Hageja soovib hinda alandada 1500 euro ulatuses. Hageja esitas alternatiivselt ka kahjuhüvitamise nõude
Hageja on mittetöökorras ahju tõttu kandnud kahju 1500 eurot.
Kostja on müügilepingu p-s 2.4.3 ostjale (hagejale) kinnitanud, et ahi on töökorras. M.M.i ütlustest nähtuvalt oli ahi täiesti amortiseerunud ning kasutamisel ohtlik. Samas seisundis oli ahi ka mõni kuu varem. Ahju võib puhastada tahmaimuriga, töökorras ahju see ei kahjusta, küll aga võib hakata lagunema amortiseerunud ahi. Seaduse kohaselt on kohtul diskretsiooniõigus otsustamaks kohase ja mittekohase täitmise väärtusi. Kohus oli seiskohal, et korteriomandi turuväärtus oli 33 000 eurot, sest hageja võõrandas korteriomandi 2014. a septembris nimetatud hinnaga. Hageja ei teinud vahepeal korteris remonti ega parendanud seda kuidagi, vaid müüs korteriomandi edasi samas seisundis nagu ta selle kostjalt vähem kui kaks kuud varem vastu võttis. Puudusega korteri väärtus on asjaoludest nähtuvalt 31 500 eurot, sest L.A. ütluste kohaselt maksis S. V.l 1500 eurot selle eest, et korteris olnud ahi ei olnud töökorras. Müügihinda alandati sellega 1500 euro võrra.
lg 1 kohaselt on kostjaga sõlmitud müügitehingu alandatud hind (31 500×25 000÷33 000) 23 863,64 eurot. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt hinna alandamist (25 000–23 863,64) 1136,36 euro ulatuses. Olukorras, kus hageja on kostjalt 25 000 euro eest omandatud korteri vähem kui kaks kuud hiljem võõrandanud 33 000 euro eest, ei teeni hinna alandamine enam selle eesmärki, milleks
Kostja ei ole kohustunud võimaldama hagejal saada korteri vahetust edasimüümisest 8000 euro suurust tulu. Kostja on hagejale üle andnud korteriomandi, mille turuväärtuseks ilmnes 33 000 eurot, 25 000 euro eest. Kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust anda üle korter, milles on töökorras ahi. AS Pindi Kinnisvara hindamisakti kohaselt on korteriomandi turuväärtus 29 000 eurot puudusteta korteri puhul ja 27 000 eurot juhul, kui korteris olevad küttekolded ei ole töökorras. Hageja ja M.A. leppisid kokku, et alandatud müügihind on 31 500 eurot. Hageja nõue alandada kostjale makstud hinda 25 000 eurot veel 1136,36 euro võrra, on vastuvõtmatu nii hea usu põhimõttest (
lg 2) lähtuvalt kui ka
lg 5 tõlgendamisest vaidluses: kostja on võõrandanud korteriomandi oluliselt alla puudusega asja turuväärtuse, mis võimaldas hagejal lühikese aja jooksul müüa korter edasi 6500 euro (8000-1500) võrra kallimalt, ning sellega on kostja oma kohustuse rikkumise hageja ees heastanud. Hageja nõue
lg 1 alusel, s.o kahju hüvitamiseks 1500 euro väljamõistmiseks, jääb rahuldamata tulenevalt
