lg 3 nõuet ja pani toime
Väärteo toimepanemine on väärteoprotokolli kohaselt tõendatud isikusamasuse tuvastamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, õiguste ja kohustuste ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik Ivar Voites oma süüd temale esitatud rikkumises. Menetlusaluse isiku sõnul sõitis ta koos sõbraga oma abikaasale vastu. Esialgu sõitis joobes sõber, kellele menetlusalune isik andis auto juhtida kuna sõber tundus toas kõndimise järgi otsustades kainem olevat. Kuna sõidu käigus sai Ivar Voites aru, et sõber ei oska sõita ja vingerdas tee peal, siis asus menetlusalune isik ise rooli. Sõita sai ta enne kinnipidamist umbes 3 kilomeetrit. Menetlusalune isik oli tarvitanud alates sama päeva lõunast viina ja õlut ning viimati umbes tund enne sõitma asumist. Ta mõistab, et rooli asumine ei olnud õige, aga samas oli naisel pikk tee koju tulla. Menetlusaluse isiku sõnul teadis ta juba hommikul, et peab hiljem naisele järele minema, kuid hakkas siiski lõunast alkoholi tarvitama. Esialgu ta mõtles, et helistab naabri juurest naisele, et ta otsiks endale auto, kuid ei teinud seda. Rooli asudes ta teadvustas endale, et on alkoholijoobes. Ivar Voitese sõnul satuks karistuseks aresti mõistmise ja juhtimisõiguse äravõtmise korral raskesse olukorda tema perekond, kuna ei oleks kedagi, kes neid transpordiks ning kes koduseid majapidamistöid teeks ja lapsi vaataks. Samuti oleks perel majanduslikult raske kui ta ei saaks tööle minna. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et rikkumine on tõendatud. Ivar Voites tuleb süüdi tunnistada
lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 30 päeva aresti ja juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Menetlusalust isikut on ka varem korduvalt karistatud sarnaste tegude eest nii väärteo- kui ka kriminaalkorras. Talle on kohaldatud aresti ja juhtimisõiguse äravõtmist ning kriminaalkorras ka üldkasuliku tööd. Viimane arest väärteokorras mõisteti 16.novembril 2015.a ehk seega mitte väga ammu. Tuvastatud joove jääb napilt alla kriminaalkorras karistatava joobe alampiiri. Menetlusalune isik teadis, et peab rooli asuma, kuid otsustas siiski alkoholi tarvitada ning seadis oma tegevusega ohtu ka teised isikud. Kohtu seisukoht Ivar Voitesele pannakse süüks
lg 3 sätestatud nõude rikkumist ja sellega
lg 2 sätestatud väärteo toimepanemist kuna ta 27.veebruaril 2016.a kella 22.43 ajal juhtis mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli enam kui 0,10 mg/l.
lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Ivar Voitese poolt 27.veebruaril 2016.a kella 22.43 ajal mootorsõiduki juhtimist seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli enam kui 0,10 mg/l kinnitavad järgmised tõendid: • menetlusaluse isiku enda ütlused, kus ta tunnistab alkoholi tarvitamist ning seejärel mootorsõiduki juhtimisele asumist; • tunnistaja P.T.ütlused, kust nähtub, et tema oli 27.veebruaril 2016.a politseiteenistuses, kui sai koos paarimehega kella 22.50 paiku juhtimiskeskuselt teate joobes juhi kinnipidamise kohta Tartumaal Vara vallas Vara-Pilpaküla tee
lg 3 sätestatud nõuet, milline rikkumine kujutab endast
Kohus leiab, et subjektiivsest küljest tegutses Ivar Voites
Ivar Voitese ütlustest nähtuvalt oli ta enne sõitma asumist tarvitanud mitme tunni vältel viina ja õlut ning sai aru, et on alkoholijoobes. Kuna karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on teda ka varem korduvalt karistatud alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimise eest, siis oli ta kahtlemata ka teadlik sellise tegevuse keelatusest. Seega tuleb järeldada, et väärteo toimepanemine oli Ivar Voitesel igati tahtlik ja teadlik valik, mille puhul ta sai aru ka oma teo karistatavusest, kuid otsustas siiski vahetult peale alkoholi tarvitamist rooli asuda. Kohus ei ole tuvastanud, et Ivar Voitese puhul oleks esinenud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.
