KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2016. a Tartu Tsiviilasja number

) § 150 lg-st 2, mille kohaselt on juhul, kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, isik ka pärast

§ 150

lg-s 1 sätestatud 3 aastast aegumistähtaega möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Nii omandiõigusest tuleneva omandi väljaandmisnõude kui ka perekonnaõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest.

1. aprilli 2015 menetlusdokumendis taotleb hageja asjaõigusseaduse (AÕS) § 88 lg 2 alusel tema poolt tehtud parenduste, s.o metallpostidel oleva plekk-katusega küttepuude varjualuse ja metallpostidega võrkaida, äraviimist kinnistult. Kuna hageja saab neid materjale kasutada mujal, siis on ta nõus loobuma hüvitisest teiste tööde eest. Kui kohus leiab, et parenduste äravõtmine ei ole võimalik enne Piret Kanguri ja kostja vahel sõlmitud kinkelepingu tühiseks tunnistamist, palub hageja kinkeleping tühiseks tunnistada käesoleva menetluse raames.
2. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et nõue on aegunud. Kinnistusraamatu andmete mitteteadmine ei õigusta nõude esitamist hilinemisega. Kingitud kinnistu ei kuulunud hageja ja P. Kanguri ühisvarasse. Hageja ei teinud hagiavalduses nimetatud töid (nt maja ühendamine kanalisatsiooni ja veevärgiga), mille tegemise eest hüvitist nõuab. 2 MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus jättis
4. septembri 2015 otsusega hagi kahju hüvitamise nõudes rahuldamata ning hageja nõude parenduste eemaldamiseks ning tehingu tühiseks tunnistamiseks menetlusse võtmata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt riigituludesse välja menetluskulu 200 eurot, millest tuleb tasuda viivist kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulu tuleb tasuda 60 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus leidis, et nõue on aegunud. Hageja on esitanud kostja vastu alusetu rikastumise nõude VÕS § 1042 lg 1 alusel.

§ 151

lg 1 esimese lause kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja on ise märkinud, et ta sai kinnistu kinkimisest kostjale teada

1. mail
2. Hagi on esitatud
3. aprillil 2014, seega enam kui kolm aastat päras kinnistu kinkimisest teadasaamist. Seetõttu leidis maakohus, et alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu on aegunud. Hageja viidatud

§ 150lg 2 ei kohaldu, kuna säte reguleerib kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumist. Maakohus jättis Ts

MS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata hageja

1. aprilli 2015 menetlusdokumendis (tl 91–93) esitatud täiendavad nõuded, s.o kinnisasjale tehtud parenduste eemaldamise nõue AÕS § 88 lg 2 alusel ning kinkelepingu tühiseks tunnistamise nõue, kuna hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. AÕS § 88 reguleerib kulutuste hüvitamist ebaseaduslikule valdajale. Sätte kohaldamise eelduseks on asjaolu, et hageja oli kulutuste tegemise ajal asja ebaseaduslik valdaja ning kostja asja omanik. Hageja õigus asja vallata tulenes kokkuleppest endise abikaasaga, mistõttu ei saa hageja esitada kostja vastu nõuet AÕS § 88 lg 2 alusel. Kinnistu kuulus hageja abikaasale enne nende abiellumist. Kinnistut ei ole kohtu poolt abikaasade ühisvaraks tunnistatud. Kuna abiellumise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 15 lg 1 alusel kuulus vaidlusalune kinnistu hageja abikaasa lahusvara hulka ning hageja ei ole esitanud nõuet tunnistada vaidlusalune kinnistu PKS § 14 lg-s 2 toodud asjaoludel abikaasade ühisvaraks, ei saa hageja nõuda tehingu tühiseks tunnistamist, põhjusel et kinnistu võõrandamiseks puudus hageja nõusolek. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Hagejalt tuleb TsMS § 190 lg 4 alusel mõista riigituludesse välja riigilõiv 200 eurot, mille tasumisest hageja menetlusabi korras vabastati. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning saata asi tagasi samale maakohtule sisuliseks lahendamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus eiranud nii

§ 150lg 2 ja 3 nõudeid, kui ka Riigikohtu 2.

juuni 2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10 antud suuniseid, mille kohaselt juhul, kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul kahju tekitamise tõttu rikastunud, on ta ka pärast 3-aastast aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi.

