asulas tohib alla kuue meetri pikkuse haagiseta B-kategooria mootorsõiduki peatada või parkida osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba). 19.01.2016 määras kohtuväline menetleja sõiduki BMW reg.nr XXX vastutavale kasutajale T.Trombile VTMS § 541 lg 1 p 2 ja
p 2 alusel hoiatustrahvi 20,00 eurot (kirjalikus hoiatamismenetluses trahviteade nr 137677). 16.02.2016 edastas T.Tromp kohtuvälisele menetlejale kaebuse, milles taotles trahviteate nr 137677 tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu. Oma kaebuses T.Tromp märkis, et temale kuuluv mootorsõiduk oli pargitud Paldiski mnt 155 maja ees. Sõiduk oli pargitud korrektselt ja arvestades asjaolu, et teed kasutavad ka jalakäijad, vastavalt
T.Trombi hinnangul Paldiski mnt 155 esine ala on õueala, kus on vastavalt
õigus sõidukeid parkida, sest maja ees puuduvad parkimiskohad ja sõidukit ei ole võimalik muul viisil parkida. Korteriühistu juhatuse kinnitusel on linnaosavalitsusega suusõnaline kokkulepe, mille kohaselt võivavad sõidukid nimetatud kohas ja viisil parkida. Lisaks sõiduk oli pargitud tee osale, mida jalakäijad suures osas ei kasuta. Seega ei ole see tegelikult kõnnitee, vaid pigem sõidutee ning juhinduda tuleb
Liikluskorraldusvahendi puudumine on väheoluline, kuna piirkonnas puuduvad võimalused kõiki sõidukeid selleks „õiges“ ette nähtud kohas parkida. Kaebaja on seisukohal, et ametnik ei suuda üheselt tõendada, et sõiduk oli pargitud kõnniteele. 25.02.2016 määruse alusel jättis kohtuväline menetleja T.Tromp 16.02.2016 kaebuse läbi vaatamata. Määruse põhjendused olid kokkuvõtvalt alljärgnevad: 1) kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi saab vaidlustada üksnes VTMS § 545 nimetatud alustel (s.o sõidukit kasutas teine isik või enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest või kaebaja esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta); 2) kaebaja on rikkunud
lg 4 p 3 sätestatud nõudeid (parkida võib kõnniteel kohas, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend). Menetluses kogutud fotodega on tuvastatud, et sõiduk pargib kõnniteel ja sõiduki parkimise kohas puudub kõnniteele parkimist lubav liikluskorraldusvahend; 3) antud kohas kõnnitee on tähistatud kohustusmärgiga 435 „Jalgratta – ja jalgtee“, mis paigaldati Tallinna Transpordiameti tellimusel AS Signaal poolt 01.12.2014 ning sellest momendist Paldiski mnt 155 elamu esisel alal mootorsõidukiga liikumine on keelatud. Fotodega on tõendatud, et kohustusmärk 435 näitab selgelt ära, et tegemist on kõnniteega. Parkimine kõnniteel reguleeritakse liikluskorraldusvahenditega nr 575a, 861b, 861c, 863a ja 864b ja/või teekattemärgisega ning kuni sellised puuduvad, kõnniteele parkida ei tohi; 4)
sätestatu ei laiene kõnniteel parkimisele, kuna jalakäijate ja teiste sõidukite liikumist takistav parkimine on võimalik üksnes sõiduteel; 5) kohtuväline menetleja märkis, et kaebuse esitaja sõiduk ei ole
mõttes eritalituse sõiduk, mistõttu T.Tromp pidi järgima kehtiva seaduse nõudeid; 6) kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kui isik vaidlustab VTMS § 545 sätestatu muudel alustel, siis puudub vaidlustamiseks alus. 3 14.03.2015 esitas T.Tromp vastavalt VTMS §-le 76 kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. Kaebaja palub kohustada kohtuvälist menetlejat tegema asjas uus otsus ning väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu lõpetada. T.Tromp leidis, et ta on väärteokoosseisu puudumise kohta andnud kohtuvälisele menetlejale piisavalt selged ja konkreetsed põhjendused ja selgitused, tuues konkreetsed viited kehtivale seadusandlusele. Kaebaja leiab, et õueala
mõistes on nii sõidu- kui kõnnitee ja seal peatumiseks ja parkimiseks kehtivad
Liiklusmärk nr 435 kehtib sirgjooneliselt ega hõlma sellega külgnevad alasid, kus on liiklus reguleeritud vastavalt
Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametil puudub volitus liiklusmärgiga 435 tähistatud alal liiklusjärelevalve teostamiseks. Kaebaja hinnangul kõnnitee olemasolu ei ole võimalik tuvastada, kuna kõik on ühtlaselt lumega kaetud. Kokkuvõttes T.Tromp asus seisukohale, et demokraatlikus riigis on
