4-16-2171/6

4-15-6173 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-2171 Kohtunik Julia Vernikova Menetlustoiming Jevgeni Tverdohlebovi kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja juhi – PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanema Jaanika Soo määruse 17.03.2016 peale väärteoasjas nr
2. RESOLUTSIOON Jätta Jevgeni Tverdohlebovi kaebus rahuldamata. Määruse koopia saata kohtuvälisele menetlejale ja kaebuse esitanud isikule. Määrus ei kuulu VTMS § 191 p 12 alusel edasikaebamisele. 1 Asjaolud ja kaebuse sisu
3. septembril 2014 alustati väärteomenetlust nr 2317,15,009444 KarS § 262 lg 1 tunnustel selle kohta, et 12.09.2015 kell 12.25 sõiduki Subaru registreerimisnumbriga XXXjuht sõimas Tallinnas Tammsaare tee 137 maja juures liiklussituatsioonis tekkinud konflikti käigus Jevgeni Tverdohlebovit kolmandate isikute juuresolekul. Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna väärteomenetleja Signe Kaselo lõpetas 10.03.2016.a. väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Määruses leidis väärteomenetleja, et väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid ja tegemist on teatud intensiivsuse piire ületava ründega teiste isikute rahu või avaliku korra vastu laiemalt. Iga pisirikkumist ei ole õige käsitleda väärteona KarS § 262 mõistes. Antud juhtumis tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et septembris 2015 aadressil Tammsaare tee 137 hoone juures kahe autoomaniku vahel sõiduõiguse üle vaidluse käigus tekkinud kokkupõrke tunnistajana ei kuulnud ta sõiduauto Subaru roolis oleva vanema naisterahva suust teise autojuhi aadressil ebatsensuurseid sõnu, kogu jabur olukord ajas teda hoopis naerma. Lähtuvalt põhimõttest, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning objektiivse ja igakülgse uurimise nõudest ei ole aga võimalik teha käesolevas väärteoasjas otsust üksnes juba kogutud tõendite põhjal, antud hoonel turvakaamerad puuduvad, mistõttu tuleb väärteomenetlus vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 lõpetada väärteo tunnuste puudumise tõttu. 14.03.2016.a. esitas Jevgeni Tverdohlebov kaebuse väärteomenetluse lõpetamise määruse peale. Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanem Jaanika Soo jättis 17.03.2016.a. väärteomenetluse lõpetamise määruse muutmata ja J. Tverdohlebovi kaebuse rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juhi määruse kohaselt on avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumised toodud KorS (Korrakaitseseadus) §-s
4. KorS § 54 lg 1 p 2 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Siiski tuleb arvestada, et KarS § 262 objektiivne koosseis on sõnastatud abstraktselt ning selle ülemäära lai tõlgendamine võib viia õiguskindluse põhimõtte rikkumiseni. Seega peab tegemist olema teatud intensiivsuse piiri ületava ründega teiste isikute rahu või avaliku korra vastu laiemalt. Karistusõiguslik sekkumine peab sellistel juhtudel lähtuma ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu. Sellisteks tegudeks võivad olla näiteks lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. Väiksemate rikkumiste korral, mille puhul rünnak tavade ja heade kommetega kindlaksmääratud avalikule korrale pole ilmselge, tuleks isik vastutusele võtta üksnes siis, kui tema käitumises esineb eksimusi kirjutatud reeglite vastu. Tuleb aga arvestada, et iga pisirikkumist ei ole õige käsitleda väärteona KarS § 262 mõistes. Väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid ja tegemist on teatud intensiivsuse piire ületava ründega teiste isikute rahu või avaliku korra vastu laiemalt. Väärteomenetluses ülekuulatud tunnistaja M. Smirnovskaja andis ütlusi, et kahe autojuhi vahel toimunud konflikt teda ei häirinud, vaid tegemist oli naljaka arusaamatusega. Kõnesalvestiselt kostub politseisse helistanud Jevgeni Tverdohlebovi naer toimunud situatsioonis, mis annab tunnistust, et ka tema ise võttis situatsiooni naljana. Menetluse käigus ei tuvastatud kõrvalisi isikuid, keda avalikus kohas toimunud konfliktsituatsioon oleks häirinud, seega puudub KarS § 262 koosseis. 2 Jevgeni Tverdohlebov ei nõustunud eelpool kirjeldatud määrusega ning esitas kaebuse kohtule VTMS § 78 lg 1, 3 korras, seejuures leidis kohus, et kaebus oli esitatud puudustega, nende kõrvaldamiseks oli kaebajale antud tähtaeg, millega kohustas teda vastavalt VTMS § 78 lg 4 saatma kaebuse kohtuvälise menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. J. Tverdohlebovi kaebus koos väärteoasja materjalidega saabus kohtusse 06.04.
