikapten Jaanika Soo määruse nr 3.11.1/5894-5, milles muutis väärteomenetluse lõpetamise alust ja lõpetas väärteomenetluse 2
lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse aluse puudumise tõttu ning jättis Dmitri Pavlenko kaebuse rahuldamata. 23.03.2016.a. saabus Harju Maakohtusse Dmitri Pavlenko kaebus Politsei– ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne–Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse politseikapten Jaanika Soo 18.03.2016.a.määruse nr 3.1-1.1/5894-5 peale. Oma kaebuses Dmitri Pavlenko selgitas, et naabrid olid eeltoodud kirjeldatud ründe eelnevalt kavandanud ja tegemist ei olnud juhusliku konfliktiga, kuna nad jälgisid rõdul, millal ta oma trepikotta siseneb. Naabrid haarasid tema kätest ja hakkasid vedama teda oma korterisse. XXXo rebis jopet nii tugevalt, et jope rebenes. Lisaks tekitas antud rünne tema mõlemale labakäele ja randmetele vigastusi. Ta kutsus politsei ning selgitas patrullile sündmuse asjaolusid. Samuti tehti rebenenud jopest fotod. Tema 17.10.2015.a. juhtunus naabreid ei rünnanud, ei löönud ega peksnud, samuti ei rikkunud ta nende riideid. Naabrid andsid valetunnistusi. Politsei ega prokuratuur ei ole antud asjas menetlust alustanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja nõus kohtuvälise menetleja määrusega tema kaebuse rahuldamata jätmisega. Kaebaja palub kaebuse menetlusse võtta ja tunnistada XXXo süüdiolevaks ja karistada teda rahatrahviga. Samuti palub kaebaja isiklikult osaleda kohtuistungil. Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning analüüsinud neid kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud kohtuvälise menetleja seisukohaga ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi.
lg 3 kohaselt esitatakse kaebus kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 76 lg 4 ettenähtud nõudeid. Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas.
lg 4 kohaselt kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule.
Kaebuse esitaja Dmitri Pavlenko on
lg 3 korda eirates esitanud kaebuse otse Harju Maakohtule ja kohus nõudis 24.03.2016.a. väärteo toimiku kohtuväliselt menetlejalt, seega puudus kohtul võimalus kabust lahenda 5 päeva jooksul selle saamisest. Kohtuvälise menetleja poolt edastatud väärteo toimik saabus kohtusse 31.03.2016.a.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Seetõttu Dmitri Pavlenko poolt esitatud taotlus osaleda kohtuistungil tähendaks väärteomenetlusõiguse rikkumist.
lg 3 p 1–3 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades: jätta kaebuse rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. 3 Politsei– ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne–Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse politseikapten Jaanika Soo 18.03.2016.a.määruses nr 3.1 1.1/5894-5 on tuginetud väärteoasjas nr 2317,15,010654 materjalidele. Kohtule on edastatud kõik väärteoasja lahendamise käigus kogutud materjalid. Kohus nõustub kohtuvälise juhi Janika Soo poolt 18.03.2016.a. kui ka 12.02.2016.a. koostatud määruse põhistustega, milles on analüüsitud väga põhjalikult 17.10.2015.a. alustatud Dmitri Pavlenko väärteoasjas tehtud väärteo lõpetamise määrust
Kogutud materjalide pinnalt on võimalik tuvastada ainult fakt, et 17.10.2015.a. toimus puudutatud isikute vahel mõlemapoolne konflikt, mille käigus tarvitasid mõlemad konflikti osapooled muuhulgas ka füüsilist jõudu. Materjalidest nähtub, et väärteomenetluse käigus ei ole tuvastatud XXXo käitumises tahtlust ning seetõttu ei ole võimalik liikuda õigusvastasuse ja süü tasandile. Kohus leiab, et antud puudusi ei ole võimalik ka korvata täiendavate tõendite kogumise läbi ning seega puudub väärteomenetluse alus ja menetlus tuleb lõpetada. Samuti ei nähtu kohtule Dmitri Pavlenko kaebusest viidet sellele, milliseid kaebaja konkreetseid õigusi ja vabadusi väärteoasjas menetluse lõpetamisega rikuti, kuivõrd
sätestab, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele, mida kaebaja ei ole teinud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja tegevuses puuduvad sellised vead, millega oleks rikutud Dmitri Pavlenko õigusi ja vabadusi. Seetõttu jätab kohus vastavalt
§-le 79 lg 3 Dmitri Pavlenko kaebuse rahuldamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.