21.03.2016 määruse alusel jättis kohtuvälise menetleja juht T.Trombi 14.03.2016 kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele VTMS § 77 lg 2 alusel rahuldamata. Määruse põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad: 1) Kehtiva liikluskorralduse kohaselt Paldiski mnt 155 elamu esisel alal on mootorsõiduki liikumine (sh parkimine) keelatud. Kaebajale on nimetatud selgitus esitatud juba ka varasemalt kohtuvälise menetleja juhi 8.04.2015 määruses nr S-3/860-2.
§-s 64 sätestatu ei laiene kõnniteel parkimisele. 2) 16.01.2016 kell 11:37 toime pandud rikkumine on tõendatud fotodega ning lumekatte olemasolu ei vabasta mootorsõiduki eest vastutavat isikut vastutusest. 3) Kuna Paldiski mnt 155 hoone esisel alal ei tohi mootorsõiduk üldse liikuda (s.h. parkida), on rikkumise toimepanemine tõendatud ning kaebaja taotlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamiseks ning uue otsuse tegemiseks ei ole põhjendatud. Tauno Tromp esitas kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja juhi tegevusele, mille kohaselt taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses T.Tromp selgitab, et Paldiski mnt 155 esisele teele on ehitatud madaldatud serv, mis võimaldab autodel selle kaudu ilma takistusteta siseneda majaesisele teele, seda juba üle 20-ne aasta. Liiklusmärk nr 435 on paigaldatud umbes 5 meetrit teelt eemal, kuid selle ümber on võimalik vasakult sõita ja niipidi jõuda väidetava rikkumise kohale. Lisaks kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et liiklusmärgiga nr.573 „Õueala“ on reguleeritud mitte üksnes Paldiski mnt 155 esine tee, vaid hõlmab ligi 3-400 meetri ulatuses Paldiski mnt 157 kuni Paldiski mnt 163 maja esiste teede liikluskorraldust. Juhindudes KrMS § 7 sätestatud põhimõttest ja tee iseärasusest lähtuvalt ei ole mõjuvat põhjust, miks ei ole tee, mis kulgeb paralleelselt liiklusmärgiga nr.435 reguleeritud teega ja parkimisteega, õueala, seda enam, et muul viisil, kui
Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttest lähtuvalt tuleb samuti Paldiski mnt 155 esine muu tee, kui liiklusmärgiga nr.435 reguleeritud tee lugeda õuealaks, kuna selline regulatsioon on sellel kehtinud juba üle 15-ne aasta. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebuse, väärteoasja materjalide ja kohtuvälise menetleja juhi seisukohtadega ning juhindudes VTMS §-st 79, asub seisukohale, et T.Tromp poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. 4 VTMS § 78 lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. VTMS § 78 lg 2 p 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada kaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. Tauno Tromp kaebus on esitatud 04.04.2016, kohtuvälise menetleja juhi poolt 21.03.2016 välja saadetud määruse oli ta erinevate asjaolude tõttu kätte saanud 24.03.2016. VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. VTMS § 79 lg 3 p 1 – 3 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades: jätta kaebuse rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. VTMS § 541 lg 1 p 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võib kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale (edaspidi mootorsõiduki eest vastutav isik), kui teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et hoiatustrahv määratakse isikule, kes oli mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal. Seega võimaldab seadus määrata hoiatustrahvi ka juhul kui menetlejale ei ole rikkumise toime pannud isik teada. Kohus leiab, et 16.01.2016 toimepandud liiklusrikkumise puhul kohaldatud kirjaliku hoiatamismenetluse eeldused on täidetud. Parkimisnõuete rikkumised Tallinnas on sagedased, mistõttu sõiduki omanikule määratava hoiatustrahvi eesmärk on mõjutada isikut oma sõidukil silma peal hoidma ning võimaluse piires sellega toimepandavaid rikkumisi vältima. Kuna järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik mootorsõiduki juhti kohe tuvastada, fikseeriti rikkumine vastavalt nõetele (rikkumine jäädvustati fotol, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht). Liiklusseaduse § 20 lg 4 p 3 kohaselt asulas tohib alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta Bkategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Toimikus olevate fotodega on tõendatud, et mootorsõiduk BMW reg.nr XXX pargib nelja rattaga kõnniteel ja sõiduki parkimise kohas puudub kõnniteele parkimist lubav liikluskorraldusvahend. Kaebaja ei ole ka vaidlustanud asjaolu, et just tema on parkinud fotodel oleva mootorsõiduki.