§ 150lg 2 annab lepinguvälise kahju hüvitamise nõude kõrvale täiendava nõude.

Tegemist on õigusvastasest kahju tekitamisest tuleneva nõudega, mille sisuks on alusetust rikastumisest saadu väljaandmine, kusjuures see nõue tekib siis, kui õigusvastaselt kahju tekitamise nõue ise on

§ 150lg 1 järgi aegunud.

Selle eeldused on lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega samad, st kohustatud isik peab (erinevalt alusetust rikastumisest tulenevatest nõudest) üldjuhul olema käitunud õigusvastaselt ja olema selles süüdi, kannatanu aga saanud kahju (VÕS § 1043 jj). Seega tuleb kohtul esmalt teha nõue kindlaks üldiste deliktiõiguslike sätete järgi. Muuhulgas tuleb kindlaks teha, kas kannatanu on saanud kahju. Maakohus oleks pidanud välja selgitama, millal väidetav kahju põhjustanud tegu 3 toime pandi ja kui tegu oli toime pandud 10 aastase aegumistähtaja sees, seejärel oleks maakohus pidanud tuvastama, kas kostja on õigusvastase ja süülise teoga hagejale kahju tekitanud ning hageja arvel rikastunud. 5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt on maakohus aegumise kohaldamisel tuginenud

§ 151

lg-le 1, mitte

§-le

1. Kostja ei ole tekitanud oma õigusvastase käitumisega hagejale kahju ning nimetatud asjaolu ei nähtu ka kohtule esitatud nõudest. Hageja tolleaegne abikaasa P. K. kinkis
2. mail 2006 talle lahusvarana kuulunud XXX kinnisasja kostjale. Hagiavalduses esitatud asjaoludel on välistatud kostja poolt kahju õigusvastane tekitamine ning kohus on asjakohaselt tuginenud

§ 151lg-le 1.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saadab tsiviilasja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Maakohus tegi hageja nõude suhtes TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsuse ning leidis otsuse resolutsiooni p-s 1, et hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Otsuse põhjendavas osas käsitles maakohus hageja nõuet kui üksnes alusetu rikastumise sätete alusel esitatud nõuet. Maakohus oli seisukohal, et hageja on esitanud kostja vastu alusetu rikastumise nõude VÕS § 1042 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsuse resolutsiooni ja põhjendava osa vaheline vastuolu nõude õigusliku aluse suhtes rikub menetlusõiguse norme. 8.

§ 151

lg 1 esimese lause järgi on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seega algab alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust. Oluline ei ole, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust (vt Riigikohtu 18.märtsi

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-14, p 12). Kostja tugineb aegumise vastuväite esitamisel sellele, et hagejale oli juba varem (
2. juulil 2011 esitatud hagiavaldusest lähtuvalt) praeguses hagis nimetatud asjaolud teada (tl 49). Maakohus leidis, et hageja nõue on aegunud. Maakohus oli seisukohal, et hageja on ise märkinud, et ta sai kinnistu kinkimisest kostjale teada
3. mail
4. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagi esitatud
5. aprillil 2014, seega enam kui kolm aastat pärast kinnistu kinkimisest teadasaamist. Maakohtu järeldus ei ole arusaadav: juhul, kui maakohus lähtus alusetu rikastumise nõude aegumistähtaja arvutamisel
6. maist 2011, ei olnud hageja nõue
7. aprilliks 2014 aegunud. Ringkonnakohus ei saa praegusel juhul asja suhtes teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uut otsust ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Hageja esitatud nõude aegumine sõltub selle õiguslikust alusest ning hageja esitatud nõudega seotud asjaoludest. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule hageja nõude aluse väljaselgitamiseks.
8. Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 4 5