lg 3 kohaselt võib kohus kohaldada
sätestatud süüteo eest lisakaristusena ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni, kui isikut ei ole varem samasuguse süüteo eest karistatud või 3 kuust kuni 12 kuuni, kui isikut on varem samasuguse süüteo eest karistatud. Kohus ei ole tuvastanud Ivar Voitese puhul karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist. Karistusregistri väljevõtte kohaselt on teda erinevate liiklusrikkumiste toimepanemise eest korduvalt karistatud ka varasemalt, sealhulgas kolmel korral väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Samuti on teda kahel korral karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest kriminaalkorras ning ta on teinud karistusena üldkasuliku töö tunde. Väärteokorras on Ivar Voitesele korduvalt määratud rahatrahve ning samuti on talle korduvalt mõistetud aresti. Samuti on tema suhtes kohaldatud lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Vaatamata sellele on ta aga oma õigustavast tegevust pidevalt jätkanud, mistõttu tuleb nentida, et tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga, kelle rikkumine oleks ühekordne või juhuslikku laadi. Ivar Voitese süüd iseloomustava asjaoluna tuleb arvestada sellega, et mootorsõidukit juhtis ta õhtusel ajal ja asulavälisel teel, kus ilmselt on tavapäraselt sellisel ajal ka mõnevõrra väiksem liiklustihedus. Samas tuleb arvestada, et lisaks menetlusalusele isikule olid sõidukis ka kaks teist isikut, kelle elu ja tervis oli asetatud õigusvastase käitumisega potentsiaalsesse ohtu. Arvestada tuleb ka Ivar Voitesel tuvastatud alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, mis jäi pigem
lg 2 sätestatud alkoholisisalduse ülempiiri lähedale ning ei jäänud palju alla alkoholisisaldusele, mille tuvastamine juhi väljahingatavas õhus oleks toonud kaasa juba kriminaalkaristuse. Samuti tuleb arvestada süüteo toimepanemist kavatsetult ning Ivar Voitese enda selgitusi joobeseisundis mootorsõiduki juhtima asumise kohta, mis kohtuniku hinnangul näitavad selgelt menetlusaluse isiku ennastõigustavat suhtumist ning annavad aluse järelduseks, et tegelikkuses ei hinda ta oma rikkumise raskust ja sellega kaasnevat potentsiaalset ohtu ka täiesti adekvaatselt, vaid pigem pisendab seda. Kohtuniku hinnangul ei saa süüd vähendavana kuidagi arvestada ka menetlusaluse isiku selgitustega, et rooli asumise tingis naisele järgi mineku vajadus, kuna nimetatud asjaolu oli menetlusalusel isikul teada ka enne alkoholi tarvitamisele asumist. Seega näitab vastav teadmine, kuid sellest hoolimata alkoholi tarvitamisele asumine pigem menetlusaluse isiku ükskõikset suhtumist tema poolt peale alkoholi tarvitamist rooli asumise aktsepteeritavust. Samuti ei saa kuidagi vabandavaks või süüd vähendavaks pidada selgitust, et algselt pani menetlusalune isik väidetavalt rooli oma sõbra, kuid otsustas seejärel ohutuse huvides siiski ise rooli istuda. Eeltoodut arvestades ei pea kohus põhjendatuks mõista Ivar Voitesele karistust sanktsiooni kergema karistusliigi, s.o rahatrahvina ning samuti ei pea kohus põhjendatuks kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et arvestades nii Ivar Voitese süüd iseloomustavaid asjaolusid, temal kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, varasemate karistuste olemasolu kui ka üld- ja eripreventiivseid eesmärke üldiselt on põhjendatud mõista talle karistuseks arest seaduses ettenähtud maksimaalmääras. Temale eelmise väärteokaristusena mõistetus arestist on möödunud vaid mõned kuud kui isik on pannud toime juba uue rikkumise. Karistuse kandmist on põhjendatud arvata alates tema väärteoasjas kinnipidamisest, et saavutada karistuse kohese ärakandmisega selle suurem efektiivsus isiku suhtes. Kohus leiab, et arvestades toimepandud väärteo üldohtlikkust, selle võimalikke potentsiaalseid tagajärgi, Ivar Voitese süüd iseloomustavaid asjaolusid ning tema varasemat korduvat karistatust samalaadsete rikkumiste eest on põhjendatud käesoleval juhul kohaldada lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimine kujutab endast rasket liiklusrikkumist, mis võib lisaks rikkujale endale seada ohtu ka paljude teiste isikute elu, tervise ja vara. Antud juhul seadis Ivar Voites oma tegevusega potentsiaalsesse ohtu vähemalt kaks temaga kaasas olnud isikut. Menetlusalust isikut on ka varem korduvalt karistatud samaliigiliste rikkumiste eest, sealhulgas viimati eelmise aasta lõpus 10-päevase arestiga, kuid kõigest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud. Seega tuleb järeldada, et varasemad rikkumised ja nendele järgnenud karistused ei ole menetlusalusele isikule vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning vajalik on tema täiendav mõjutamine lisakaristuse kohaldamise läbi. Kuigi kohtul tuleb lisakaristuse kohaldamise puhul arvestada ka sellega, et lisakaristusega kaasnevad tagajärjed ei oleks isiku või tema lähedaste suhtes ebamõistlikult rasked ning oleks proportsioonis lisakaristusega taotletava eesmärgiga, siis käesoleval juhul kohus selles osas mingisuguseid takistusi tuvastanud ei ole. Menetlusalune isik on viidanud küll sellele, et lisakaristuse kohaldamine asetaks tema lähedased logistiliselt ning majanduslikult ilmselt raskesse olukorda, kuid kohus ei hinda nimetatud põhjendusi sellise kaaluga olevateks, et seetõttu lisakaristuse kohaldamisest loobuda. Olles ka varem korduvalt samalaadseid rikkumisi toime pannud pidi menetlusalune isik mõistma ja arvestama võimaliku tagajärgedega juhtimisõiguse suhtes. Seega võttis ta alkoholi tarvitanuna rooli asudes endale teadliku riski, et võib juhtimisõigusest ilma jääda, kuid see tema õigusvastast tegevust ei takistanud. Seetõttu leiab kohtunik, et lisakaristuse kohaldamine on Ivar Voitese suhtes proportsionaalne, arvestades nii vajadust süüdlase õiguskuulekusele suunamiseks ja tema ohtlikkuse maandamiseks kui ka sellega kaasnevaid võimalike negatiivseid tagajärgi süüdlasele ja tema lähedastele. Arvestades Ivar Voitesele varasemalt samasuguse teo eest kohaldatud lisakaristuse pikkust ning lähtudes tema süüd ja isikut iseloomustavatest muudest andmetest leiab kohus, et on põhjendatud kohaldada Ivar Voitese suhtes lisakaristust sanktsioonis ettenähtud keskmises määras. Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS § 107-111 ja § 113. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.