lg 1 kohaselt lasub maksuhalduril uurimiskohustus, mille kohaselt peab ta maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusummade määramisel arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid.
lg 2 sätestatuga on talle selleks antud lai kaalutlusõigus otsustamaks kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, nende liigi ja ulatuse ning otsustamiseks kogutavate tõendite vajalikkuse üle. Maksukohustuslasele, tema äripartneritele ega ühelegi muule isikule pole seaduseandja ette näinud õigust otsustada selle üle, millised toimingud või tõendid on konkreetses maksuasjas asjakohased ja vajalikud ning millised seda pole. Maksuhalduri õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet ja dokumente lisaks kontrollitavale isikule ka kolmandatelt isikutelt, on kehtestatud
Esimesena osundatu kohaselt vabaneb kolmas isik andmete esitamise kohustusest üksnes juhul, kui tal on seadusest tulenev õigus seda teha. Vastavad juhud on ammendavalt üles loetud
lg 1 seitsmes punktis ning kaebajat on sellekohasest õigusest korralduses ka teavitatud. Tema puhul saaks kõne alla tulla ainult punktis kuus nimetatu, kuid ta ise pole sellele tuginenud ega väitnud, et ei saa maksuhalduri küsimustele vastata, sest see tähendaks enda õigusrikkumises süüdi tunnistamist. 2 6.
lg 2 näeb maksuhaldurile ette, kohustuse pöörduda maksukohustuslase poole enne, kui ta hakkab teavet nõudma kolmandalt isikult. Samas ei välista see kohustus aga otse kolmanda isiku poole pöördumist siis, kui maksuhaldur tahab kinnitust maksukohustuslase väidetele või kui tal on vaja asja õigeks lahendamiseks niisugust teavet, mida maksukohustuslasel olla ei saa. Vaidlustatud korralduse viited kontrollitava äriühingu maksumenetluses saadud dokumentide sisule lubavad selgelt järeldada, et antud juhul on vastustaja eelnimetatud nõuet järginud. Kuna nende dokumentide ja kaebaja vastava perioodi maksudeklaratsioonide andmed polnud kooskõlas, on igati põhjendatud, et tekkis vajadus täiendavate andmete ja dokumentide küsimiseks just kaebajalt. Käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimisel omavad tähtsust ka kauba päritolu ja liikumisega seonduvad asjaolud. Seetõttu võib varasemate tehingutega seotud teave olla vajalik ning selle nõudmist pole põhjust pidada kaebaja ülemääraseks tülitamiseks ega tema suhtes varjatud maksukontrolli läbiviimiseks. 7. Kaalutlusõiguse alusel langetatava otsustuse kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. HKMS § 158 lg 3 tulenevalt saab kohus uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal puudub. Haldusakti õiguspärasuse üldised eeldused on kehtestatud HMS §-s 54. Need nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vorminõuetega vastavuses. Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide saamiseks antava haldusakti täpsemad nõuded sisalduvad
Neis sätestatu kohaselt tuleb vormistada
sätestatud nõuetele vastav kirjalik korraldus, milles peab olema märgitud selle maksukohustuslase andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Vaidlusalune korraldus vastab neile nõuetele, sest selles on olemas kõik
lg-s 3 loetletud andmed, selgelt on ära nimetatud see äriühing, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse ning piisava arusaadavusega on põhjendatud ka seda, miks on teabe küsimine kaebajalt vajalik. Kuna maksumenetluses saadud andmed kontrollitava perioodi tehingute mahu ja rahalise suuruse kohta erinesid oluliselt neist, millised olid kirjas tema tehingupartneri käibedeklaratsioonidel, on igati mõistetav, et asja täielikuks ja õigeks lahendamiseks tahtis maksuhaldur saada täiendavat teavet. Kohtule esitatust ei nähtu ka seda, et saaks esineda haldusakti õiguspärasuse üldiste eelduste rikkumist. Kaebaja on küll viidanud neid sisaldavale seadusesättele, kuid pole oma etteheidet vähimalgi määral täpsustanud ega põhjendanud. 8. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt kaebuse esitamise eest tasutud 15 euro suurune riigilõiv HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.