p 25 järgi kõnnitee on jalakäija ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud tee osa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega. Fotodega on tõendatud, et kõnnitee asub sõiduteest eraldi ja sõiduk ei ole pargitud sissesõiduteele. Samas on selgelt tuvastatav, et kõnniteele ei ole liikluskorralduslikult rajatud sõidukite parkimise kohti. 5
lg 4 p 3 sätestab kõnniteel parkimise korra, mille järgi parkimiskorda täpsustava liikluskorraldusvahendi puudumisel kõnniteel parkimine ei ole lubatud. Kõnniteele parkimist ei õigusta liikluse mittetakistamine ja piirkonnas parkimiskohtade puudumine. Parkimine kõnniteel reguleeritakse liikluskorraldusvahenditega nr 575a, 861b, 861c, 863a- 864b ja/või teekattemärgisega. Selliseid liiklusmärke ega teekattemärgist sõiduki parkimise kohas ei ole, mille tõttu puudus T.Trombil õigus parkida sõidukit kõnniteel.
sätestab, et eritalituse sõidukid võivad kõrvale kalduda liiklusreeglite täitmisest. Kaebuse esitaja sõiduk ei ole eritalituse sõiduk. Arvestades, et menetlusaluse isiku käitumine ei olnud kooskõlas
lg 4 p 3 sätestatuga, on rikkumine õigesti tuvastatud ning Tauno Trompi poolt toimepandud väärtegu on tõendatud. T.Tromp taotleb kohtult kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Seega taotletakse väärteomenetluse lõpetamist olukorras, kus väärteomenetlus lõppes juba kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamisega. Seadusandja on lähtunud antud juhul asjaolust, et kirjalikku hoiatusmenetlust kohaldatakse nn massväärtegude puhul, kus teo toimepanemine tuvastatakse lihtsustatud korras ja teabe salvestamise teel ning hoiatustrahv määratakse isikule, kes on sõiduki registrijärgne omanik, kes saab vaidlustada hoiatustrahvi vaid VTMS § 545 lg 3-6 märgitud alustel. Kohus märgib, et VTMS § 541 korras määratud hoiatustrahvi puhul otsust ei koostata ja seega ei ole ka võimalik seda tühistada ja väärteomenetlust lõpetada, kohtu pädevuse sätestab VTMS § 79. Kohus leiab, et kaebuse esitajale hoiatusmenetluses määratud trahvi alused on õiguspärased ja menetleja ei ole oma tegevusega menetlusnorme rikkunud. Samuti kohus ei ole tuvastanud, et kohtuväline menetleja oleks väärteomenetluse seadust valesti kohaldanud ning seega puudub alus VTMS § 79 lg 3 p 2 või 3 nimetatud lahendi tegemiseks. T.Trompi kaebus tuleb jätta VTMS § 79 lg 3 p 1 alusel rahuldamata. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.