lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 2 (kuni 30.09.2015 kehtinud redaktsioon) sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
p 2 (01.10.2015 jõustunud redaktsioon) sätestab, et laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Gümnaasiumi lõputunnistuse kohaselt lõpetas hageja xx.xx.xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx. xxxxx xxxxxxxx teate kohaselt on hageja immatrikuleeritud alates xx.xx.xxxx õppe lõpukuupäevaga xx.xx.xxxx filosoofiateaduskonna kirjanduse ja kultuuriteaduste
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel 2 eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, so alates xx.xx.xxxx.a. kuni xx.xx.xxxx 195 eurot ning alates xx.xx.xxxx 215 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alla miinimummäära, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 207 eurot igas kuus alates xx.xx.xxxx kuni K 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx.
lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest.
sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja taotlus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamata jätmisele ajaperioodi xx. xxxxx xxxx kuni xx. xxxxxxxxx xxxx eest summas 192 eurot. Hageja on taotlenud ajaperioodi xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx eest elatise väljamõistmist summas 768 eurot, mis on arvestuslikult (768:12=64) 64 eurot kuus. Ajaperioodi xx. xxxxx xxxx kuni xx. xxxxxxxxx xxxx eest on elatis (3x64=192) 192 eurot, mis ei kuulu väljamõistmisele, kuna
p 2, mis sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab kõrgharidust, kehtib alles alates xx.xx.xxxx. Seega puudub hagejal seaduslik alus nõuda elatist ajaperioodi xx. xxxxx xxxx kuni xx. xxxxxxxxx xxxx eest, summas 192 eurot. Ajaperioodi xx.xx.xxxx kuni xx.xx xxxx eest kuulub väljamõistmisele elatis 2015 aasta jaanuari eest (64:31x8=16,52) 16,52 eurot ja ajaperioodi 01.02.2015 kuni 30.06.2015 eest (5x64=320) 320 eurot. Ajaperioodi oktoober 2015 kuni detsember 2015 eest kuulub kostjalt väljamõistmisele (3x64=192) 192 eurot ja jaanuari 2016 eest (64:31x23=47,48) 47,48 eurot.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.