lg-st 5: hageja võõrandas kostja poolt puudusega müüdud asja oluliselt kallimalt ja 1500 euro suurusest hüvitisenõudest tuleb maha arvata hageja kasu, mille hageja sai hinnavahest, s.o 8000 eurot (33 000–25 000). Nimetatud summa katab kahjuhüvitisena nõutava summa. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Kostja kinnitas lepingus, et korteris olev ahi on töökorras, kuid ahi ei olnud töökorras; 3) ületas kohus diskretsiooniõigust otsustamaks kohase ja mittekohase täitmise väärtusi. Kohtul on diskretsiooniõigus kohase ja mittekohase täitmise väärtuste kindlaksmääramiseks juhul, kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi täitmise aja seisuga ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata (
Antud juhul puudub kohtul diskretsiooniõigus kohase ja mittekohase täitmise väärtuste kindlaksmääramiseks, kuna AS Pindi Kinnisvara eksperthinnanguga on need väärtused täitmise aja seisuga kindlaks määratud. Kohus on jätnud AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangu hindamata ning ei ole ka põhjendanud, miks ta seda tõendit ei arvesta. Mittekohase täitmise väärtuse määramisel on põhjendamatu lähtuda hageja poolt asja edasisel võõrandamisel ostjale hüvitatud 1500 eurost. Õiguslikult põhjendatud on lähtuda AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangus kohustuse täitmise aja seisuga määratud korteriomandi väärtusest puuduseta 29 000 eurot ja puudusega 27 000 eurot ning müügihinnast 25 000 eurot. Seega on kostjaga sõlmitud müügitehingu alandatud hind
Hagejal on õigus nõuda müügihinna alandamist 1724,14 euro ulatuses; 4) ei ole alust jätta hagi rahuldamata vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Asjaolu, et hageja müüs korteriomandi kaks kuud hiljem kallimalt edasi, ei loo iseseisvat alust, et korteriomandi kallimalt võõrandamise arvel leiab taastamist pooltevaheline kohustuste tasakaal. Hagejal oli peale korteriomandi omandamist piiramatu õigus omandatud vara vallata, kasutada ja käsutada ning seda ei ole piiratud kostja õigustega; 6) on alternatiivselt hagejal kostja poolt lepingust tuleneva kohustuse rikkumisest tekkinud kahju 1500 eurot
Peale asja omandamist hageja poolt asjast saadud kasu või vilja ei ole õiguspärane lugeda kostja tekitatud kahju hüvitise katteks, kui selles ei ole poolte vahel kokku lepitud. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik ja lepingu rikkumise korral on õigus rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid rakendada, sh nõuda kahju hüvitamist. Vaidluse asjaoludel puudub alus
lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangust nr 386106 (tl 30-54) nähtuvalt oli vaidlusaluse korteriomandi turuväärtus 28.07.2014 29 000 eurot eeldusel, et küttekolded olid töökorras, ja 27 000 eurot eeldusel, et küttekolded ei olnud töökorras. Muid tõendeid vaidlusaluse korteriomandi kohase ja mittekohase täitmise väärtuste kohta ei ole esitatud. Kuivõrd kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kindlaks kohustuse täitmise aja seisuga ning hageja on nimetatud väärtused tõendanud AS Pindi Kinnisvara eksperthinnanguga, siis puudus maakohtul seadusest tulenev alus lähtuda korteriomandi kohase ja mittekohase täitmise väärtuste kindlaksmääramisel müügihinnast, millega hageja müüs korteriomandi 24.09.2014 müügilepinguga M.A.le (33 000 eurot).