5. Kaebuses märgitakse, et väärteomenetlus lõpetati põhjendamatult. Sõiduki Subaru juht nimetas J. Tverdohlebovit „idioodiks“, seega rünnak oli suunatud konkreetselt kaebaja vastu. Samuti on jäetud arvestamata, et lindistuselt kostnud naer leidis aset enne seda, kui Subaru juht väljus autost ja hakkas käituma agressiivselt. Kaebaja ei leia, et tegemist oli naljaka situatsiooniga, mida tõendab eelkõige tema poolt politseisse pöördumine avaldusega väärteomenetluse alustamise kohta. Kohtumääruse põhjendused. Tutvunud Jevgeni Tverdohlebovi kaebusega ning uurinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et väärteoasja menetlenud ametnik Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna väärteomenetleja Signe Kaselo on põhjendatult lõpetanud väärteomenetluse nr 2317,15,009444 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel isiku (XXX) teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal, sest vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-dele 3-7 peab kohtuväline menetleja väärteoprotokollis märkima, millistele tõenditele tuginevalt loeb ta väärteo tuvastatuks. Käesolevas väärteoasjas on tõenditena tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused, kõnesalvestis ja sündmuskoha skeem. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tekkis kahe sõiduki juhi vahel, kelleks olid kaebaja ja XXX konflikt liikluses osalemise pinnal, nimelt kes kellele pidi andma võimaluse teineteisest möödasõitmiseks. J. Tverdohlebovi ütlustest nähtuvalt sõitis talle Tammsaare tee 137 hoone juures vastu sõiduk Subaru selliselt, et takistas J. Tverdohlebovil jätkata liikumist ning palvele tagurdada läbisõidu vabastamiseks keeldus seda tegemast. J. Tverdohlebov tuli autost välja, hoiatas, et kutsub politsei, Subaru juht sellele ei reageerinud, vaid nimetas J. Tverdohlebovit „idioodiks“ teiste inimeste juuresolekul. Subaru juht XXXandis ütlusi, et tema soov oli parkida Tammsaare tee 137 hoone juurde, milleks ta näitas vasakut suunatuld ning alustas juba parkimismanöövrit, kui järsku teine sõiduk sõitis talle ette, juht tuli autost välja, samal ajal samas autos viibinud naine istus rooli ja sõitis rahulikult eemale, vabastades sellega tee parkimiseks. Peale seda XXX parkis auto ära ja läks minema. Tunnistaja XXX, kes nägi kirjeldatud liiklussituatsiooni pealt, andis ütlusi, et Tammsaare tee 137 juures sattusid vastastikku kaks sõidukit ning keegi neist ei olnud nõus teed andma. Ühe sõiduki juht meesterahvas otsustas kutsuda välja politsei. Pärast seda, kui Subaru parkis ära ning sealt väljus naisterahvas, hakkas meesterahvas temaga riidlema, mille käigus nimetas naisterahvas teda „idioodiks“ ja läks minema. 3 Vaidlust ei ole selle üle, et kahe isiku vahel tekkinud konflikt leidis aset avalikus kohas, samuti on üheselt tuvastatud, et konfliktis osalenud ühe poole rahu häiriva käitumise tähenduses võib rääkida vaid solvamisest, kuna vägivaldsele tegevusele viitavaid tunnuseid ei ole esinenud kummalgilt poolelt. Kaebaja on ise nõustunud sellega, et sõna „idioot“ ei ole ebatsensuurne, kuid pidanud seda ometi ennast solvavaks. Samas on kohus seisukohal, et J. Tverdohlebovi suhtes kõlanud sõna „idioot“ arutatava asja kontekstis ei saa hinnata solvanguna selle mõiste tähenduses. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet ja väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga, näiteks näkku sülitamine. Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, näiteks isiku välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, tema elukutse alavääristamises jne. Kohus märgib, et konkreetsest liiklussituatsioonist tuleneva isiku suhtes solvava iseloomuga sõna kasutamine on tingitud pigem emotsioonide ülemäärase väljendamise soovist, mitte aga kavatsusest alandada J. Tverdohlebovi inimväärikust. Peale selle peab isiku tegevuse KarS § 262 järgi kvalifitseerimaks avalikus kohas toimunud solvamist käsitlema lahutamatult teistest asjaoludest, mille pinnalt oleks võimalik rääkida avaliku korra rikkumisest. KarS § 262 alusel karistamine eeldab lisaks avalikus kohas toimepanemisele selle tuvastamist, kuidas objektiivselt avalikku korda rikuti. Pelgalt fakt, et tegu pandi toime avalikus kohas, ei saa endaga kaasa tuua isiku teo kvalifitseerimist avaliku korra rikkumisena (RKKKL nr 3-1-1-93-14). Kohtuväline menetleja on põhjendatult viidanud kohtupraktikas kinnistunud arusaamale, mida on Riigikohtu kriminaalkolleegium samuti korduvalt märkinud, et väärteona on võimalik käsitada vaid selliseid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid. Kohus leiab, et arutatavas väärteoasjas ei ole taolist tuvastamist leidnud. Sõna „idioot“, isegi juhul, kui seda lugeda solvamisena, oli suunatud konkreetsele isikule, s.o kaebajale ning sellega ei olnud teiste isikute rahu, turvalisust, elu ega tervist häiritud. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud teiste asjasse puutumatute isikute olemasolu, kes oleksid kaasatud konflikti lahendamisse. Kohus märgib, et isegi kaebaja naine, kes viibis koos temaga autos ning kes konflikti käigus istus rooli, tagurdas ja võimaldas ometi V. Terehhoval parkimismanöövri lõpuni sooritada, ei ole avaldanud, et tema mehe ja V. Terehhova vahel tekkinud sõnavahetus oleks rikkunud tema rahu ja õiglustunnet, vastasel juhul ei oleks ta teinud kõik võimaliku, et liiklusvaidluse ära lahendada. Tunnistaja XXX hinnangul oli tegemist naljaka situatsiooniga, mis mitte üksnes ei häirinud teda mitte mingil moel, vaid lõbustas. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja on jõudnud õigele järeldusele, et väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus peab lisaks eelpool mainitule vajalikuks märkida, et liikluses osalejad peavad austama üksteist. Arvestades liikluses tekkida võivate probleemide eripära, tuleb nende lahendamisel käituda lugupidavalt ning mitte oma sõiduõigust kellelegi peale suruma. J. Tverdohlebovi enda poolt joonistatud skeemi kohaselt oli sündmuskohal võimalik V. Terehhova sõidukist ümber sõita, mida ilmselt tegid ka teised sõidukid, mis jäid J. Tverdohlebovi sõiduki taha. Ka J. Tverdohleboviga koos olnud naine andis ometi teisele sõidukijuhile võimaluse oma auto ära parkida. Seega on kohus seisukohal, et konflikti initsiaatoriks võib lugeda hoopiski J. Tverdohlebovit ennast, kes teise liikleja suhtes lugupidava suhtumise korral oleks võinud vaieldava olukorra lahendada soodsamate vahenditega, arvestades seejuures ka asjaolu, et Subaru juhi näol oli tegemist eaka naisterahvaga. 4 Eeltoodu alusel leiab kohus, et Jevgeni Tverdohlebovi kaebus tuleb ülaltoodud põhjendustel jätta rahuldamata. Kohus juhindub VTMS §-st
6. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Julia Vernikova 5