lg 1 kolmandast lausest tulenevat diskretsiooniõigust kohase ja mittekohase täitmise väärtuste määramisel oleks maakohus saanud kohaldada siis, kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei oleks saanud täpselt kindlaks teha. Seega kohaldas maakohus
Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et 28.07.2014 müügilepingu järgne korteriomandi müügihind 25 000 eurot võib olla väiksem kui kohase täitmise väärtus ehk turuhind. Seega on
lg 1 kohaselt kostjaga sõlmitud müügilepingu alandatud hind järgmine: väärtus koos puudusega (27 000 eurot) x kokkulepitud müügihind (25 000 eurot) : väärtus ilma puuduseta (29 000 eurot) = 23 275,86 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt müügihinna alandamist 1724,14 eurot (25 000 eurot – 23 275,86 eurot). Maakohtu seisukoht, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hinna alandamist 1136,36 euro võrra, ei ole õige. 9. Maakohus jättis hageja nõude hinna alandamiseks rahuldamata, kuna see on
Maakohtu otsuse põhjendsute kohaselt müüs hageja korteriomandi vähem kui kaks kuud pärast 28.07.2014 müügilepingut 33 000 euro eest M.A.le ja sai edasimüümisest tulu 8000 eurot ning sellisel juhul ei teeni hinna alandamine enam selle eesmärki, milleks on pooltevahelise kohustuste tasakaalu taastamine. Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu. 5 Hea usu põhimõtte funktsiooniks on piirata lepingust või seadusest tulenevate õiguste kuritarvitamist. Õiguste kuritarvitamiste keeld tähendab hageja jaoks õiguste kaotamist juhul, kui alus õiguse kohaldamiseks tekib tema enda käitumisest või asjaolust, mille esinemise riski ta kannab. Asjaolu, et hageja müüs korteriomandi vähem kui kaks kuud pärast 28.07.2014 müügilepingut edasi ja suurema hinnaga, ei saa käsitleda õiguste kuritarvitamisena tema poolt. Antud juhul rikkus 28.07.2014 müügilepingut kostja ning hinna alandamise eesmärki silmas pidades ei saa lähtuda 24.09.2014 müügilepingus kokkulepitud korteriomandi hinnast. 10. Maakohus tugines hagi rahuldamata jätmisel ka
lg-s 5 sätestatule, mille kohaselt üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine pool oma kohustuse rikkumise heastas. Kostja ei ole omapoolset lepingu rikkumist heastanud ning heastamisena ei saa käsitleda hageja poolt korteriomandi võõrandamist M.A.le kallimalt võrreldes hinnaga, mille eest ta omandas korteriomandi kostjalt. Seetõttu on maakohus kohaldanud ebaõigesti
11.
lg 3 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt 1724,14 euro tagastamist (vt käesoleva otsuse p 8). Kuna hageja nõuab 1500 euro väljamõistmist, tuleb hageja nõue rahuldada 1500 euro ulatuses. 12. Seoses hagi rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hagejat esindas maa- ja ringkonnakohtu menetluses lepingulise esindajana A. Mark, kelle kulud tuleb kostjalt põhjendatud ja vajalikus ulatuses välja mõista. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude suuruse kindlakstegemine on kohtu diskretsiooniotsus ning seda ka juhul, kui kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline sellele vastu ei vaidle (TsMS § 175 lg 11). Seejuures on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peamiseks kriteeriumiks õigusabile kulunud aeg ja vaidluse keerukus, aga samuti hagi hind. Hageja lepingulise esindaja õigusabi tunnimäär 80 eurot on põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kulutanud õigusabile maakohtus kokku 15 tundi ja ringkonnakohtus kokku 5,5 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja koostanud hagiavalduse, määruskaebuse maakohtu 12.02.2015 määrusele, esitanud 08.07.2015 seisukohta kostja vastusele hagile ja 03.09.2015 seisukoha kostja vastusele, osalenud 26.10.2015 kohtuistungil (istungi kestus 2 tundi) ning esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et maakohus ei ole nõudnud hagejalt 08.07.2015 ja 03.09.2015 seisukohti ning seetõttu ei ole õigusabikulu nimetatud osas põhjendatud (kokku 3,5 tundi). Samuti ei ole põhjendatud õigusabikulu seoses hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega (kokku 1,5 tundi). Arvestades eelnevat on põhjendatud õigusabikulu maakohtus kokku 10 tunni ulatuses summas 960 eurot (10x80x20%). Õigusabikuludest ringkonnakohtus on põhjendatud kulud kokku 3 tunni ulatuses, s.o 288 eurot (3x80x1,2). Maakohtu otsusega tutvumine on hõlmatud apellatsioonkaebuse koostamisega ning põhjendatud ei ole kulu seoses vastuse koostamisega kostja vastusele. Kokku on hageja õigusabikulud põhjendatud 13 tunni ulatuses, s.o 1248 eurot (960+288), mis tuleb kostjalt välja mõista. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu kokku 400 eurot ja määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot, kokku 450 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 1698 eurot (1248+450). 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.